Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetluskäik 23.02.2024 esitas Kodumaa Kapitali HLÜ Harju Maakohtule hagi K. K. ja HM Pellet Estonia OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus 28.02.2024 määrusega menetlusse võttis. 20.01.2025 osaotsusega rahuldas kohus Kodumaa Kapitali HLÜ hagi HM Pellet Estonia OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning mõistis välja HM Pellet Estonia OÜ-lt 08.10.2020 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 30 000.00 eurot ja intressi 697.17 eurot Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks. Kohus otsustas määrata menetluskulude jaotuse kindlaks tsiviilasja nr 2-24-3194 lõpetavas lahendis. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja II 08.10.2020 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja II hagejalt laenu 30 000.00 eurot, intressiga 18% aastas, viivise määraga 0,2% võlgnevuse summalt päevas, tähtajaga 25.10.2021. Hageja hinnangul on viivisemäär 0,2% tasumata summalt päevas mõistlik ja tegemist ei ole tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Kostja II kohustus tasuma laenu hagejale tagasi vastavalt laenulepingu lisas olevale maksegraafikule, tasudes igakuiselt intressi ja viimase maksega ka põhiosa. Laenulepingu p 2.7 kohaselt on laenu tagatisteks kostja I väljastatud käendus summas 45 000.00 eurot ja hüpoteek. 09.10.2020 hüpoteegi seadmise lepinguga seadis kostja II hageja kasuks I järjekohale hüpoteegi summas 39 000.00 eurot kinnistule, asukohaga Xxxx, mis tagab laenulepingu täitmist. Hageja ja kostja II sõlmisid 21.08.2019 kommertspandilepingu pandisummaga 324 300.00 eurot, millega on kostja II kogu vallasvaraga tagatud kõik hageja rahalised nõuded, mis tulenevad 29.06.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ning ka hageja ja kostja II vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest muudatustest ja lisadest, sh ka käesolevas asjas aluseks olevast 08.10.2020 sõlmitud laenulepingust nr xxxx. 23.09.2020 kommertspandilepingu järjekoha muutmise kokkuleppe alusel toimus 29.06.2019 sõlmitud laenulepingu nr xxxx osaline täitmine ja kommertspandilepinguga seatud hageja pandi 1. järjekoht muudeti 2. järjekohaks. Hageja ja kostja I sõlmisid 08.10.2020 käenduslepingu nr xxxx, mille alusel tagab kostja I laenulepingu täitmist rahalise vastutuse summas 45 000.00 eurot. Käenduslepinguga võttis kostja I kohustuse täita laenuandja poolt esitatud kirjalikus teates nimetatud kohustus kümne kalendripäeva jooksul vastavasisulise teate saamisest ning kohustuse tasuda, täitmisega hilinemisel, viivist 0,2% tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping. Käendusleping on kehtiv ja vastab seaduses määratud kohustuslikele tingimustele. Käenduslepingu osas ei ole tegemist tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Kostja I loobus 17.09.2024 toimunud korraldaval kohtuistungil vastuväidetest tüüptingimuste osas. Käenduslepingus kokkulepitud viivisemäär 0,2% päevas ei ole tühine, pooled olid viivisemäära läbi rääkinud ja selles kokku leppinud. Viivise vähendamine kostja I osas VÕS § 162 alusel ei ole põhjendatud, kostja I ei ole esitanud Viivise vähendamise taotlust ega toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse VÕS § 162 lg 1 kohaldamiseks ja viivise vähendamiseks. 2

