Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-19-3398 (18231502587)
Kohtunik
Eha Popova
Taotlus
Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Deniss Medvedevi taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks A.Ci suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel
Kahtlustatav
A.C (ik xxxxxxxxxxxx )
EE062200221059223099;
BANK EE221700017003510302; SEB PANK EE571010220229377229. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919900000668 ja selgitusse märkida „1-19-3398, A.C, oportuniteet“.
ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstol Zoraki 914S kaliiber 9 mm P.A.K. nr xxxxxxxx koos padrunisalvega ning Justiitsministri 11.12.2009 määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p 1 ja EKEI 05.02.2019 taotluse alusel jätta nimetatud püstol koos padrunisalvega EKEI-le relvakogu täiendamiseks eelviidatud justiitsministri määruses sätestatud korras.
Edasikaebe kord Vastavalt KrMS § 385 p 10 ei saa käesolevat määrust vaidlustada määruskaebe menetluses.
kaliiber 9 mm P.A.K. nr xxxxxx ja 10 tulirelva laskemoonaks ümbertehtud paukpadrunit hoidis A.C enda valduses oma elukohas, s.t xxxxx asuvas korteris kuni 17.12.2018, millal ta kella 11:50 paiku lasi kõnealusest püstolist selle puhastamise käigus endale juhuslikult ühe lasu vasakusse reide, misjärel helistas kell 12:41-12:43 häirekeskusesse ning lisaks kiirabile kohalesaabunud politseiametnikud võtsid eelnimetatud hoiatus- ja signaalpüstoli koos padrunisalve ja üheksa järelejäänud padruniga ära sündmuskoha vaatluse käigus, mis oli teostatud xxxx asuvas korteris 17.12.2018 kella 14:30 ja 15:15 vahelisel ajal. Tulirelvaks ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstolit koos 10 tulirelva laskemoonaks ümbertehtud paukpadruniga, mis kuuluvad piiratud tsiviilkäibega tulirelvade ja laskemoona hulka relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 11 lg 1, § 12 lg 1 p 2, § 19 lg 1 p 5, lg 2, 3 mõistes, hoidis A.C enda valduses ebaseaduslikult, s.t omamata RelvS §-des 32 ja 34 nimetatud relvasoetamisluba ja relvaluba piiratud tsiviilkäibega tulirelva ja laskemoona käitlemiseks. Relva ja laskemoona ümbertegemine ja valdamine on käsitletav relva käitlemisena RelvS § 11 lg 2 mõistes. Kriminaaltoimikusse lisatud relvaregistri väljavõttest nähtub, et relvasoetamisluba ja relvaluba piiratud tsiviilkäibega tulirelva ja laskemoona käitlemiseks A.Cil puuduvad /tl 65/. Kahtlustatavana ülekuulamisel 21.03.2019 tunnistas A.C täielikult oma süüd talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises ja andis ütlusi, mille kohaselt ostis ta hoiatus- ja signaalpüstoli (kahtlustatav nimetas seda püstolit ülekuulamisel stardipüstoliks) 2014. või 2015. aastal kaubanduskeskusest. 2018. aasta suve alguses tekkis tal konflikt noormeestega, kes tema arvates müüsid kaupluses, kus ta turvatöötajana töötas, narkootikume. 2018. aasta augustis viskas tundmatu noormees A.Ci suunas noa, kuid ei tabanud. Politseisse ei ole A.C seoses nende juhtumitega pöördunud, vaid otsustas enesekaitse eesmärgil ümber teha tal kodus olnud hoiatus- ja signaalpüstoli tulirelvaks, mida ta mitme lihtsa tehnilise manipulatsiooniga tegigi. Samuti tegi ta ümber koos püstoliga ostetud paukpadrunid, muutes need laskekõlbulikuks tulirelva laskemoonaks. Püstolit ja padruneid hoidis A.C elutoas kapikese sahtlis, välja neid kaasa ei võtnud ning ei ole kordagi sellest püstolist tulistanud. Korteris elab ta kahekesi abikaasaga, kes aga tulirelvast midagi ei teadnud. 17.12.2019 kella 11:50 paiku, olles kodus üksinda, hakkas ta püstolit lapiga puhastama ning siis toimus juhuslik lask. Kuul tabas A.Ci vasaku jala reide. Ta sidus žgutiga haavast ülespool kinni ja helistas abikaasale, kes tuli töölt koju ning seejärel kutsus A.C kiirabi, kes toimetas ta haiglasse ja teda opereeriti /tl 67-70/. A.Ci ütluste usaldusväärsust juhulasu sooritamise asjaoludest kinnitavad tema abikaasa ütlused /tl 60-64/, 17.12.2019 kell 12:41 A.Ci poolt häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud kõne salvestis /kriminaaltoimiku juures ümbrikus/ ja selle salvestise sisu kajastav vaatlusprotokoll /tl 47-52/ ja sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtub, et kahtlustatava korteri köögis, kus avastati veremäärdumisi, leiti söögilaualt püstoli käepideme kate, mis oli püstolist eraldi. Püstoli ennast koos padrunisalve, üheksa padruni ja ühe kestaga leiti kilekotisse pakendatuna rõdult, kuhu need olid viinud kahtlustatava abikaasa, nagu tema ütlustest nähtub. Sündmuskohalt võttis politsei kaasa püstoli, padrunisalve, üheksa padrunit, ühe padrunikesta, karbi süütekapslitega ja köögi põrandalt avastatud aluspesu ja teksapüksid /tl 3-24/. Kahtlustatava korterist äravõetud püstoli ekspertuuringutega, mis on kajastatud tulirelva ekspertiisi aktis 05.02.2019 nr 19E-TB0001, on tuvastatud, et selle püstoli näol on tegemist hoiatus- ja signaalpüstoliga Zoraki 914S kaliiber 9 mm P.A.K. nr xxxxxx, mis on ümber ehitatud 7,5 mm pihatmislaenguga (kuuliga) laskmiseks, kuulub tulirelvade hulka ja on lasekõlbulik. Kahtlustatava korterist äravõetud üheksa padrunite näol on tegemist paukpadrunitega kaliiber 9 mm P.A.K., mille suudmetesse on käsitöönduslikult paigutatud kuulid ning mis kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ja laskekõlbulikud. Püstol koos padrunisalvega jäeti pärast ekspertiisi tegemist hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (edaspidi EKEI) hoiule. Ekspertiisiks esitatud padrunitest neli hävines ekspertiisi tegemise käigus. Ülejäänud neli padrunit, üks padrunikest ja üks demonteeritud padrun tagastati
uurimisasutusele /tl 26-32/ ning need asuvad praegu koos kahtlustatava korterist äravõetud karbiga padruni süütekapslitega Politsei- ja Piirivalveametis hoiul, mille kohta on vormistatud relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akt 08.02.2019 nr 18-19AT /tl 35/. Sündmuskoha vaatluse käigus äravõetud aluspesu (soojapesu püksid) ja teksapüksid on vaadeldud asitõendina /tl 37-44/ ning koos nendelt võetud verekahtlase aine ja lasujälgede proovidega üle antud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse, mille kohta on vormistatud asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktid 18.02.2019 nr 2019-309 ja 20.02.2019 nr 2019-345 /tl 45/.
tööoskuste puudumist on kahtlemata räng tagajärg, mis võib avaldada inimese elule pikemaajalist negatiivset mõju. Kokkuvõttes leiab ringkonnaprokurör, et käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi ja A.Ci süü ei ole suur ning seega võib tema suhtes lõpetada kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel. A.C on andnud selleks oma nõusoleku, nõustudes ka sellega, et KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel pannakse talle kohustuse tasuda menetluskulud summas 510 eurot ja KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustuse maksta riigituludesse 700 eurot 6 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Samuti andis A.C nõusoleku selleks, et: a) talle kuuluv, praegu EKEI-s hoiul olev kuriteo vahetuks objektiks olnud ese, s.o tulirelvaks ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstol Zoraki 914S kaliiber 9 mm P.A.K. nr xxxxxx koos padrunisalvega konfiskeeritakse temalt KarS § 421 ja 83 lg 2 alusel; b) talle kuuluvad neli padrunit, üks padrunikest, üks demonteeritud padrun, karp padruni süütekapslitega, aluspesu ja teksapüksid, mis on praegu politseis hoiul, hävitatakse KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad /tl 97/. Ehkki kahtlustatavale inkrimineeritav kuritegu vastab KrMS § 202 lg-s 7 sätestatud tingimustele, mille puhul võib kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur, ei ole see praegusel juhul siiski võimalik, sest A.Cile kuuluva püstoli konfiskeerimise võib KarS § 421 ja 83 lg 2 alusel otsustada ainult kohus, mistõttu pöördubki ringkonnaprokurör kohtu poole taotlusega lõpetada menetlus käesolevas kriminaalasjas, otsustades ühtlasi püstoli konfiskeerimise, mis võimaldab täiendada selle püstoliga EKEI relvakogu. EKEI on esitanud tulirelva ekspertiis akti 05.02.2019 nr 19E-TB0001 lisana taotluse, mille kohaselt on ekspertiisiobjektiks olnud tulirelvaks ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstol Zoraki 914S kaliiber 9 mm P.A.K. nr xxxxxxx koos padrunisalvega on vajalik EKEI relvakogu täiendamiseks. Taotluses on viidatud Justiitsministri 11.12.2009 määrusele nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“, mille § 5 lg 1 p 1 kohaselt võib riiklik ekspertiisiasutus relvi ja laskemoona vastu võtta või soetada mh ekspertiisiks esitatud ja kohtu poolt konfiskeeritud relvade ja laskemoona hulgast /tl 34/.
Kohus, tutvunud kohtule esitatud taotlusega ja kriminaalasja materjalidega, leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel kuulub rahuldamisele. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ja ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud motiividega. A.C on kriminaalkorras karistamata isikuks. Tegemist on teise astme kuriteoga, kahtlustatava süü ei ole suur. A.C tunnistas ennast kahtlustuses märgitud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetseb toimepandut. Kuivõrd KrMS § 202 lg 1 näeb ette menetluse lõpetamise tingimusena kohustuste panemise süüdistatavale, siis on ka see tingimus täidetud, kuivõrd A.C nõustus prokuröri taotletud kohustusega tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 510 eurot ning tasuda riigituludesse 700 eurot.
A.C on andnud nõusoleku konfiskeerida tulirelvaks ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstoli Zorak 914S kaliiber 9 mm P.A.K. nr xxxxxx ja padrunisalve KarS § 83 lõike 2 alusel ning hävitada padrunid, süütekapslid ning riideesemed. Kohus leiab, et prokuröri taotlus konfiskeerida KarS § 421 ja § 83 lg 2 tulirelvaks ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstol Zoraki 914S kaliiber 9 mm P.A.K. nr xxxxxxx koos padrunisalvega kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab esitatud taotluse. KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 alusel, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. Kohus juhindub KrMS § 202 lg 1 ja § 202 lg 2 p 1,2. Eha Popova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.