Kohtulahend

menetleda eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus. Seega KrMS §-s 477 nimetatud välisriigi otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid ei esine. Kohtu hinnangul ei esine antud asjas ka välisriigi otsuse tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid KrMS § 50871 mõttes. Sealjuures on kohtule esitatud tunnistuses märgitud, et tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes sama teo eest otsust väljastatud ja otsust ei ole täidetud. Samuti on käesoleval juhul tunnustatava ja täidetava rahalise karistuse summa suurem kui 70 eurot. KrMS § 50869 sätestab rahalise karistuse ja rahatrahvi määramise tunnistuse ja selle alusel koostatavad rahalised kohustused. (1) Rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistus on teisele Euroopa Liidu liikmesriigile liikmesriigi pädeva õigusasutuse tehtud taotlus, milles nõutakse füüsiliselt või juriidiliselt isikult kohtuotsuses või muu asutuse otsuses nimetatud summa tasumist. (11) Rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse võib koostada järgmiste rahaliste kohustuste tunnustamiseks: 1) süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma; 2) süüteo eest süüdimõistva otsusega kannatanu kasuks väljamõistetud hüvitis, juhul kui kannatanu pole esitanud tsiviilhagi; 3) rahasumma süüdimõistva otsuse vastuvõtmiseks toimunud kohtu- või haldusmenetlusega seotud kulude hüvitamiseks; 4) süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma, mis tuleb tasuda avalikesse vahenditesse või ohvrite tugiorganisatsioonile. Käesoleval juhul on rahalise karistuse ja rahatrahvi määramise tunnistus koostatud eesmärgiga tunnustada ja täita otsust süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma osas. Kuivõrd ka süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma sisaldub KrMS § 50869 lg 11 loetelus, on tunnistuse täitmine lubatav. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kuivõrd käesoleval juhul ei esine KrMS § 4896 lg 3 kohaselt Austria Vabariigi Pergi haldusasutuse 25.03.2016 otsuse nr VerkR96-762-2016 tunnustamist ja täitmist välistavaid asjaolusid ega KrMS § 50871 mõttes tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid, siis lähtuvalt KrMS § 48911 lg 1 p-st 1, § 50870 ning §-st 50872 tuleb Austria Vabariigi Pergi haldusasutuse 25.03.2016 otsuse täitmine Aleksandr Putilo suhtes tunnistada lubatavaks. KrMS § 50874 kohaselt kantakse rahalise karistuse ja rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Käesoleval juhul ei ole Harju Maakohtule esitatud dokumente teistsuguse kokkuleppe kohta, mistõttu tuleb Aleksandr Putilolt Austria Vabariigi Pergi haldusasutuse 25.03.2016 otsusega nr VerkR96-762-2016 süüteo eest määratud rahasumma 6120 eurot kanda Eesti riigituludesse. KrMS § 50872 lg 2 kohaselt, kui välisriigis mõistetud karistust ei ole võimalik täita, võib kohus selle otsuse teinud riigi loal asendada karistusseadustiku §-s 70 sätestatud korras, arvestades, et vangistuse ja üldkasuliku töö aeg ei tohi ületada otsuse teinud riigis ettenähtud ülemmäära. Sama paragrahvi lõike kolm kohaselt kui süüdimõistetu esitab tõendi rahasumma osalise või täieliku tasumise kohta, arvatakse sissenõutavast rahalise karistuse või rahatrahvi summast maha see osa, mis on makstud. Kohtule esitatud tunnistuse kohaselt on otsusega määratud rahatrahvist 6120 eurot tasutud 1870 eurot, mis tuleb sissenõutavast rahatrahvist maha arvata ning sissenõutavaks rahatrahviks jääb 4250 eurot. KrMS § 50873 lg 1 kohaselt kui otsust ei ole võimalik täielikult või osaliselt täita, asendatakse see vangistuse, aresti või üldkasuliku tööga Eesti karistusseadustiku kohaselt. Asendamine on lubatud üksnes juhul, kui taotlev riik sellist asendamist on lubanud. Vastav luba peab olema märgitud rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistusel.

Harju Maakohtule esitatud tunnistuses on antud täidesaatvale riigile luba kohaldada alternatiivseid meetmeid juhul, kui rahalise karistuse määramise otsust ei ole võimalik tervikuna või osaliselt täita ning selle loa kohaselt võib asendada rahalise nõude vangistusega, mille ülemmääraks on 1680 tundi, s.o 70 päeva. Muude alternatiivsete asenduskaristuste kohaldamiseks luba antud ei ole. Seega võib otsuse tervikuna või osaliselt täitmise võimatuse korral asendada rahalise karistuse vangistusega 70 päeva. KrMS § 50873 lõike 2 kohaselt lähtutakse asendamise kestuse määramisel Eesti karistusseadustikust, kuid see ei tohi ületada taotleva riigi edastatud rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuses märgitud ülemmäära. Käesoleval juhul, kui arvestada KarS § 70 lg 2 või § 73 lg 2 sätestatud asendamisel kohaldatavat rahalise karistuse või rahatrahvi vangistuseks või arestiks ümberarvestamise korda, oleks Eesti karistusseadustikus sätestatud korda rakendades vangistuse või aresti kestus oluliselt pikem ja ületaks rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuses märgitud ülemmäära. Seetõttu tuleb otsuse täitmise võimatuse korral rahatrahvi asendamisel lähtuda tunnistuses märgitud 70 päevasest vangistuse ülemmäärast.

Märt Toming Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.