Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Viru

Vangla

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 02.05.2019. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Varvara Štšerbakova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Varvara Štšerbakova tunnistati süüdi Viru Maakohtu 08.02.2017. a otsusega KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel karistati teda vangistusega 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud. Karistuse kandmise algus oli 30.03.2017. a ja lõpp on 30.01.2020. a. Varvara Štšerbakova kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta esimest korda. Praegune süüdimõistmine on kehalises väärkohtlemises. Vägivaldsed kuriteod on toime pandud elukaaslase vastu ning olles alkoholi joobes. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ning puudulikud probleemilahenduse oskused. Vangistuses on isikule määratud kaks distsiplinaarkaristust. Vanglas olles kinnipeetav õpib 8. klassis, on läbinud sotsiaalprogrammi „Võida“ ning on käinud Töötukassa nõustamisel. Lisaks alustab käesoleva aasta teisel kvartalil osalemist sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, mis oli planeeritud I kvartalisse, kuid

kinnipeetavast mitteolenevatel põhjustel on lükkunud edasi. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi asuda elama aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise ahiküttega korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava elukaaslase alaealine pojapoeg. Kinnipeetava elukaaslane elab antud korteris üksinda. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne töökoht. Isik pole kunagi ametlikult töötanud ning talle on määratud alates 2000. a xxx (xxx). Vabanemisel jätkub tema xxx ning toetada on lubanud igakülgselt ka elukaaslane, kellel on samuti xxx kaasnev igakuine xxx määratud. Kriminaalne käitumine ei ole seotud töö ja majandusliku toimetulekuga. Varvara Štšerbakova taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Helen Kiviloo esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Varvara Štšerbakova vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Varvara Štšerbakova võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Varvara Štšerbakova isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 2 aastat ja 2 kuud vangistust ning tegemist on isiku esimese vanglakaristusega. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise üheks soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Varvara Štšerbakova tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Varvara Štšerbakovale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kohus on seisukohal, et käesolev vangistus on täitnud enda eesmärgid ja isiku vabastamine on põhjendatud. Isikule on vangistuses määratud küll kaks distsiplinaarkaristust, kuid need olid talle määratud juba enne

eelmist kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotluse menetlemist ning peale seda isik rohkem rikkumisi sooritanud ei ole. Selline asjaolu viitab, et isik on suutnud enda käitumist vangistuses parandada. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava seatud eesmärgid tulevikuks on konkreetsed ja ta suudab neid kirjeldada, sealjuures välja tuua, milles ta abi vajab. Kinnipeetav on motiveeritud elama seaduskuulekalt ning tema eneseusk käesoleval ajal sellega toimetulemiseks on võrdselt kõrge motivatsiooniga. Pärast vabanemist on Varvara Štšerbakoval olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Varvara Štšerbakova, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.