Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohus Kohtunik Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja lahendamise viis
2-23-10249 20.01.2025 Tallinn, AET vahendusel Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Maarja-Liis Lall T L hagi AS CREDITINFO EESTI vastu isikliku õiguse kahjustamise lõpetamisele kohustamise nõudes 3500 eurot Hageja: T L (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere Kostja: AS Creditinfo Eesti (registrikood 10256137), lepinguline esindaja vandeadvokaat T F Eelistung, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hageja hagi kostja vastu rahuldamata.
2.Jätta maakohtu menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2.
1.Hageja esitas 19.07.2023 hagi kostja vastu, paludes kohtul kohustada kostjat: (1) lõpetada AS SEB Pank sisestatud hageja maksehäire avaldamine läbi automatiseeritud liideste (API-d) kui ka veebiportaalide e-krediidiinfo.ee ja minucreditinfo.ee vahendusel ja mistahes muul viisil; (2) hoiduma AS SEB Pank sisestatud hageja maksehäire uuesti avaldamisest kuni hageja suhtes läbiviidava pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõppemiseni. 30.10.2024. a istungil täpsustas hageja enda nõuet, paludes kohtul keelata kostjal AS SEB Pank sisestatud hageja maksehäire avaldamine kuni hageja suhtes läbiviidava kohustustest vabastamise menetluse lõppemiseni. Hageja tõi esile järgmised asjaolud:
Alates märtsikuust avaldab kostja e-krediidiinfo ja minucreditinfo portaalides hageja maksehäiret – et hagejal on alates 02.10.2020 võlgnevus krediidiasutusele suuruses vahemikus 3200 - 12 800 eurot.
Hageja on endina pankrotivõlgnik. Hageja pankrotimenetlus lõppes lõpparuande kinnitamisega 02.12.2020. a määrusega ning SEB Pank AS nõue 9735,91 eurot, mille kohta on avaldatud maksehäire, on pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustus. Pärnu Maakohus algatas 09.09.2021. a määrusega hageja kohustustest vabastamise menetluse, jättis usaldusisiku määramata ning kohustas hageja ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. Kohustustest vabastamise menetlus kestab veel kuni septembrini 2026.
Hageja on L äriühingus xxx OÜ juhatuse liige, xxx juhatuse liige ning OÜ xxx osanik ja juhatuse liige.
Kuna hageja suhtes toimub alates 09.09.2021 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus, mille käigus toimub nõuete rahuldamine ehk täitmata jäänud kohustuste täitmine PankrS § 173 ettenähtud korras, siis ei saa seda menetlust maksehäire avaldamisega kuidagi muuta ega kiirendada. Võlausaldajal puudub kohustustest vabastamise menetluse ajal õigustatud huvi maksehäire avaldamiseks, sest tema seisund sellest ei parane - nõudel on sissenõude keeld.
Samas kahjustab selle maksehäire avaldamine võlgniku head nime ning võimalusi tegeleda ettevõtlusega ja teenida sissetulekut, mis oleks vajalik kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ehk see kahjustab otseselt teiste võlausaldajate huve. Puuduvad maksehäire avaldamist õigustavad IKÜM ehk Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse 2016/679, Isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lg 1 sätestatud asjaolud, eelkõige art 6 lg 1 punkt f asjaolu – et maksehäire avaldamine kui andmete töötlemine oleks vajalik vastutava töötleja (kostja) või kolmanda isiku (pank) õigustatud huvi korral, välja arvatud kui hageja kui andmesubjekti huvid ja õigused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, kaaluvad need kostja või kolmanda isiku õigused või huvid üles. Maksehäire avaldamine rikub IKS § 10 lg 2 p 3 keeldu, mis näeb ette, et võlasuhte rikkumise kohta kolmandale isikule andmete edastamine ei ole lubatud, kui see rikub liigselt andmesubjekti õigusi või vabadusi.
