lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-5756/43

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 06.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-5756/43
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
06.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
861
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-5756/22Harju Maakohus Tallinna kohtumaja15.10.20181-17-5756/26Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium05.11.20181-17-5756/36Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja03.04.20191-17-5756/91Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium07.10.20201-17-5756/149Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja01.07.20221-17-5756/159Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium24.08.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

6. juuni 2019

Kohtuasja number

1-17-5756

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Süüdimõistetu D.G (isikukood XXX) elektroonilise valve tähtaja pikendamine KarS § 751 lg 5 alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 3. aprilli 2019. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Süüdimõistetu D.G

Teised määruskaebemenetluse pooled

Viru Vangla kriminaalhooldusosakond

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 3. aprilli 2019. a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.D.G tunnistati Harju Maakohtu 15. oktoobri 2018. a otsusega süüdi KarS § 214 lg 2 p 1, § 323 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ning teda karistati KarS § 63 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel 4 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 73 lg 4 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 22. aprilli 2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4, § 74 lg 1, 2 ja 5 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest, s.o 4 aastat 4 kuud ja 15 päeva vangistust, ei pööratud täitmisele tingimusel, et D.G ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p-s 9 ettenähtud kohustust.
1-17-5756/184
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
19.10.2023
2.Kriminaalhooldusametnik esitas Viru Maakohtule erakorralise ettekande D.G elektroonilise valve tähtaja pikendamiseks ühe kuu võrra, kuna D.G on korduvalt kaldunud kõrvale elektroonilisele valve ajakavast.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3.Viru Maakohtu 3. aprilli 2019. a määrusega pikendati D.G elektroonilise valve tähtaega ühe kuu võrra. Maakohus leidis, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu on korduvalt eiranud elektroonilisele järelevalvele ajakava, mida kinnitavad järelevalve seadme raportid ja süüdimõistetu enda seletused, mis kohtu hinnangul rikkumisi ei vabanda. Samas ei olnud rikkumised suured ja D.G on teinud pingutusi talle määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmiseks. Arvestades seda, et süüdimõistetu katseaeg kulgeb üldiselt rahuldavalt ja D.G on motiveeritud oma eluviisi muutmiseks ning võttes arvesse ka kriminaalhooldusametniku seisukohta, tuleb rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on elektroonilise järelevalve pikendamine. Nimetatud meetme abil on võimalik mõjutada isiku käitumist, välistada tulevikus rikkumisi ja motiveerida D.G arvestama kriminaalhoolduse tingimustega.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D.G , kes palub kohtumääruse tühistada ja jätta elektroonilise valve tähtaeg pikendamata. Alternatiivselt taotleb ta elektroonilise valve pikendamise asemel üldkasuliku töö määramist. D.G leiab, et maakohtu järeldused ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu märgib, et kaotas endast olenemata põhjustel bussipileti ja rõhutab, et ta viibis 8. veebruaril 2019 koolitusel. Määruskaebusele on lisatud dokument, mis tõendab, et D.G viibis 21. jaanuaril 2019 ja
13.veebruaril 2019 perearsti vastuvõtul. D.G ei teadnud, et peab võtma registratuurist numbri, mis tõendab arsti juures käimist. Regulaarsed hilinemised tööle olid tingitud sellest, et tal polnud töökorras telefoni. Ta ei saanud kriminaalhooldajalt luba telefoni parandusse viia. Telefoniga oleks saanu kriminaalhooldajat teavitada ja õigeaegselt üles ärgata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus KarS § 751 lg 5 kohaldamise eeldusi ja D.G poolt toime pandud rikkumiste asjaolusid õigesti hinnanud ning põhjendatult süüdimõistetu elektroonilise valve tähtaega pikendanud. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
6.Maakohtu määruse kohaselt on D.G korduvalt elektroonilise valve ajakava eiranud ja kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Kriminaalhooldaja ettekande kohasel on D.G muuhulgas korduvalt tööle hilinenud, jätnud õigeaegselt koolitusele minemata ja mitmeid kordi kriminaalhooldaja teavitamiskohustust rikkunud. Kriminaalhooldaja poolt tehtud hoiatused ei ole teda motiveerinud elektroonilise valve ajakava järgima. Määruskaebuses nimetab D.G rikkumiste põhjustena töökorras telefoni puudumist, bussipileti kaotamist ja arsti juures käimist. Kolleegiumi hinnangul ei lükka kaebuses esitatud väited maakohtu järeldusi ümber, vaid pigem kinnitavad elektroonilise valve korra rikkumisi. Määruskaebuses osundatud põhjused elektroonilise valve ajakava rikkumise kohta ei ole objektiivsed takistused, mida D.G poleks saanud kerge vaevaga ületada oma elu paremini korraldades. Hilinemisi oleks saanud vältida äratuskella kasutades. Arsti juures käimise vajadusest ja muudest probleemidest oleks saanud kriminaalhooldajat teavitada ka ilma isikliku telefonita – tehes seda kas kriminaalhooldaja juures läbi minnes, koduvalveseadmelt helistades või mõne teise isiku või asutuse telefoni kasutades. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldaja on D.G teavitanud kriminaalhooldusega kaasnevatest kohustustest ning teda hoiatanud rikkumistele järgneda võivatest tagajärgedest. 2(3)
7.Kuigi D.G rikkumised olid tingitud läbimõtlemata elukorraldusest ja tema enda ebaõnnestunud valikutest, ei ole maakohus pidanud neid niivõrd raskeks, et karistust täitmisele pöörata. Maakohus on võtnud arvesse D.G motivatsiooni edaspidi katseaja nõudeid ja kohustusi järgida ning andnud süüdimõistetule veel ühe võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses karistuse kandmist jätkata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsustus elektroonilise valve tähtaega ühe kuu võrra pikendada D.G rikkumiste rohkust arvestades leebe tagajärg. Määruskaebuses esitatud väited maakohtu määruse muutmiseks alust ei anna. Süüdimõistetule on elektroonilise valve pikendamise näol antud võimalus tõestada, et ta on võimeline ja motiveeritud kohtu poolt määratud tingimusi täitma. Kui D.G katseaja tingimusi täita ei soovi, tuleb tal karistust edasi kanda vanglas.
8.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus ja Viru Maakohtu 3. aprilli 2019. a määruse muutmata ning D.G määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.