lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-7350/157

Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

KriminaalasiJõustumise ootelTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 18.11.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-7350/157
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
18.11.2026
Staatus
Jõustumise ootel
Sõnade arv
1215
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-7350/44Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja16.02.20181-17-7350/63Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium19.06.20181-17-7350/102Harju Maakohus Tallinna kohtumaja18.12.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus 18. november 2026

Kohtuasja number

1-17-7350

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Ingrid Kullerkann ja Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. oktoobri 2026 määrus Anatoli Plutahhini (Plutahhin; isikukood: 37001280231) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmises Anatoli Plutahhini kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas, määruskaebus

O TE

O

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L

Kohus Määruse kuupäev

E

RESOLUTSIOON

IS

Jätta Viru Maakohtu 23. oktoobri 2026 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

ST

PÕHIOSA

U

M

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur, süüdimõistetu advokaadist kaitsja, samuti menetlusväline isik advokaadi vahendusel, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Menetluse käik

JÕ

U

1.Harju Maakohtu 16. veebruari 2018 otsusega tunnistati Anatoli Plutahhin süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 114 p 5 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 114 lg 1 p 5) järgi KarS § 65 lg 1 alusel 14 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti vangistuse alguseks 30. mai 2017.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 18.11.20261-20-738/91Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.11.20261-25-5698/38Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 18.11.20261-26-7846/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 18.11.20261-26-7375/12Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 18.11.20261-25-6245/15Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.11.20261-26-7424/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
30.
septembril 2026 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Plutahhini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud.

Maakohtu määrus

3.Viru Maakohus jättis 23. oktoobri 2026 määrusega A. Plutahhini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

O TE

L

4.Maakohus luges positiivseks, et A. Plutahhin on kasutanud vangistuses viibitud aega otstarbekalt, töötades, õppides ning tegeledes oma kuritegeliku käitumise riskiteguritega. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ koos jätkutegevustega, osalenud riskipõhisel vestlusel, omandanud abikoka kutse ning läbinud eesti keele A1-, A2- ja B1-taseme täiendkoolitused. Samuti pidas maakohus positiivseks, et A. Plutahhin oli seitse aastat vangistuses ilma distsiplinaarrikkumisteta, on pikemat aega hoidunud alkoholist ning teadvustab sõltuvusainete tarvitamise negatiivseid tagajärgi. Kohus arvestas ka tema head suhtumist ametnikesse, säilinud tööharjumust ja lähedaste toetust. Vabanemisjärgseid väljavaateid hinnates leidis maakohus, et A. Plutahhinil on olemas elukoht ja töövõimalused, tal puuduvad võlgnevused ning vabanemisfondis on 2838 eurot.

M

IS

E

O

5.Negatiivsete asjaoludena arvestas maakohus A. Plutahhini korduvat kriminaalkorras karistatust ja varasemat elukäiku, sealhulgas asjaolu, et ta on varem kandnud reaalset vangistust ning viibinud kriminaalhooldusel. Kohus pööras erilist tähelepanu varasemate vägivallakuritegude raskusele ja nende toimepanemise asjaoludele, millest nähtus valmisolek kasutada majandusliku kasu saamise eesmärgil rasket vägivalda. Samuti pidas kohus oluliseks vangistuse ajal toime pandud distsiplinaarrikkumisi. Otsustamise ajal oli A. Plutahhinil kolm kehtivat distsiplinaarkaristust ning avavanglas toime pandud rikkumiste tõttu oli ta paigutatud tagasi kinnisesse vanglasse. Kohtu hinnangul näitas see jätkuvaid raskusi kehtestatud reeglite järgimisel ega võimaldanud piisava kindlusega järeldada, et ta suudaks vabaduses täita käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Lisaks arvestas maakohus alkoholiga seotud riskiga ning võimalusega, et kuritegelikku käitumist soodustavasse seltskonda sattumine võib suurendada uute kuritegude toimepanemise ohtu. Nimetatud asjaolusid kogumis hinnates ei pidanud maakohus uute raskete kuritegude toimepanemise riski piisavalt maandatuks.

U

Määruskaebus

JÕ

U

ST

6.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Plutahhini kaitsja, kes palub kohtumäärus tühistada ja A. Plutahhin tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. Alternatiivselt taotleb kaitsja, et A. Plutahhini tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust arutataks uuesti viie kuu pärast. Kaebaja märgib järgmist. Maakohus on andnud liiga suure kaalu rohkem kui 20 aasta tagusele kuriteole ega ole piisavalt arvestanud A. Plutahhini head käitumist vanglas ja tema positiivseid arenguid. Samuti ei ole põhjendatud, kuidas distsiplinaarrikkumised seostuvad tema kuriteoriskiga, ega hinnatud, kas alkoholi tarvitamise riski saaks vähendada käitumiskontrolli ja lisakohustustega. Seetõttu peab kaitsja maakohtu otsust ebapiisavalt põhjendatuks. Ringkonnakohtu seisukoht
7.KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Määruskaebuse kohaselt on maakohus eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud ennetähtaegse

vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ja jätnud arvesse võtmata A. Plutahhinit iseloomustava positiivse teabe ning andnud liialt suure kaalu varasemale kuriteole ja distsiplinaarrikkumistele.