Kui nõude täitmine toimub kohustuste vabastamise menetluses ja võlausaldaja ei saa VÕS § 101 nõudega kohustuse täitmist kiirendada, on sama nõude kohta maksehäire avaldamise põhjus ebaseaduslik – maksehäire avaldamisega isiku toimetuleku
Tsiviilasi nr 2-23-10249 kahjustamine, et sellega kallutada võlgnikku loovutama oma sissetulekust arestimisele mittekuuluvat osa või loobuma muudest õigustest ja garantiides, mida annab talle kohustustest vabastamise menetlus. Maksehäire avaldamist ei õigusta ka hageja krediidivõimelisuse hindamise eesmärk, sest info hageja pankrotimenetlusest, pankotimenetluse lõpetamisest ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta on kättesaadav avalikult.
Avaldamine kostja poolt rikub hageja subjektiivseid õigusi: (a) häbistab teda õigustamatult ja kahjustab tema eraelu puutumatust, (b) samuti kahjustab tema võimalusi teostada ennast äritegevuses – ehk kahjustab tema õigust eneseteostusele ning (c) kahjustab tema omandi põhiõigust, sest piirab õigustamatult hageja võimalusi sõlmida oma elu korraldamiseks vajalikke võlaõiguslikke lepinguid.
Õiguste kahjustamine väljendub selles, et nime ja maksehäire avaldamine põhjustab hagejas hingelisi üleelamisi ja häbi – sest teda häbistatakse maksehäirega, avaliku teatega võlgnetava rahalise kohustuse kohta, olenemata sellest, et ta on 13 aasta jooksul, nii pankrotimenetluses kui kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasunud võlgu ja loovutanud kogu oma arestitava sissetuleku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
Partnerid, kelle poole hageja kas eraisikuna enda tarbeks krediidi, kauba või teenuse saamiseks pöörduvad, kontrollivad tema krediidivõime hindamiseks tema krediidivõimet ja tasuta kostja hallatavast portaalist e-krediidiinfo, hageja peab seletama ja tõendama oma maksevõimet, kuid reeglina partnerid keelduvad maksehäire tõttu tehingu tegemisest. Samuti takistab maksehäire hagejal ettevõtlusega tegemist, sissetuleku teenimist ja ka xxx kaudu avalikus elus osalemist. Esindades kauba või teenuse tellimisel xxx OÜ-d, xxx OÜ-d või xxx, kontrollitakse ka tema kui kauba või teenuse tellija esindaja tausta ja sageli ei osutata teenust ega müüda kaupa selle hageja maksehäire tõttu ka tema esindatavale juriidilisele isikule. Samuti on tal maksehäire tõttu võimatu leida võimetele vastavat tööd riigi-, KOV asutustes või ettevõtlussektoris, sest nime ning maksehäire avaldamine kostja poolt kahjustab tema head nime. Teda ei loeta maksehäire tõttu usaldusväärseks.
Maksehäire tekke ajaks märgitud 02.10.2020 ehk aeg, kui pankotimenetluses ei olnud veel lõpparuannet kinnitatud (see toimus 2 kuud hiljem, 02.12.2020) - sellega luuakse avaldatavate andmetega eksitav mulje, et maksehäire ese on uus võlg ehk et hageja on oma varalisi kohustusi rikkunud pankrotimenetluse ajal või pärast pankrotimenetlust ehk „jälle”. See loob hagejast eksliku ja ebaõige kuvandi kui eriti häbematust või ebaausast võlgnikust, kes jätkab kohustuste rikkumist pärast pankrotimenetlust või hoolimata läbitud pankrotist.
Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja peamised vastuväited olid järgmised:
võlaandmeid hageja võla kohta AS-ile SEB Pank ei ole kostja avaldanud viisil, mis saaks teotada hageja mainet või head nime, sest tegemist on n-ö kuiva infoga, milles ei sisaldu halvustavat või alandavat hinnangut hageja suhtes. Andmete sisu on üksnes teave hageja võla kohta krediidiasutuse ees ning andmed on avaldatud keskkonnas, milles avaldatakse üksnes võlainfot ning kuhu n-ö juhukülastaja uudiseid lugedes ei satu. Andmed ei ole piiramatult avalikkusele kättesaadav, vaid sinna sisestatud
Tsiviilasi nr 2-23-10249 andmeid saavad näha vaid registreeritud kasutajad, kes peavad enne füüsilise isiku kohta võlaandmete päringu tegemist ennast identifitseerima, deklareerima õigustatud huvi võlaandmete saamise vastu ja kellele andmete edastamine registreeritakse.
