Osaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 20.01.2025 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis 2-24-3194 Kodumaa Kapitali HLÜ hagi K. K. (K.) ja HM Pellet Estonia OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 60 697.17 eurot Hageja: Kodumaa Kapitali HLÜ (registrikood: 12782505, asukoht: Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Marge Rebane (e-post: [email protected]) Kostja I / kostja II seaduslik esindaja: K. K. (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx, xxxx) Kostja II: HM Pellet Estonia OÜ (registrikood: 14558444, asukoht: Tallinna mnt 34, Aruküla alevik, Raasiku vald, 75201 Harju maakond, e-post: xxxx) Kostja I / kostja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaimo Räppo (e-post: [email protected])
Menetluse liik ja viis kirjalik menetlus Resolutsioon
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetluskäik 23.02.2024 esitas Kodumaa Kapitali HLÜ Harju Maakohtule hagi K. K. ja HM Pellet Estonia OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus 28.02.2024 määrusega menetlusse võttis. 02.10.2024 esitas hageja taotluse osaotsuse tegemiseks kostja II osas. Hageja palub rahuldada hagi kostja II osas. Kostjad, sh võlgnik on tunnistanud nõuet ja hageja arusaamisel ei vaidle pooled võlgniku vastu oleva nõude üle, vaid käendaja vastu oleva nõude üle. Sellest tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja II laenulepingujärgse nõude ja kostja I käenduslepingujärgse nõude osas saab teha käesolevas asjas eraldi otsuse, mis kiirendab asja läbivaatamist. 23.10.2024 seisukohas märkisid kostja I ja II, et osaotsuse tegemiseks alust ega põhjendusi ei ole. 10.12.2024 rahuldas kohus hageja taotluse osaotsuse tegemiseks. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja II 08.10.2020 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja II hagejalt laenu 30 000.00 eurot, intressiga 18% aastas, viivise määraga 0,2% võlgnevuse summalt päevas, tähtajaga 25.10.2021. Hageja hinnangul on viivisemäär 0,2% tasumata summalt päevas mõistlik ja tegemist ei ole tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Kostja II kohustus tasuma laenu hagejale tagasi vastavalt laenulepingu lisas olevale maksegraafikule, tasudes igakuiselt intressi ja viimase maksega ka põhiosa. Laenulepingu p 2.7 kohaselt on laenu tagatisteks kostja I väljastatud käendus summas 45 000.00 eurot ja hüpoteek. 09.10.2020 hüpoteegi seadmise lepinguga seadis kostja II hageja kasuks I järjekohale hüpoteegi summas 39 000.00 eurot kinnistule, asukohaga Xxxx, mis tagab laenulepingu täitmist. Hageja ja kostja II sõlmisid 21.08.2019 kommertspandilepingu pandisummaga 324 300.00 eurot, millega on kostja II kogu vallasvaraga tagatud kõik hageja rahalised nõuded, mis tulenevad 29.06.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ning ka hageja ja kostja II vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest muudatustest ja lisadest, sh ka käesolevas asjas aluseks olevast 08.10.2020 sõlmitud laenulepingust nr xxxx. 23.09.2020 kommertspandilepingu järjekoha muutmise kokkuleppe alusel toimus 29.06.2019 sõlmitud laenulepingu nr xxxx osaline täitmine ja kommertspandilepinguga seatud hageja pandi 1. järjekoht muudeti 2. järjekohaks. Hageja nõudis kostjalt II võlgnevuse tasumist korduvalt. Hageja algatas kostja II võlgnevuse katteks hüpoteegi realiseerimise menetluse. 27.04.2023 sõlmisid hageja ja Kodumaa Laenud OÜ (registrikood 14259285) nõude loovutamise lepingu, millega hageja loovutas ja Kodumaa Laenud omandas nõude summas 36 000.00 eurot kostja II vastu, mis tulenes laenulepingust ja sealhulgas ka hüpoteegi. 25.05.2023 sõlmisid hageja ja Kodumaa Laenud OÜ nõude osalise tagasiloovutamise lepingu, millega Kodumaa Laenud OÜ loovutas tagasi ja hageja omandas nõude summas 2199.62 eurot kostja II vastu, mis tulenes laenulepingust. Hüpoteek realiseeriti ja määrati väljamakse 33 800.38 eurot. Kokku vähenes hageja nõue kostja II vastu 33 800.38 euro võrra. Laenuandja pöördus kohtuväliseks lahenduseks kostjate poole enne käesoleva hagi esitamist 06.02.2024, kuid kostjad ei reageerinud pakkumisele. Kostja II ei tasunud intressi- ja laenumakseid vastavalt maksegraafikule ja jäi võlgnevusse. Laenulepingust tulenev tähtaeg saabus 25.10.2021. Kostja II kohustus tagastama laenu, tasuma kõik laenulepingu võlgnevused ja maksed, kuid kostja II ei täitnud vastavat kohustust. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse summas 30 000.00 eurot ja intressi summas 697.17 eurot.
Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda ning mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud 3370.00 eurot, sh riigilõiv summas 1540.00 eurot ja hageja õigusabikulud 1830.00 eurot (käibemaksuga) ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja II vastuväited Kostja II ei tunnista hageja nõuet, kuna nõude kujunemine ei ole üheselt selge. Hageja käsitluse kohaselt oli algne laenusumma suurem, seda vähendati. Kostjale II on arusaamatu hagi punktis
-
-
-
-
-
-
-
-
hageja ja kostja II sõlmisid 08.10.2020 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja II hagejalt laenu 30 000.00 eurot, intressiga 18% aastas, viivise määraga 0,2% päevas, lepingutasu 600.00 eurot, tähtajaga 25.10.2021 (dtl 11-18); hageja ja kostja II sõlmisid 09.10.2020 hüpoteegi seadmise lepingu, millega kostja II seadis hageja kasuks kinnistule, asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx), hageja kasuks I järjekohale hüpoteegi summas 39 000.00 eurot, millega on tagatud laenulepingust nr xxxx ja selle lisadest tulenevad nõuded (dtl 21-25); hageja ja kostja II sõlmisid 21.08.2019 kommertspandi seadmise lepingu, millega seati kostja II kogu vallasvarale hageja kasuks I järjekohale kommertspant pandisummaga 324 300.00 eurot, millega on tagatud laenulepingust nr xxxx ja ka lepingupoolte vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest muudatustest ja lisadest tulenevad nõuded (dtl 28-31); hageja ja kostja II sõlmisid 23.09.2020 kommertspandi seadmise lepingu ja kokkuleppe järjekohtade kohta, mille kohaselt seati kostja II vallasvarale täiendav kommertspant ning hageja kasuks seatud kommertspandi 1. järjekoht muudeti 2. järjekohaks. Sama lepingu alusel toimus 29.06.2019 sõlmitud laenulepingu nr xxxx osaline täitmine (dtl 3439); 03.11.2021 nõudis hageja kostjalt II võlgnevuse tasumist ja esitas hüpoteegiga koormatud vara realiseerimise hoiatuse (dtl 48); 11.05.2022 esitas hageja kostjale II pankrotihoiatuse ja käenduskohustuse täitmise nõude (dtl 50), mille kättesaamist kinnitas kostja II 12.05.2022 (dtl 55); hageja avalduse alusel algatati 23.08.2022 kostja II suhtes täitemenetluse ja võlgnevuse katteks hüpoteegi realiseerimise menetlus (dtl 63-71); 27.04.2023 sõlmisid hageja ja Kodumaa Laenud OÜ (registrikood 14259285) nõude loovutamise lepingu, millega hageja loovutas ja Kodumaa Laenud OÜ-le nõude summas 36 000.00 eurot kostja II vastu, mis tulenes laenulepingust nr xxxx ja sh ka hüpoteegi (dtl 74-76); 02.05.2023 kinnisasja müügi tulemi jaotuskava kohaselt müüdi enampakkumisel laenulepingust nr xxxx tulenevate nõuete tagamiseks hüpoteegiga koormatud kinnistu, asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) hinnaga 36 000.00 eurot ning Kodumaa Laenud OÜ-le määrati väljamakse 33 800.38 eurot (dtl 81-84); 25.05.2023 sõlmisid hageja ja Kodumaa Laenud OÜ nõude loovutamise lepingu muutmise lepingu ja nõude osalise tagasiloovutamise lepingu, millega Kodumaa Laenud OÜ loovutas hagejale nõude summas 2199.62 eurot kostja II vastu, mis tulenes laenulepingust nr xxxx (dtl 78-79); 06.02.2024 pöördus hageja kostja II poole vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks (dtl 85); kostja II ei ole kohaselt täitnud laenulepingust nr xxxx tulenevaid maksekohustusi.
Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 30 000.00 eurot ja intressid 697.17 eurot. Laenulepingu nr xxxx punkti 2.4. kohaselt on laenu intress 18 % aastas. Intressi makstakse igakuiselt vastavalt lepingu punktile 5. Punkti 5.1. alusel tasub laenusaaja kasutuses olevalt laenult intressi lepingu punktis 2.4 nimetatud määras lepingu punktis 1.1.7 näidatud laenuandja arvelduskontole maksegraafiku alusel. Kostja II ei ole esitanud vastuväiteid intressinõudele. Laenulepingu nr xxxx punkti 2.5. kohaselt on viivise määr 0,2% päevas ning viivist makstakse vastavalt lepingu punktile 6.1. Punkt 6.1. sätestab, et juhul, kui laenusaaja jätab maksegraafiku kohase või muu mistahes makse (v.a intress) tähtaegselt tasumata või tasub makse mittetäielikult, kohustub ta maksma laenuandjale viivist lepingu punktis 2.5. nimetatud määras nõuetekohaselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja II on esitanud vastuväite, et hageja nõude kujunemine ei ole üheselt selge. Kostja II ei vaidle vastu, et ei ole kohaselt täitnud laenulepingust nr xxxx tulenevaid maksekohustusi. Kostja
II kohustus vastavalt laenulepingu nr xxxx lisaks olevale maksegraafikule tasuma hagejale igakuiselt intressi ning koos viimase graafikujärgse maksega ka põhivõlgnevuse summas 30 000.00 eurot, kogusummas 36 251.52 eurot. Kokku tegi kostja II hagejale lepingu kestel tagasimakseid summas 1753.97 eurot, milles puudub vaidlus. Tagasimaksed arvestas hageja vastavalt lepingule lepingutasu ja intressi katteks. Põhivõlgnevuse katteks kostja II tagasimakseid ei teinud. Seega oli lepingu lõppedes kostja II võlgnevus 34 497.55 eurot, millest 30 000.00 eurot on põhiosa ja 4497.55 eurot intressid. Hageja on arvestanud viivist lepingujärgses määras 0,2% päevas alates laenulepingu graafikujärgsele viimasele maksele järgnevast päevast, s.o alates 26.10.2021 kuni nõude loovutamiseni, s.o kuni 27.04.2023, kogusummas 32 880.00 eurot, kuid hageja on viivise nõuet vähendanud ja nõuab viivist summas 30 000.00 eurot. Kostja II hinnangul on ebaselge nõuete loovutamine ja hüpoteegi realiseerimine, kuna ei nähtu, milliseid kostja II võlgnevusi selle arvelt vähendati. Hageja on loovutanud 27.04.2023 lepingu alusel Kodumaa Laenud OÜ-le laenulepingust nr xxxx tuleneva nõude summas 36 000.00 eurot. Hageja nõue kostja II vastu oli loovutamise hetkel kokku 64 497.55 eurot (põhivõlgnevus 30 000.00 eurot, intress 4497.55 eurot, viivis 30 000.00 eurot). Laenulepingust nr xxxx tulenevate nõuete tagamiseks hüpoteegiga koormatud kinnistu enampakkumisel müügi tulemi arvelt tasaarvestati Kodumaa Laenud OÜ nõue kostja II vastu summas 33 800.38 eurot. Kodumaa Laenud OÜ loovutas 25.05.2023 nõude kostja II vastu summas 2199.62 eurot (36 000.00 eurot 33 800.38 eurot) tagasi hagejale. Laenulepingu nr xxxx punkti 7.1. kohaselt on lepingu alusel tasumisele kuuluvate maksete tasumise järjekord järgnev: esimesena viivis, teisena trahvid, kolmandana kahjuhüvitisnõuded, neljandana intress alates varaseimast kohustusest ja viimasena laenu summa alates varaseimast kohustusest. Seega arvestas hageja enampakkumiselt