1-19-3525/8 - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

Kohus tuvastas rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse alusel, et A. Putilot karistati liiklussüütegude eest, mis kuuluvad KrMS §-s 50870 sätestatud süütegude loetelusse. Kohus märkis viitega eelnimetatud õigusnormile, et sel juhul on rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduste järgi. Samas lisas kohus, et kõnealused süüteod on karistatavad ka Liiklusseaduse §-de 245, 248, 249 järgi. Järgnevalt viitas kohus, et KrMS § 4896 lg 3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatav, kui puuduvad KrMS §-s 436 sätestatud keeldumise alused ja on täidetud KrMS §-s 477 sätestatud tingimused. Kohus leidis, et KrMS §-s 436 sätestatud keeldumise aluseid ei esine. Samuti leidis kohus, et pole põhjust arvata, et välisriigi haldusasutus ei olnud otsuse tegemisel sõltumatu ja erapooletu. Tunnistuse kohaselt oli A. Putilol võimalik asja menetleda eelkõige kriminaalasju menetlevates kohtutes. Seetõttu ei tuvastanud kohus ka KrMS §-s 477 sätestatud keeldumise aluseid. Lisaks ei tuvastanud kohus otsuse tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid KrMS § 50871 mõttes. Tunnistuse kohaselt pole A. Putilot samade rikkumiste eest varem karistatud. Tunnustatava ja täidetava rahalise karistuse summa on suurem kui 70 eurot. Järgnevalt viitas kohus, et otsuse täitmine on lubatav ka seeõttu, et süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma sisaldub KrMS § 50869 lg 11 rahaliste kohustuste loetelus. Eelnevat arvestades leidis kohus, et välisriigi haldusasutuse otsuse täitmine tuleb tunnistada KrMS § 48911 lg 1 p 1, § 50870 ja § 50872 alusel lubatavaks. Kohus märkis, et kuna taotlev riik ja Eesti Vabariik ei ole leppinud kokku teisiti, siis tuleb kõnealuse rahasumma tasumata osa kanda KrMS § 50874 kohaselt Eesti Vabariigi tuludesse. Lisaks arvestas kohus KrMS § 50872 lg 3 alusel välisriigi määratud 6120 eurost maha juba tasutud 1870 eurot, mistõttu jääb sissenõutavaks rahasummaks 4250 eurot. Järgnevalt märkis kohus, et Austria Vabariik on andnud tunnistuse kohaselt KrMS § 50873 lg-s 1 sätestatud loa rahalise karistuse või rahatrahvi asendamiseks. Tunnistuse kohaselt on taotlev riik andnud asendamiseks loa juhul, kui otsust ei ole võimalik osaliselt või tervikuna täita. Loa kohaselt võib rahalise nõude asendada vangistusega, mille ülemmääraks on 1680 tundi ehk 70 päeva. Muudeks alternatiivseteks meetmeteks luba ei ole. Kohus märkis, et kui arvestada KarS § 70 lg-s 2 või § 73 lg-s 2 sätestatud rahalise karistuse või rahatrahvi ümberarvestamise korda, siis ületaks kujunev vangistus või arest tunnistuses märgitud ülemmäära. Nii pidas kohus võimalikuks rahalise karistuse asendamist 70 päeva vangistusega.

7.Kuigi Eesti kohtutel puudub pädevus A. Putilole uue karistuse mõistmiseks, tõdeb ringkonnakohus, et KrMS § 424 alusel saab täitmiskohtunik rahalise karistuse või muu rahalise sissenõude tasumise tähtaega pikendada või ajatada. Samas näeb viidatud õigusnorm ette, et selleks ei piisa ainult taotluse esitamisest, vaid rahalise karistuse või muu rahalise sissenõude tasumise tähtaja pikendamine või ajatamine on lubatav üksnes mõjuva põhjuse olemasolul. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud kohtuasja 3-1-1-57-12 p-s 9, et niisuguseks mõjuvaks põhjuseks võib olla näiteks raske haigus, vara kaotus või ka sissetuleku puudumine. A. Putilo taotleb määruskaebuses maksetähtaja pikendamist sissetuleku ebapiisavuse tõttu. Samas lahendis selgitas Riigikohus, et juhul, kui taotleja tugineb puudulikule sissetulekule, siis tuleb mõjuva põhjuse tuvastamiseks hinnata taotleja varalist seisundit tervikuna. Viidatud lahendis märkis Riigikohus, et sissetuleku puudumist ei saa käsitada otsuse täitmist takistava mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. A. Putilo on määruskaebuses märkinud oma igakuise töötasu suuruse ja selgitanud, et sellest ei jätku ühe kuu jooksul 4250 euro tasumiseks. Määruskaebuses ei ole väidetud, et A. Putilol puudub muu vara või selgitatud tema varalist olukorda tervikuna. Lisaks, Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb taotlejal esitada tõendid oma majandusliku seisukorra kohta, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. A. Putilo ei ole oma taotluse juurde tõendeid esitanud. See tähendab, et A. Putilo ei ole tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu. Ringkonnakohtu hinnangul ei kujuta endast takistust, mis ei võimalda maakohtu määratud tähtaja jooksul rahalist kohustust täita, ka kaebuses märgitud asjaolu, et A. Putilo ei saanud välisriigi haldusasutuse otsust Eestis kätte õigel koduaadressil. Mõjuva põhjuse puudumisel tuleb rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamise taotlus jätta rahuldamata (vt RKKKm 31-1-57-12, p 9; 3-1-1-2-12, p 9). Seega ei ole kehtivat kohtupraktikat arvestades põhjendatud pikendada maakohtu määratud maksetähtaega ning kaebuse taotlused jäävad rahuldamata.