Kostja töötleb hageja isikuandmeid võla kohta IKS § 10 lg 1 alusel. Seega eksisteerib kostja poolt hageja võlaandmete töötlemiseks õiguslik alus. Eelkõige on huvi isikute krediidivõimelisuse hindamiseks ning vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks. Mõlemad eesmärgid on ühiskonnas prioriteetsed ning seadusega tunnustatud (vt KAVS § 49 ja § 50). Tõeste võlaandmete töötlemine on eesmärgipärane ning oluline, sest vastava info kättesaadavuse piiramine võib viia ka hageja võlgadest vabastamise menetluse soovimatu tulemuseni, sest uute kohustuste võtmine hageja poolt olukorras, kus tal on suured ja pikema aja jooksul täitmata kohustused varasemate võlausaldajate ees, võivad tingida hageja korduva maksejõuetuse. Täiendavalt selgitas hageja järgmist:
Info hageja pankrotimenetlusest, pankotimenetluse lõpetamisest ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta on kättesaadav kostja hallatavas portaalis (www.e-krediidiinfo.ee) hageja faktiraport. Avalikest allikatest (Riigiteataja portaalis) on kättesaadav info hageja füüsilise isiku pankroti väljakuulutamise kohta.
Pangad on keeldunud laenupakkumise tegemisest ja laenu andmisest xxx OÜ-le (kelle juhatuses on hageja) põhjusel, et pakkumise tegemisel võetakse arvesse kogu avaliku teabe nii ettevõtte kui seotud isikute kohta ja et ettevõte ei mahu panga poolt soovitud raamidesse.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Hageja on esitanud kahju tekitava tegevuse keelamise nõude. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1055 lg 1 alusel. Selle eeldused on järgmised: 1) kostja on pannud toime õigusvastase teo; 2) õigusrikkumine on kestev. VÕS § 1055 lg 1 kohaldamine ei eelda rikkuja süüd (RKTKo 3 2-1-48-10, p 20).
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).
7.Nõude esimese eelduse osas on hageja esitanud järgmised asjaolud, mille üle vaidlus puudub (ning mille kohus tuvastab ilma, et hindaks tõendeid, mis on esitatud nende faktide tõendamiseks, TsMS § 231 lg 2):
7.1.Kostja on äriühing, mis tegeleb oma kutse ja majandustegevuses füüsiliste ja juriidiliste isikute krediidiriski hindamise ja selleks vajalike andmete kogumise ja avaldamisega, et teenuse kasutajad saaksid otsuste tegemisel hinnata oma võimalike partnerite tausta ja krediidiriski. Kostja avaldab oma kogutud andmeid läbi automatiseeritud liideste
Tsiviilasi nr 2-23-10249 (API-d) kui ka veebiportaalide e-krediidiinfo.ee ja minucreditinfo.ee vahendusel. Muu tegevuse hulgas peab kostja maksehäireregistrit, milles annab registri kasutajatele võimaluse sisestada andmeid enda võlglaste ja võlgade kohta. Kostja avaldab need andmed oma internetilehtedel – juriidilisest isikust kasutajad saavad maksehäireid vaadata portaalis ekrediidiinfo.ee internetilehel https://www.e-krediidiinfo.ee/ ning füüsilised isikud saavad enda ja teiste portaalis minucreditinfo.ee internetiaadressil isikute maksehäireid vaadata https://www.minucreditinfo.ee/et/. Omaksvõtt istungil (protokoll al 01:19:31).
7.2.Alates 2023. a märtsikuust (protokoll al 01:28:40) avaldab kostja portaalides e-krediidiinfo ja minucreditinfo hageja maksehäiret – et hagejal on alates 02.10.2020 võlgnevus krediidiasutusele suuruses vahemikus 3200 – 12 800 eurot; maksehäire võlausaldaja on SEB Pank AS ja nõude summa on 9730,59 eurot. Omaksvõtt istungil (protokoll al 01:25:48).