O TE

L

8.Kaalutlusviga, mis võiks anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks, maakohus kohtukolleegiumi hinnangul teinud ei ole. Ei saa eitada, et A. Plutahhin on vangistuses tegelenud enesearendamise ja oma kuritegeliku käitumise riskiteguritega ning mitmed asjaolud iseloomustavad teda positiivselt. Siiski ei ole vangistus möödunud päris ilma probleemideta. A. Plutahhin järgis küll pikalt vangladistsipliini, ent mõne kuu eest pani ta toime kolm distsiplinaarrikkumist. Tegu ei ole küll raskete eksimustega, ent teadlikud rikkumised evivad A. Plutahhini edasise õiguskuulekuse hindamisel siiski teatud tähendust.

O

9.Eeskätt kõneleb A. Plutahhini ennetähtaegse vabastamise vastu tema kuritegelik minevik: karistusregistri andmetel on süüdimõistetul kaks kehtivat ja neli arhiveeritud karistust. Niisiis on A. Plutahhin pannud toime palju kuritegusid. Ta on kasutanud ka vägivalda, sh sooritanud mõrva ehk ülimalt raske kuriteo – mille eest ta praegust karistust kannabki. Tõsi on see, et sellest mõrvast on möödunud üle 20 aasta. Samas tuleb tõdeda, et A. Plutahhin on hiljemgi kuritegusid toime pannud – viimati vähem kui aasta enne praeguse vangistuse kandma asumist (2016. aasta augustis mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise).

U

M

IS

E

10.Ka on A. Plutahhinil olnud probleeme katseajal. Arhiveeritud karistusandmetest nähtub muu hulgas, et Harju Maakohtu 18. mai 2006 otsusega mõisteti talle nelja-aastane vangistus, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata kolmeaastase katseajaga. A. Plutahhin ei järginud katseajal talle pandud nõudeid ja kohustusi, mistõttu pikendas Harju Maakohus tema katseaega nii 5. veebruari 2008 kui ka 25. veebruari 2010 määrusega kuue kuu võrra. Rikkumised seisnesid muu hulgas kuriteoga tekitatud kahju tähtajaks hüvitamata jätmises ning elukohast lahkumiseks loa taotlemise kohustuse eiramises. Seega näitavad ka arhiveeritud karistusandmed, et varasema tingimisi vangistuse ajal esines A. Plutahhinil korduvalt raskusi talle pandud kontrollnõuete ja kohustuste järgimisega.

JÕ

U

ST

11.Alkoholi tarvitamise kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Kaitsja on toonud esile, et A. Plutahhin ei ole alkoholi tarvitanud juba aastaid. Sellega saab nõustuda, kuid arvestada tuleb, et ta on viibinud vangistuses alates 2017. aastast, kus alkoholi tarvitamise võimalused on väga piiratud. Samas on A. Plutahhin varem toime pannud mitu alkoholi tarvitamisega seotud õigusrikkumist. Teda on ühel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ning kahel korral lubatud alkoholi piirmäära ületades. Kuigi maakohus arvestas positiivsena, et A. Plutahhin on läbinud sõltuvuskäitumisele suunatud programmi, hoidunud pikaajaliselt alkoholist ja teadvustab sõltuvusainete tarvitamise negatiivseid tagajärgi, nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et ta ei pea alkoholi tarvitamist enda puhul probleemiks ega seosta varasemaid õigusrikkumisi alkoholiga. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et endisesse keskkonda naastes on oht, et A. Plutahhin jätkab alkoholi tarvitamist ning sellega suureneb ka uute õigusrikkumiste toimepanemise risk. Eeltoodud riski ei võimalda kohtukolleegiumi hinnangul piisavalt maandada ka käitumiskontrolli kohaldamine või lisakohustuste määramine. Seejuures tuleb arvestada, et A. Plutahhinil on ka varasema tingimisi karistuse ajal esinenud korduvalt raskusi talle pandud kontrollnõuete ja kohustuste järgimisega.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka kaitsja taotlus näha ette A. Plutahhini tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse uus läbivaatamine viie kuu möödumisel. A. Plutahhinile on mõistetud 14-aastane vangistus. Ta kannab karistust alates 2017. aastast ning karistuse täieliku ärakandmise korral vabaneb 30. mail 2031. Arvestades talle mõistetud karistuse pikkust, ärakantud karistusaega ning eespool käsitletud asjaolusid, ei ole alust eeldada, et üksnes viie kuu möödumisel oleksid ennetähtaegse vabastamise prognoosi jaoks tähtsad asjaolud oluliselt erinevad praegustest.

O TE

L

13.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 23. oktoobri 2026 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

JÕ

U

ST

U

M

IS

E

O

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.11.20261-26-7424/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 17.11.20261-25-6978/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja