Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

Edasikaebe kord Vastavalt KrMS § 385 p 10 ei saa käesolevat määrust vaidlustada määruskaebe menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Deniss Medvedev esitas Harju Maakohtule juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, § 126 lg 3 p 4, 183 lg 3 ja KarS § 421 ja § 83 lg 2, taotluse lõpetada kriminaalasjas nr 19230100002 menetlus KrMS § 202 lg 1 alusel; kohustada A.A KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuda ekspertiisiaktis 21.01.2019 nr 19E-TB0001 kajastatud tulirelva ekspertiisiga seotud kulu summas 420 (nelisada kakskümmend) eurot 1 (ühe) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest; jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda ekspertiisiaktides 14.02.2019 nr 19E-GE0062 ja 09.04.2019 nr 19E-GE0334 kajastatud DNA ekspertiisidega seotud kulud summas 1026 (üks tuhat kakskümmend kuus) eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses määratud tasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot; tühistada A.Ai suhtes 12.04.2019 uurimisasutuse määrusega kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld; KarS § 421 ja § 83 lg 2 alusel konfiskeerida A.Ailt temale kuuluv, praegu PPA Põhja prefektuuris hoiul olev kuriteo vahetuks objektiks olnud üheraudne, sileraudne püss IŽ mudel K nr C10495 kaliiber 16 ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada see püss kui väärtusetu ese.

PROKURÖRI TAOTLUS

relvaluba, mis on vajalik piiratud tsiviilkäibega relvade käitlemiseks. Relva soetamine, valdamine ja hoidmine on käsitletavad relva käitlemisena RelvS § 11 lg 2 mõistes. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna piirkonnapolitseiniku Aile Kase (Kask) ettekande kohaselt külastas ta 18.12.2018 koos piirkonnapolitseinik Aleksandr Gontšarenkoga (Gontšarenko) PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo lubadegrupi ülesandel xxxx, kus elab A.A, kes ei ole õigeaegselt pikendanud oma relvaluba ja see oli lõppenud. Kohale saabudes viibisid talus A.A ja tema poeg X1. A.A on 85-aastane, ei kuule enam hästi ja kasutab kuuldeaparaati. Temaga suhtlemisel aitas tema poeg X1. Piirkonnapolitseinikud võtsid ära relvakapis olnud tulirelva (jahipüssi) Simson nr 39655, mille kohta oli A.Ail relvaluba, mille tähtaeg oli aga lõppenud. Samas relvakapis oli veel üks komplektne tulirelv (püss) nr C10495, mille kohta ei osanud A.A midagi selgituseks öelda. Piirkonnapolitseinikud võtsid ka selle relva ära /tl 1, 3/. A.Ai elukohast äravõetud relva nr C10495 ekspertuuringutega, mis on kajastatud tulirelva ekspertiisi aktis 21.01.2019 nr 19E-TB0001, on tuvastatud, et tegemist on 1957. aastal tööstuslikult valmistatud üheraudse, sileraudse püssiga IŽ mudel K nr C10495 kaliiber 16, mis kuulub tulirelvade hulka, on töökorras ja laskekõlbulik /tl 10-12/. Nimetatud püss on üle antud PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse, mille kohta on vormistatud relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akt 25.01.2018 nr 12-19AT (vastuvõtja PPA Põhja prefektuuri lao ja hoiukoha spetsialist Ene Sild) /tl 65/. DNA ekspertiisi aktidega 14.02.2019 nr 19E-GE0062 ja 09.04.2019 nr 19E-GE0334, kus on kajastatud 08.01.2019 teostatud vaatluse käigus püssilt IŽ mudel K nr C10495 võetud puuteproovide ekspertuuringud, tuvastati, et proovid laesääre fiksaatori hoovalt, päästikult ja sileraudse tulirelva laadilt, millest saadi enam kui ühelt isikult pärit DNA-täisprofiil, võivad sisaldada X1ilt ja A.Ailt pärinevat bioloogilist materjali (ei saa välistada nimetatud isikute bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides) ning proov tulirelva kukelt, millest saadi enam kui ühelt isikult pärit DNA-täisprofiil, võib sisaldada A.Ailt pärinevat bioloogilist materjali (ei saa kindlalt välistada nimetatud isiku bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis) /tl 17-19, 24-26, 32-64/. Tunnistajana ülekuulatud piirkonnapolitseiniku Aleksandr Gontšarenko ütluste kohaselt 18.12.2018 kella 14:00 paiku saabus ta koos piirkonnapolitseinik Aile Kasega xxxx, et võtta seal elavalt A.Ailt hoiule tulirelva, kuivõrd A.Ail oli lõppenud relvaluba ja ta ei ole seda pikendanud. Ukse avas A.Ai poeg X1, kes kutsus piirkonnapolitseinikke tuppa. Vestlus toimus köögis maja esimesel korrusel, kus viibis ka A.A. Piirkonnapolitseinikud selgitasid oma visiidi põhjust ja seda, mida tuleb edasi teha. Suhtlus A.Aiga, kelle kuulmine on X1i sõnul väga kehv, oli raskendatud. X1 juhatas politseinikud relvakapi juurde, mis asus esimesel korrusel olevas elutoas, mille sisemus osutas sellele, et seal elab vana inimene. X1 avas relvakapi ukse. Relvakapis avastasid politseinikud kaks relva. Ühe relva number ja mudel klappisid paberitega (lõppenud relvaloa andmetega). Teisel relval ei olnud peal margi tähist, kuid oli number. X1 selle relva kohta midagi selgitada ei osanud. Mingit selgitust ei olnud võimalik saada ka A.Ailt. Politseinikud võtsid mõlemad relvad ära, vormistades selle kohta vastava akti /tl 66-68/. Kriminaaltoimikus on koopia relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktist 18.12.2018 nr 611-18, mis oli vormistatud A.Ailt relvade äravõtmisel /tl 2/. Tunnistajana ülekuulatud X1 ütluste kohaselt tekkisid tema isal tulirelv Simson nr 39655 ja sileraudne püss IŽ mudel K nr C10495 kaliiber 16 umbes 40 aastat tagasi. Ta ei tea, kust isa need relvad sai. Mõlemad relvad hoiti relvakapis. X1 tegi mõnikord relvasid puhtaks ja töötles neid relvaõliga, kuid ei kandnud kumbagi relva kaasas ega andnud kellelegi üle. Kui X1 oli väike, siis käis ta isaga jahil, kuid ei mäleta kumba relva isa kaasa võttis. X1 ise ei ole jahimees ja jahil ei käi. X1 oli teadlik, et isa relvaluba pidi aeguma 2018. aasta detsembris, kuid tema ja

tema isa ei leidnud relvaluba paberkandjal ning nad unustasid sellest lihtsalt ära, sest nad neid relvi ei kasutanud. Seda, et sileraudsele püssile IŽ ei olnud isal relvaluba, sai X1 teada ainult politsei käest /tl 69-71/. A.A võttis 12.04.2019 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel omaks, et ta hoidis oma talus sileraudset püssi IŽ mudel K nr C10495 kaliiber 16, kuid avaldas, et mingit kuritegu ei ole ta toime pannud ning andis vastuolulisi selgitusi sellest, millal ja millistel asjaoludel sattus see püss tema valdusse. Vastates uurija küsimustele, väitis kahtlustatav, et selle relva ostis ta vist poest 30-40 aastat tagasi. Ta oli jahisektsiooni liige. Kui ta ostis relva poest, siis pidi selle registreerima ja tal oli siis relvaluba. Viimati käis A.A jahil 20-30 aastat tagasi. Vastates ülekuulamise lõpus kaitsja küsimustele, selgitas kahtlustatav, et kõnealune püss on naisevenna oma ning jäi tema (kahtlustatava) kätte pärast naisevenna surma paar-kolm aastat tagasi. Naisevannaga, kes oli samuti jahimees, elasid nad alguses koos sellessamas xxxx talus. Hiljem ehitas naisevend endale maja Keilasse, relva aga jättis xxxx talusse. Ülekuulamisprotokolli on kantud kaitsja märkus, et kaitsealuse jutt on suhteliselt seosetu ja ei ole adekvaatne /tl 78-81/. Kriminaaltoimikusse lisatud relvaregistri väljavõtetest tuleneb, et sileraudne püss IŽ mudel K nr C10495 kaliiber 16 ei ole relvaregistrisse kantud ja seega puudub A.Ail relvaluba sellele turirelvale. Samas oli talle 09.06.2003 välja antud relvaluba sileraudsele püssile Simson nr 29655, milline relvaluba oli korduvalt pikendatud ning pärast viimast pikendamist kehtis relvaluba kuni 16.12.2018. Alates 09.06.2003 kuni 31.12.2003 oli A.Ail relvaluba veel ühele tulirelvale – sileraudsele püssile Toz nr 154699 /tl 100-111/.