müügist saadud 33 800.00.38 eurot esmalt viiviste ja seejärel intresside katteks, mille tulemusel jäi võlgnevuse summaks 30 697.17 eurot, millest 30 000.00 eurot on põhivõlgnevus ja 697.17 eurot intress. Eelnevast tulenevalt on hagejal kostja II vastu sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse nõue summas 30 000.00 eurot ja intressi nõue summas 697.17 eurot. Kostja II on seisukohal, et laenuleping nr xxxx on tüüptingimustel sõlmitud leping, lepingutingimused ei olnud eelnevalt läbi räägitud ning lepingujärgne viivisemäär 0,2% päevas on ebamõistlik. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kostja II on sõlminud laenulepingu nr xxxx oma majandus- ja kutsetegevuses ega ole tarbija, mistõttu ei kohaldu antud juhul VÕS § 42 lg 3 p 5. Seega ei ole lepingujärgne viivise kokkulepe tühine tüüptingimus. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ka ebamõistlikult suure viivisemääraga. Kuigi lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,2% päevas on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks. Hageja ja kostja II sõlmisid laenulepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Kuivõrd antud juhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga, ei kohaldu ka VÕS § 415 lg-s 1 sätestatud viivisemäära piirang. Hageja on vähendanud viivisenõuet põhivõlgnevuse summani 30 000.00 eurot. Kostja II ei ole esitanud vastuväiteid hageja viivisearvestusele.
Kostja II leiab, et viivist tuleb vähendada VÕS § 162 alusel, kuna hageja hindas ise oma riske ning kinnisvara realiseerimise korral ei peaks kostjale II jääma viivise tasumise kohustust, kuna see oleks vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega (VÕS § 6, 7). TsÜS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lõikest 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 7 lg-te 1 ja 2 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks ning mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kuna antud juhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga, siis ei ole intressi- ega viivisemäära kokkulepe seadusega piiratud ning lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab, laenuvõtjal seevastu on õigus otsustada, kas ta soovib sellisel tingimusel laenuandjaga lepingu sõlmida. Kohus leiab, et hageja ei ole käitunud pahauskselt, kuivõrd pooled on lepingutingimustes kirjalikult kokku leppinud ja kokkulepe ei ole seadusevastane. Asjaolu, et laenulepingust tulenevate nõuet täitmise tagamiseks seatud hüpoteegi realiseerimisel ei olnud võimalik täita kõiki laenulepingust tulenevaid nõudeid kostja II vastu, ei muuda samuti lepingut hea usu või mõistlikkuse põhimõtetega vastuolus olevaks. Eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et Kodumaa Kapitali HLÜ hagi HM Pellet Estonia OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt II hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 30 000.00 eurot ja intressi 697.17 eurot. TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude jaotuse kindlaks tsiviilasja nr 2-24-3194 lõpetavas lahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.