Hageja nõudis kostjatelt võlgnevuse tasumist korduvalt. 12.08.2022 nõudes andis laenuandja kostjale I laenusaaja kohustuse täitmiseks tähtaja 25.08.2022 ja märkis, et kohustuse täitmisega hilinemisel tasub kostja I viivist käenduslepingu punktis 2.3 nimetatud määras tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja I oma kohustust ei täinud ja jäi temale käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmisega seeläbi viivitusesse alates 26.08.2022. Hageja algatas kostja II võlgnevuse katteks hüpoteegi realiseerimise menetluse. 27.04.2023 sõlmisid hageja ja Kodumaa Laenud OÜ (registrikood 14259285) nõude loovutamise lepingu, millega hageja loovutas ja Kodumaa Laenud omandas nõude summas 36 000.00 eurot kostja II vastu, mis tulenes laenulepingust ja sealhulgas ka hüpoteegi. 25.05.2023 sõlmisid hageja ja Kodumaa Laenud OÜ nõude osalise tagasiloovutamise lepingu, millega Kodumaa Laenud OÜ loovutas tagasi ja hageja omandas nõude summas 2199.62 eurot kostja II vastu, mis tulenes laenulepingust. Hüpoteek realiseeriti ja määrati väljamakse 33 800.38 eurot. Kokku vähenes hageja nõue kostja II vastu 33 800.38 euro võrra. Laenuandja pöördus kohtuväliseks lahenduseks kostjate poole enne käesoleva hagi esitamist 06.02.2024, kuid kostjad ei reageerinud pakkumisele. Kostja II ei tasunud intressi- ja laenumakseid vastavalt maksegraafikule ja jäi võlgnevusse. Laenulepingust tulenev tähtaeg saabus 25.10.2021. Kostja II kohustus tagastama laenu, tasuma kõik laenulepingu võlgnevused ja maksed, kuid kostja II ei täitnud vastavat kohustust. Põhivõlgniku varale seatud kommertspant ei välista hagi rahuldamist käenduse alusel. Laenulepingu punktis 8.1.3 leppisid pooled kokku laenuandja õiguses kasutada laenusaaja lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks lepingu punktis 2.7 nimetatud tagatisi koos või eraldi ilma kindlaksmääratud järjekorrata ning omal valikul. Ka puuduks käendajal õigus keelduda käenduslepingu täitmisest põhjusel, et kommertspandi realiseerimise eeldus on, et hageja nõue oleks pandi arvelt ka täidetav. Arvestades, et kostja II varal lasub 1. jrk kommertspant summas 2,1 miljonit ja hageja kommertspant on seejärel 2. jrk, on selge, et hageja nõue ei ole pandi arvelt täidetav ja kostjal I lasub käenduslepingujärgne kohustus tasuda hagejale laenulepingu võlgnevus. Kostja I ei ole avaldanud ega tõendanud, et kostjal II oleks 1. jrk kommertspanti ületavas osas varasid, millest oleks võimalik täita hageja nõuet. Kostja II registri avalikest andmetest nähtub, et 26.04.2024 seisuga on kostjal II maksuvõlg summas 91 022.31 eurot ja võla alguskuupäev on 21.02.2022. Ka ei täida kostja II oma raamatupidamiskohust, et tema vara seisus üldse raamatupidamislikult veenduda ja/või ülevaadet saada. Kostjal II on alates 2020. aastast aruanded registrile esitamata. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse summas 30 000.00 eurot ja intressi summas 697.17 eurot. Eeltoodule lisaks nõuab hageja kostjalt I ka käenduslepingujärgse kohustuse täitmisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 30 000.00 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivis on perioodi 26.08.2022-23.02.2024 eest 30 000.00 eurot (käenduslepingu punkti 2.3 järgses määras 0,2% päevas, s.o kokku 546 päeva eest summas 32 760.00 eurot, aga hageja nõuab mitte rohkem kui põhinõude summa 30 000.00 eurot). Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda ning mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud 6151.60 eurot, sh riigilõiv summas 1540.00 eurot ja hageja õigusabikulud 4611.60 eurot (käibemaksuga) ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja I vastuväited Kostja I ei tunnista hageja nõuet, kuna nõude kujunemine ei ole üheselt selge. Hageja käsitluse kohaselt oli algne laenusumma suurem, seda vähendati. Kostjale I on arusaamatu hagi punktis

Tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, mistõttu tuleb kohtul tuvastada, kas lepingutingimused räägiti eraldi läbi või mitte. Kostja I kinnitab, et mingeid lepingutingimuste selgitamist ei toimunud. Lisaks on lepingujärgne viivisemäär 0,2% tähtaegselt tasumata summalt päevas ilmselgelt ebamõistlik, kuna tegemist on tagatud laenuga. Seega on tegemist tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes. Viivist tuleb vähendada ka VÕS § 162 alusel, kuna hageja hindas ise oma riske ning kinnisvara realiseerimise korral ei peaks kostjale II jääma viivise tasumise kohustust, kuna see oleks vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega (VÕS § 6, 7). Hagi tuleb jätta rahuldamata VÕS § 149 lg 5 alusel, mille kohaselt juhul, kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Siinsel juhul on hageja toonud välja, et põhivõlgniku varale on seatud kommertspant, seega on hagi rahuldamine käenduse alusel välistatud. Kostja I leiab, et kokkulepe, mille kohaselt võib võlga sisse nõuda ilma eelnevalt põhivõlgniku varale seatud panti realiseerimata, kahjustab eelduslikult käendajat ja on seega tühine. Seega ei saa hageja käendajalt põhivõlgniku kohustuste täitmist enne nõuda, kui on püüdnud saavutada nõude rahuldamist kommertspandi arvel (vähemalt kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni). VÕS § 149 lg 5 kohaldamisel lasub käendajal kohustus tõendada, millisele laenusaaja varale ja mis pandihinnaga on pandid seatud ning tõendada kommertspandiga koormatud vara turuväärtuse selle võimalikul realiseerimisel või nõude esitamise ajal. Kostja I on tarbija ja 13.08.2019 sõlmitud leping on tarbijakäendusleping. Isegi kui käendusleping ei oleks tühine, on tühine viivisemäär 0,2% päevas, kuna Riigikohtu praktika järgi ei saaks aastane viivisemäär olla üle 24%, viivise määr 0,2% päevas tähendab aga 73% aastas. Hageja peab tõendama, et tüüptingimus räägiti läbi ja see sai lepingu osaks. 17.09.2024 toimunud korraldaval kohtuistungil loobus kostja I vastuväidetest seoses ebamõistliku viivise määraga ning tühiste tüüptingimustega. Kostja I palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused I Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 4

VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja põhivõlgniku kasuks võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg-st 1 tulenevalt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Sama sätte lg 2 järgi on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. II Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: - hageja ja kostja II sõlmisid 08.10.2020 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja II hagejalt laenu 30 000.00 eurot, intressiga 18% aastas, viivise määraga 0,2% päevas, lepingutasu 600.00 eurot, tähtajaga 25.10.2021 (dtl 11-18); - hageja ja kostja I sõlmisid 08.10.2020 käenduslepingu nr xxxx, mille alusel tagab kostja I laenulepingu nr xxxx täitmist rahalise vastutuse maksimumsummas 45 000.00 eurot (dtl 43-47); - hageja ja kostja II sõlmisid 09.10.2020 hüpoteegi seadmise lepingu, millega kostja II seadis hageja kasuks kinnistule, asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx), hageja kasuks I järjekohale hüpoteegi summas 39 000.00 eurot, millega on tagatud laenulepingust nr xxxx ja selle lisadest tulenevad nõuded (dtl 21-25); - hageja ja kostja II sõlmisid 21.08.2019 kommertspandi seadmise lepingu, millega seati kostja II kogu vallasvarale hageja kasuks I järjekohale kommertspant pandisummaga 324 300.00 eurot, millega on tagatud laenulepingust nr xxxx ja ka lepingupoolte vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest muudatustest ja lisadest tulenevad nõuded (dtl 28-31); - hageja ja kostja II sõlmisid 23.09.2020 kommertspandi seadmise lepingu ja kokkuleppe järjekohtade kohta, mille kohaselt seati kostja II vallasvarale täiendav kommertspant