7.3.Hageja on endina pankrotivõlgnik, kelle füüsilise isiku pankrotiasja kohtumenetlus ja pankrotimenetlus kestsid 12 aastat, 2008-2020. Hageja pankrotimenetlus lõppes lõpparuande kinnitamisega 02.12.2020. a määrusega ning SEB Pank AS nõue 9735,91 eurot, mille kohta on avaldatud maksehäire, on pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustus. Pärnu Maakohus algatas 09.09.2021. a määrusega hageja kohustustest vabastamise menetluse, jättis usaldusisiku määramata ning kohustas hageja ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. Kohustustest vabastamise menetlus kestab veel kuni septembrini 2026. Omaksvõtt istungil (protokoll al 01:28:57).
7.4.Hageja on xxx OÜ juhatuse liige, xxx juhatuse liige ning OÜ xxx osanik ja juhatuse liige. Omaksvõtt istungil (protokoll al 01:35:21)
8.Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev, võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist (VÕS § 1055 lg 1). Kuigi esmases hagiavalduses tugines hageja ka sellele, et on rikutud tema isiklikke õigusi, siis kohtuistungil (protokoll al 01:16:37) selgitas hageja, et ta soovib tugineda IKS normide rikkumisele ega soovi välja tuua, mis hageja hinnangul oli ebaõige faktiväide või ebakohane väärtushinnang.
9.Kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Riigikohtu praktika kohaselt saavad VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 mõttes kaitsenormideks olla ka IKS-i sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda (RKTKo 3-2-1-159-14, p 13).
9.1.IKS § 10 lg 1 kohaselt on võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning üksnes juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse.
9.2.Iseenesest pole vaidlust, et avaldatud isikuandmed on õiged, st et hagejal on võlgnevus AS SEB PANK ees maksehäires kajastatud summavahemikus. Hageja on eraldi välja toonud, et kuna maksehäire tekke ajaks on märgitud 02.10.2020 ehk aeg, kui pankotimenetluses ei olnud veel lõpparuannet kinnitatud (see toimus kaks kuud hiljem, 02.12.2020), siis luuakse sellega avaldatavate andmetega eksitav mulje, et maksehäire ese on uus võlg ehk et hageja on
Tsiviilasi nr 2-23-10249 oma varalisi kohustusi rikkunud pankrotimenetluse ajal või pärast pankrotimenetlust. Asjaolu, et maksehäire tekkimise aeg on märgitud kaks kuud varasemaks kui lõpparuande kinnitamine, ei oma kohtu hinnangul sisulist tähendust. Asjaolust, et maksehäire algusaeg on pankrotimenetlusaegne ega kattu lõpparuande kinnitamisega, ei saa mõistlikult teha järeldust, et tegemist on uue võlaga või võlaga, mis polnud hõlmatud pankrotimenetlusega.
9.3.Käesoleval juhul on küsimus, kas see kahjustab ülemäära hageja kui andmesubjekti õigusi või vabadusi (IKS § 10 lg 2 p 3). Kohtupraktikas on toodud välja, et nimetatud alus sisaldab kaalutlusruumi. Nimetatud piirangu kohaldamisel tuleb hinnata andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise määra ehk iga kord konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes tuleb kaaluda, kas vajadus isiku nõusolekuta isikuandmete edastamiseks kolmandatele isikutele kaalub üles andmesubjekti õiguste ja huvide riive (RKHKo 3-3-1-70-11, p 21). Seega tuleb kohtul kaaluda huve avalikustamiseks ja avalikustamise lõpetamiseks.
10.Kostja on selgitanud, et lisaks isiku tasumisele kallutamise eesmärgile on andmete avalikustamise eesmärk ka võimaldada krediidiandjatel rakendada vastutustundliku laenamise põhimõtet, kontrollides isiku krediidivõimet. Seega on avalikustamise huvi nii aidata kaasa krediidivõimelisuse hindamisele kui ka mõjutada sellega hagejat täitma enda kohustusi. Kohtupraktikas on aktsepteeritud ka võlausaldaja õigust avaldada andmeid isiku võlgnevuse kohta eesmärgiga mõjutada viimast kohustusi täitma (RKTKo 3-2-1-67-10, p 22). Seega on iseenesest mõlemad huvid seaduspärased.