Kokkuvõttes leiab ringkonnaprokurör, et käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi ja A.Ai süü ei ole suur ning seega võib tema suhtes lõpetada kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel. A.A on andnud selleks oma nõusoleku, nõustudes ka sellega, et KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel pannakse talle kohustuse tasuda ekspertiisiaktis 21.01.2019 nr 19E-TB0001 kajastatud tulirelva ekspertiisiga seotud kulu summas 420 eurot 1 (ühe) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Samuti andis A.A nõusoleku selleks, et talle kuuluv, praegu PPA Põhja prefektuuris hoiul olev kuriteo vahetuks objektiks olnud üheraudne, sileraudne püss IŽ mudel K nr C10495 kaliiber 16 konfiskeeritakse temalt KarS § 421 ja 83 lg 2 alusel ning hävitatakse kui väärtusetu ese KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel /tl 113/. Ekspertiisiaktides 14.02.2019 nr 19E-GE0062 ja 09.04.2019 nr 19E-GE0334 kajastatud DNA ekspertiisidega seotud kulud summas 1026 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses määratud tasu 120 eurot võib ringkonnaprokuröri hinnangul jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. A.Ai sissetulek 2017. aastal oli Maksu- ja Tolliameti andmetel 4244 eurot ja 2018. aastal 4538 eurot /tl 99/, s.t vastavalt 354 eurot ja 378 eurot kuus, mis on suhteliselt väike summa igapäevaseks toimetulekuks. Sellest lähtuvalt ning arvestades seda, et A.Ai omandis ei ole kinnisvara, sõidukeid ega osalusi äriühingutes (kontrollitud e-kinnistusraamatus, liiklusregistris ja äriregistris 13.05.2019), võib ringkonnaprokuröri hinnangul asuda seisukohale, et menetluskulude hüvitamine käib A.Aile ilmselt üle jõu, millest tulenevalt võib osa menetluskuludest jätta riigi kanda. Samadel kaalutlustel ning võttes arvesse ka kuriteo olemust (vt ülalpool süü väiksust puudutavaid põhjendusi) ja kahtlustatava eakust, ei pea ringkonnaprokurör praegusel juhul vajalikuks ega võimalikuks määrata lisaks menetluskulude osalise hüvitamise kohustusele veel KrMS § 202 lg 2 p-s 2 või p-s 3 ettenähtud kohustuse. Ehkki kahtlustatavale inkrimineeritav kuritegu vastab KrMS § 202 lg-s 7 sätestatud tingimustele, mille puhul võib kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur, ei ole see praegusel juhul siiski võimalik, sest ainult kohus saab otsustada kriminaalmenetluse kulude osaliselt riigi kanda jätmise kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 lg 1 alusel ja A.Aile kuuluva püssi konfiskeerimise KarS § 421 ja § 83 lg 2 alusel, mistõttu pöördubki ringkonnaprokurör kohtu poole käesoleva taotlusega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtule esitatud taotlusega ja kriminaalasja materjalidega, leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel kuulub rahuldamisele. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ja ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud motiividega. A. A on kriminaal- ja väärteokorras korras karistamata isikuks. Tegemist on teise astme kuriteoga, kahtlustatava süü ei ole suur. A. A tunnistas ennast kahtlustuses märgitud kuriteo toimepanemises süüdi. KrMS § 202 lg 2 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamise korral prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks

tasuda kriminaalmenetluse kulud. A. A nõustus prokuröri taotletud kohustusega tasuda ühe kuu jooksul kriminaalmenetluse kulud summas 420 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus nõustub prokuröriga, et DNA ekspertiisidega seotud kulud summas 1026 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses määratud tasu 120 eurot tuleb jätta riigi kanda, kuna arvestades 85-aastase A.Ai varalist seisundit, käib sellises ulatuses menetluskulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Kohus leiab, et prokuröri taotlus konfiskeerida KarS § 421 ja § 83 lg 2 üheraudne, sileraudne püss IŽ mudel K nr C10495 kaliiber 16 kuulub rahuldamisele. A. A on andnud nõusoleku tulirelva konfiskeerimiseks ja hävitamiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab esitatud taotluse. KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 alusel, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. Kohus juhindub KrMS § 202 lg 1 ja § 202 lg 2 p 1. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.