ning hageja kasuks seatud kommertspandi 1. järjekoht muudeti 2. järjekohaks. Sama lepingu alusel toimus 29.06.2019 sõlmitud laenulepingu nr xxxx osaline täitmine (dtl 3439); - 03.11.2021 nõudis hageja kostjalt II võlgnevuse tasumist ja esitas hüpoteegiga koormatud vara realiseerimise hoiatuse (dtl 48); - 11.05.2022 esitas hageja kostjale II pankrotihoiatuse ja käenduskohustuse täitmise nõude (dtl 50), mille kättesaamist kinnitas kostja II 12.05.2022 (dtl 55); - 12.08.2022 nõudes andis hageja kostjale I tähtaja kostja II kohustuse täitmiseks hiljemalt 25.08.2022 koos viivise nõudega käenduslepingu punktis 2.3 nimetatud määras 0,2% tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest (dtl 57-61); - hageja avalduse alusel algatati 23.08.2022 kostja II suhtes täitemenetluse ja võlgnevuse katteks hüpoteegi realiseerimise menetlus (dtl 63-71); - 27.04.2023 sõlmisid hageja ja Kodumaa Laenud OÜ (registrikood 14259285) nõude loovutamise lepingu, millega hageja loovutas ja Kodumaa Laenud OÜ-le nõude summas 36 000.00 eurot kostja II vastu, mis tulenes laenulepingust nr xxxx ja sh ka hüpoteegi (dtl 74-76); 5

-

-

-

02.05.2023 kinnisasja müügi tulemi jaotuskava kohaselt müüdi enampakkumisel laenulepingust nr xxxx tulenevate nõuete tagamiseks hüpoteegiga koormatud kinnistu, asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) hinnaga 36 000.00 eurot ning Kodumaa Laenud OÜ-le määrati väljamakse 33 800.38 eurot (dtl 81-84); 25.05.2023 sõlmisid hageja ja Kodumaa Laenud OÜ nõude loovutamise lepingu muutmise lepingu ja nõude osalise tagasiloovutamise lepingu, millega Kodumaa Laenud OÜ loovutas hagejale nõude summas 2199.62 eurot kostja II vastu, mis tulenes laenulepingust nr xxxx (dtl 78-79); 06.02.2024 pöördus hageja kostja I ja kostja II poole vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks (dtl 85); kostja II ei ole kohaselt täitnud laenulepingust nr xxxx tulenevaid maksekohustusi.

III Hageja palub kostjalt I välja mõista laenulepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 30 000.00 eurot ja intressid 697.17 eurot ning käenduslepingust nr xxxx tuleneva viivise 30 000.00 eurot. Laenulepingu nr xxxx punkti 2.4. kohaselt on laenu intress 18 % aastas. Intressi makstakse igakuiselt vastavalt lepingu punktile 5. Punkti 5.1. alusel tasub laenusaaja kasutuses olevalt laenult intressi lepingu punktis 2.4 nimetatud määras lepingu punktis 1.1.7 näidatud laenuandja arvelduskontole maksegraafiku alusel. Kostja I ei ole esitanud vastuväiteid intressinõudele. Laenulepingu nr xxxx punkti 2.5. kohaselt on viivise määr 0,2% päevas ning viivist makstakse vastavalt lepingu punktile 6.1. Punkt 6.1. sätestab, et juhul, kui laenusaaja jätab maksegraafiku kohase või muu mistahes makse (v.a intress) tähtaegselt tasumata või tasub makse mittetäielikult, kohustub ta maksma laenuandjale viivist lepingu punktis 2.5. nimetatud määras nõuetekohaselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja I on esitanud vastuväite, et hageja nõude kujunemine ei ole üheselt selge. Kostja I ei vaidle vastu, et kostja II ei ole kohaselt täitnud laenulepingust nr xxxx tulenevaid maksekohustusi. Kostja II kohustus vastavalt laenulepingu nr xxxx lisaks olevale maksegraafikule tasuma hagejale igakuiselt intressi ning koos viimase graafikujärgse maksega ka põhivõlgnevuse summas 30 000.00 eurot, kogusummas 36 251.52 eurot. Kokku tegi kostja II hagejale lepingu kestel tagasimakseid summas 1753.97 eurot, milles puudub vaidlus. Tagasimaksed arvestas hageja vastavalt lepingule lepingutasu ja intressi katteks. Põhivõlgnevuse katteks kostja II tagasimakseid ei teinud. Seega oli lepingu lõppedes kostja II võlgnevus 34 497.55 eurot, millest 30 000.00 eurot on põhiosa ja 4497.55 eurot intressid. Hageja on laenulepingu nr xxxx alusel arvestanud viivist lepingujärgses määras 0,2% päevas alates laenulepingu graafikujärgsele viimasele maksele järgnevast päevast, s.o alates 26.10.2021 kuni nõude loovutamiseni, s.o kuni 27.04.2023, kogusummas 32 880.00 eurot, kuid hageja on viivise nõuet vähendanud ja nõuab viivist summas 30 000.00 eurot. Kostja I hinnangul on ebaselge nõuete loovutamine ja hüpoteegi realiseerimine, kuna ei nähtu, milliseid kostja II võlgnevusi selle arvelt vähendati. Hageja on loovutanud 27.04.2023 lepingu alusel Kodumaa Laenud OÜ-le laenulepingust nr xxxx tuleneva nõude summas 36 000.00 eurot. Hageja nõue kostja II vastu oli loovutamise hetkel kokku 64 497.55 eurot (põhivõlgnevus 30 000.00 eurot, intress 4497.55 eurot, viivis 30 000.00 eurot). Laenulepingust nr xxxx tulenevate nõuete tagamiseks hüpoteegiga koormatud kinnistu enampakkumisel müügi tulemi arvelt tasaarvestati Kodumaa Laenud OÜ nõue kostja II vastu summas 33 800.38 eurot. Kodumaa Laenud OÜ loovutas 25.05.2023 nõude kostja II vastu summas 2199.62 eurot (36 000.00 eurot - 33 800.38 eurot) tagasi hagejale. Laenulepingu nr xxxx punkti 7.1. kohaselt on lepingu alusel tasumisele kuuluvate maksete tasumise järjekord järgnev: esimesena viivis, teisena trahvid, kolmandana kahjuhüvitisnõuded, 6

neljandana intress alates varaseimast kohustusest ja viimasena laenu summa alates varaseimast kohustusest. Seega arvestas hageja enampakkumiselt müügist saadud 33 800.00.38 eurot esmalt viiviste ja seejärel intresside katteks, mille tulemusel jäi võlgnevuse summaks 30 697.17 eurot, millest 30 000.00 eurot on põhivõlgnevus ja 697.17 eurot intress. Eelnevast tulenevalt on hagejal kostja II vastu sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse nõue summas 30 000.00 eurot ja intressi nõue summas 697.17 eurot. Kostja I on seisukohal, et laenuleping nr xxxx on tüüptingimustel sõlmitud leping, lepingutingimused ei olnud eelnevalt läbi räägitud ning laenulepingujärgne viivisemäär 0,2% päevas on ebamõistlik. Antud juhul ei ole hageja tõendanud, et pooled rääkisid viivisekokkuleppe eraldi läbi ja tegemist ei ole tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Seega on laenulepingu viivisekokkuleppe näol tegemist tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kostja II on sõlminud laenulepingu nr xxxx oma majandus- ja kutsetegevuses ega ole tarbija, mistõttu ei kohaldu antud juhul VÕS § 42 lg 3 p 5. Seega ei ole lepingujärgne viivisekokkulepe kostjat II ebamõistlikult kahjustav. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ka ebamõistlikult suure viivisemääraga. Kuigi laenulepingus kokkulepitud viivisemäär 0,2% päevas on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks. Hageja ja kostja II sõlmisid laenulepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Majandus- ja kutsetegevuse raames sõlmitud lepingute puhul on peetud Riigikohtu praktikas lubatavaks viivise suuruseks 0,2%-0,25% (vt RKTKo 30.04.2013, nr 3-2-1-5-13 p-d 48 ja 49; RKTKo 13.05.2020, 2-1817536/29, p 17). Kuivõrd antud juhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga, ei kohaldu ka VÕS § 415 lg-s 1 sätestatud viivisemäära piirang. Hageja on vähendanud laenulepingust tulenevat viivisenõuet põhivõlgnevuse summani 30 000.00 eurot. Kostja I ei ole esitanud vastuväiteid hageja viivisearvestusele. Kostja I leiab, et viivist tuleb vähendada VÕS § 162 alusel, kuna hageja hindas ise oma riske ning kinnisvara realiseerimise korral ei peaks kostjale II jääma viivise tasumise kohustust, kuna see oleks vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega (VÕS § 6, 