11.Hageja on välja toonud, et tema huvi avalikustamise lõpetamiseks seisneb tema õiguste - maine, eraelu puutumatus, võimalus teostada ennast äritegevuses, omandi põhiõiguse, sh igapäevaelu tehingute tegemise võimaluse - kaitses. Iseenesest üldiselt sellised huvid maksehäire avalikustamisel on asjakohased. Kohus palus eeltoodud hageja huvisid ka konkreetsete väidete ja tõenditega sisustada (istungi protokoll al 01:50:24).
11.1.Hageja tõi välja, et pangad on keeldunud laenupakkumise tegemisest ja laenu andmisest xxx OÜ-le (kelle juhatuses on hageja) põhjusel, et pakkumise tegemisel võetakse arvesse kogu avalik teave nii ettevõtte kui seotud isikute kohta ja et ettevõte ei mahu panga poolt soovitud raamidesse. Iseenesest nähtub Luminor Bank ja LHV Pank on keeldunud xxx OÜ-le laenu andmisest. Kostja on vastu vaielnud, et hageja esitatud kirjadest on võimalik tuvastada, et see on toimunud vaidlusaluse maksehäire tõttu. Kohus nõustub, et põhjused, miks on pangad keeldunud laenu andmisest, võivad olla erinevad, st seisneda mitte üksnes või üleüldse vaidlusaluses maksehäires. Samuti tuleb arvestada, et hageja kohta on avalik ka info tema krediidivõime osas ka seonduvalt toimunud pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetlusega, mis samuti võib mõjutada otsust krediiti väljastada. Eluliselt võimatu on teha kindlaks, kas vaidlusaluse maksehäireta oleks tehtud sama otsus.
11.2.Olenemata, mis oli pankade otsuse alus eelmärgitud juhtudel, on iseenesest eluliselt usutav, et maksehäire olemasolu mõjutab isiku võimalust saada laenu ja ka isiku krediidivõimelisuse hinnangut, kuid käesolevas asjas on küsimus, kumb huvi on kaalukam IKS § 10 lg 2 p 3 mõttes.
11.3.Lisaks eeltoodule, on hageja toonud üldiselt välja, et nime ja maksehäire avaldamine põhjustab hagejas hingelisi üleelamisi ja häbi – sest teda häbistatakse maksehäirega, avaliku teatega võlgnetava rahalise kohustuse kohta, olenemata sellest, et ta on 13 aasta jooksul, nii
Tsiviilasi nr 2-23-10249 pankrotimenetluses kui kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasunud võlgu ja loovutanud kogu oma arestitava sissetuleku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Iseenesest on usutav, et maksehäired, pankrotimenetluse läbi tegemine ja kohustustest vabastamise menetluses osalemine võib olla hageja jaoks põhjustanud hingelisi üleelamisi. Kohtu hinnangul ei ole ka välistatud, et vaidlusalune maksehäire samuti põhjustab hagejas täiendavaid negatiivseid emotsioone, kuid käesolevas asjas peab kohus väljatoodud vastandlike huve avalikustamise osas kaaluma ning üksnes negatiivsed tagajärjed pole piisavad, et leida, et avalikustamine tuleb lõpetada.
12.IKS § 10 lg 2 p-d 4 ja 5 seavad konkreetsed ajalised piirangud võlasuhte rikkumisega seonduva info edastamisele (vastavalt 30 päeva lepingu rikkumisest ja 5 aastat kohustuse rikkumise lõppemisest). Käesoleval juhul hageja viimaste normide rikkumisele tuginenud pole, sest nimetatud ajahetked ei ole käesoleval juhul saabunud. Seega seadus näeb võlakohustuste rikkumise avalikustamise osas ette ka erinorme, mille kaudu on omakorda võimalik tuletada, et üldjuhul 5 aastat kohustuse rikkumise lõppemisest on õiguspärane avaldada võlasuhte rikkumisega seonduvat infot. Käesoleval juhul ei ole seega küsimus ajalises kestvuses, vaid huvide kaalumisel. IKS § 10 lg 2 p 3 seab isiku õiguste ja vabaduste kahjustumisele kõrgema standardi, see tähendab, et õigused ja vabadused ei pea olema lihtsalt saanud kahjustatud, vaid see peab olema toimunud ülemääraselt. Seega isegi kui jaatada, et kohustustest vabastamise menetluse ajal aktiivse maksehäire avalikustamine võib rikkuda isiku õigusi (väljatoodud p-s 11), peaks hageja veenma kohut, et tegemist on ülemäärase kahjustumisega.