7). TsÜS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lõikest 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 7 lg-te 1 ja 2 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks ning mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kuna antud juhul ei ole laenulepingu nr xxxx näol tegemist tarbijakrediidilepinguga, siis ei ole intressi- ega viivisemäära kokkulepe seadusega piiratud ning lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab, laenuvõtjal seevastu on õigus otsustada, kas ta soovib sellisel tingimusel laenuandjaga lepingu sõlmida. Kohus leiab, et hageja ei ole käitunud pahauskselt, kuivõrd pooled on lepingutingimustes kirjalikult kokku leppinud ja kokkulepe ei ole seadusevastane. Asjaolu, et laenulepingust tulenevate nõuet täitmise tagamiseks seatud hüpoteegi realiseerimisel ei olnud võimalik täita kõiki laenulepingust 7

tulenevaid nõudeid kostja II vastu, ei muuda samuti lepingut hea usu või mõistlikkuse põhimõtetega vastuolus olevaks. IV Kostja I on tarbija, seega on hageja ja kostja I vahel sõlmitud käenduslepingu näol tegemist tarbijakäenduslepinguga. VÕS § 149 lg-st 5 tuleneb, et kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on VÕS § 149 lg 5 osas selgitatud, et käendaja võib lõikele 5 viidates käenduslepingu täitmisest keelduda pandi ulatuses ehk ulatuses, milles pandipidajast võlausaldaja nõue eelduslikult kuuluks pandi realiseerimise korral rahuldamisele realiseerimisest saadu arvel (vt P. Varul jt (koost). Võlaõigusseadus I. Komm vlj. Tallinn: Juura 2016, § 149 komm 3.5.2.). VÕS § 142 lg-st 6 tulenevalt on kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale käesolevas peatükis sätestatust, tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käenduslepingu punkti 3.3 kohaselt ei sõltu käendajale lepingust tulenev kohustus sellest, kas võlausaldaja on esitanud põhivõlgnikule nõude laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks, esitanud põhivõlgniku vastu hagi või teinud põhivõlgniku suhtes muu toimingu. Samuti ei sõltu lepingu kohase käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Laenulepingu punkti 8.1.3. kohaselt on laenuandjal õigus kasutada laenusaaja lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks laenulepingu punktis 2.7 nimetatud tagatisi koos või eraldi ilma kindlaksmääratud järjekorrata ning omal valikul. VÕS § 149 on küll dispositiivne norm, kuid kokkulepe, mille kohaselt võib võlga sisse nõuda ilma eelnevalt põhivõlgniku varale seatud panti realiseerimata, kahjustab eelduslikult käendajat ja on seega tühine VÕS § 142 lg-st 6 tulenevalt. Seetõttu ei saa hageja käendajalt põhivõlgniku kohustuste täitmist nõuda enne, kui on püüdnud saavutada nõude rahuldamist kommertspandi arvel (vähemalt kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni). Kuivõrd käenduslepingu punkt 3.3 on tühine, tuleb lähtuda seadusest, s.o VÕS § 149 lg-s 5 sätestatust. Vaidlus puudub, et hageja kasuks on kostja II vallasvarale seatud kommertspant pandisummaga 324 300.00 eurot, mis lasub teisel järjekohal ning järgneb esimese järjekoha kommertspandile pandisummaga 2,1 miljonit eurot. Kostja I on toonud oma vastuses esile, et VÕS § 149 lg 5 kohaldamisel lasub käendajal kohustus tõendada, millisele laenusaaja varale ja mis pandihinnaga on pandid seatud ning tõendada kommertspandiga koormatud vara turuväärtuse selle võimalikul realiseerimisel või nõude esitamise ajal. Eelneva tõendamiseks esitasid kostjad taotluse viia läbi ekspertiis HM Pellet OÜ (registrikood: 14558444) kommertspandiga koormatud vara suhtes. Kohus jättis 07.05.2025 määrusega rahuldamata kostja 30.09.2024 esitatud taotluse viia läbi HM Pellet OÜ (registrikood: 