13.Kohus, olles kaalunud kõiki asjaolud ja tõendeid, mis on kohtu ette toodud, leiab et käesoleval juhul ei ole tegemist ülemäärase kahjustamisega.
13.1.Vaidluse all pole, et hageja on enda kohustusi AS SEB Pank ees rikkunud ning kuivõrd kohustus on käesoleva ajani tasumata, on rikkumine jätkuv. Üksnes asjaolu, et isiku suhtes on käimas kohustustest vabastamise menetlus, ei muuda seda ebaõigeks informatsiooniks ega hageja suhtes ülemääraselt tema õigusi rikkuvaks infoks. Hageja kohustusest vabastamise menetlus veel kestab, sh võlausaldajate nõuete täitmine ning ka avalikustatud maksehäire aluseks oleva nõude täitmine. Seega ei saa öelda, et maksehäiret ei eksisteeri.
13.2.Asjaolu, et kohustustest vabastamise menetluse ajal ei ole võimalik võlausaldajal algatada sundtäitmist ning nõuete rahuldamise kohustuse ulatus on piiratud, ei tähenda, et võlausaldajal ei ole legitiimset huvi ka jätkuvalt mõjutada maksehäire avalikustamisega isikut veelgi suuremas mahus enda võlakohustust täitma, st leidma viise ja võimalusi, et teenida rohkem tulu, mida võlausaldajal on võimalik vastavalt ettenähtud jaotistele väljamaksena saada. Seega ei saa öelda, et nimetatud huvi puuduks täielikult. Hageja on küll vastuväitena välja toonud, et vaidlusaluse maksehäire avalikustamine võib mõjuda negatiivselt hageja võimalustele tulu teenida ja seega ka kohustustest vabastamise eesmärgile, kuid kohtu hinnangul ei ole võimalik sellist otsest järeldust teha, kuivõrd selles osas konkreetseid asjaolusid ja tõendeid (täiendavalt põhjenduste punktis 11 käsitletule) toodud pole. Samuti ei ole isiku finantsiline usaldusväärsus seotud ainult ühe maksehäirega, vaid pikema ajalooga, sh isiku varasem pankrotimenetlus ning toimuv kohustustest vabastamise menetlus on samuti asjaolud, mis võivad mõjutada isiku võimalusi tulu teenimisel.
Tsiviilasi nr 2-23-10249
13.3.Kostja tõi välja, et avaldatud maksehäirele ei ole piiramatult avalikkusele kättesaadav, vaid sinna sisestatud andmeid saavad näha vaid registreeritud kasutajad, kes peavad enne füüsilise isiku kohta võlaandmete päringu tegemist ennast identifitseerima, deklareerima õigustatud huvi võlaandmete saamise vastu ja kellele andmete edastamine registreeritakse. Hageja ka kinnitas, et selle üle, et protsess selliselt toimub, vaidlust pole (protokoll al 01:21:06). Seega ei avalikustata hageja maksehäiret ebaproportsionaalses ulatuses, st igaühele, kes Internetist otsib hageja kohta, vaid üksnes juhul kui isik end identifitseerib ja deklareerib õigustatud huvi, kelleks tavapäraselt on krediidiandjad, kellel on seadusest tulenev kohustus seda teha krediidivõimelisuse hindamisel laenu väljastamisel.
13.4.Hageja esitas vastukaaluks krediidivõime hindamise huvi väitele, et maksehäire avaldamine sellel eesmärgil pole vajalik, kuna avalikest andmetest nähtub info hageja pankrotimenetlusest, pankrotimenetluse lõpetamisest ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta. Kostja vaidles sellele vastu. Hageja tõi välja, et Riigiteataja portaalis on kättesaadav hageja füüsilise isiku pankroti väljakuulutamise otsus. See nähtub ka hageja esitatud ekraanitõmmisest (dtl 169). Seega saab kohus tuvastada, et iseenesest asjaolu, et isiku suhtes on pankrot välja kuulutatud ja see määrus on kättesaadav isikutele, kui nad seda riigiteataja.ee portaalist otsivad. Samas ei saa kohtu hinnangul riigiteataja.ee portaalist saadava lahendite kättesaadavust (mis eeldab isiku kohta tehtud kõigi kohtulahendite läbitöötamist) võrrelda krediiditeabe registrites oleva info kättesaadavusega isiku krediidivõime hindamisel.
13.5.Hageja väitis varasemalt ka seda, et info hageja suhtes tehtud määruste kohta (pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine) on kättesaadav Ametlike Teadaannete veebilehel, kuid hageja seda tõendanud pole. Teadaannete avaldamisel on erinevad tähtajad (Ametlike Teadaannete põhimääruse § 9). Igaühel on õigus Ametlike Teadaannete veebilehel avaldatud teadaannetele tasuta juurde pääseda kuni avaldamise lõpetamiseni (ibid, § 13 lg 1) ning avaldamise tähtaja lõppemisel lõpetatakse teadaande avaldamine ja kantakse see andmekogu arhiivi automaatselt (ibid, § 12 lg 1), pärast mida on teadaandele õigus juurde pääseda veebiliidese kaudu digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumendi abil isikul õigustatud huvi korral tema põhjendatud taotluse alusel (ibid, § 14 lg 1 p 4). Seega ei ole hageja tõendanud, et Ametlikes Teadaannetes selline info avalikult nähtub. Hageja tugines ka asjaolule, et kostja hallatavast internetiportaalist www.ekrediidiinfo.ee alla laetud hageja faktiraportis on kajastatud Avalikes Teadaannetes avaldatud info, et hageja pankrotimenetlus lõpetati 01.12.2020 ning et 09.09.2021. a määrusega algatati hageja kohustustest vabastamise menetlus. Hageja esitas eeltoodu tõendamiseks faktiraporti väljavõtte (dtl 178-181). Samas ei nähtu eeltoodud tõendist, et isiku kohta faktiraporti tellimisel kolmanda isiku poolt oleks käesoleval hetkel selline informatsioon kättesaadav, arvestades et esitatud faktiraportist nähtub, et selles kajastatud info on 05.04.2023. a seisuga ning et tegemist on isiku enda vaatega (dokumendi üleval on kirjas „minu faktiraport“). Samas kohtu hinnangul ei oma see ka asja lahendamisel määravat tähendust, kuivõrd asjaolu, kas isiku suhtes on toimunud pankrotimenetlus ja toimub kohustustest vabastamise menetlus, on erineva tähendusega kui kehtiv maksehäire, st see et kohustust krediidiandja ees pole jätkuvalt täidetud.
14.Kokkuvõtlikult ei kahjusta kohtu hinnangul käesoleval juhul maksehäire avalikustamine hageja huvisid ülemääraselt IKS § 10 lg 2 p 3 mõttes. Olukorras, kus
Tsiviilasi nr 2-23-10249 kohustustest vabastamise menetlus veel kestab ning kohustus AS SEB Pank ees on täitmata, on jätkuvalt oluline avalikustamisel nii krediidivõime hindamise võimaluse loomine kui ka survefunktsioon. Hageja huvid, et maksehäire ei nähtuks kolmandatele isikutele, ei ole kohtu hinnangul kaalukamad. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
15.Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata hagile lisatud tõendid, kuivõrd pooled ei vaidle asjaolude osas, mille tõendamiseks need tõendid esitati. Asjaolud seoses sellega, kas kostja teavitas hagejat, et maksehäire avalikustati või kas paluti enne kohtumenetlust lõpetada maksehäire avaldamine, ei mõjuta käesoleva asja lahendust ega muuda andmete avaldamist ülemääraselt kahjustavaks. Samuti jätab kohus arvestamata kostja vastuse lisa 1, kuivõrd asjaolu, kas AKI poole pöörduti ja mis AKI leidis, ei mõjuta käesoleva asja lahendust. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 punktist 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.