14558444) kommertspandiga koormatud vara ekspertiis, kuna kostja ei toonud esile, millisele HM Pellet OÜ varale ja mis hinnaga on pandid seatud ning kas HM Pellet OÜ-l on kommertspandiga hõlmatavat vara, mistõttu oli kohtu hinnangul ekspertiisi objekt ebaselge. Kostja I ei toonud esile asjaolusid ega tõendanud kommertspandiga koormatud vara koosseisu ega väärtust, s.o pandi ulatust VÕS § 149 lg 5 tähenduses. Seetõttu ei ole võimalik hinnata, kas hageja nõue kostja II vastu on võimalik osaliselt või täielikult rahuldada teise järjekoha kommertspandi arvel. Samuti ei ole kostja I esile toonud ega tõendanud seda, millises ulatuses oleks pandi realiseerimise korral hagejal võimalik oma nõuet pandi arvelt rahuldada. Eelnevast 8

tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejal oli õigus esitada nõue kostja I vastu eelnevalt põhivõlgniku varale seatud kommertspanti realiseerimata. Hageja on esitanud kostja I vastu käenduslepingust tuleneva viivise nõude 30 000.00 eurot (perioodi 26.08.2022-23.02.2024 eest). Käendaja vastutuse piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (Riigikohtu 27.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 15). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt I viivist käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise eest ka käendaja vastutuse maksimumsummat 45 000.00 eurot ületavas osas. Käenduslepingu nr xxxx punkti 4.2 kohaselt kohustub käendaja täitma võlausaldaja poolt esitatud kirjalikus teates nimetatud kohustuse 10 (kümne) kalendripäeva jooksul vastavasisulise teate saamisest. Kohustuse täitmisega hilinemisel tasub Käendaja viivist lepingu punktis 2.3 nimetatud määras tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Käenduslepingu nr xxxx punkti 2.3 kohaselt on viivise määr 0,2% päevas. 12.08.2022 nõudes andis hageja kostjale I kostja II kohustuse täitmiseks tähtaja 25.08.2022 ja märkis, et kohustuse täitmisega hilinemisel tuleb kostjal I tasuda viivist käenduslepingu nr xxxx punktis 2.3 nimetatud määras tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja I oma kohustust ei täitnud, seetõttu on hageja käenduslepingu nr xxxx alusel arvestanud viivist lepingujärgses määras 0,2% päevas alates 26.08.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o kuni 23.02.2024, kogusummas 32 760.00 eurot, kuid hageja on viivise nõuet vähendanud põhinõude summani ja nõuab kostjalt I viivist 30 000.00 eurot. Kostja I on seisukohal, et käendusleping nr xxxx on tüüptingimustel sõlmitud leping, lepingutingimused ei olnud eelnevalt läbi räägitud ning käenduslepingujärgne viivisemäär 0,2% päevas on ebamõistlik. Antud juhul ei ole hageja tõendanud, et pooled rääkisid viivisekokkuleppe eraldi läbi ja tegemist ei ole tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Seega on käenduslepingu viivisekokkuleppe näol tegemist tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus tühine. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks kehtestab VÕS § 42 lg 3. Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral on võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu 18.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2125-16, p 13). Käenduslepingu p-s 2.3 sätestatud viivisemäär 0,2% päevas tähendab 73% suurust aastamäära (võttes aasta pikkuse määramisel aluseks 365 päeva). Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Vaidlusalusel ajal kehtis perioodil 26.08.2022-31.12.2022 seadusjärgne viivisemäär 8% aastas (s.o ca 0,022% päevas); perioodil 01.01.2023-30.06.2023 seadusjärgne viivisemäär 10.50% aastas (s.o ca 0,029% päevas); perioodil 01.07.2023-31.12.2023 seadusjärgne viivisemäär 12% aastas (s.o ca 0,033% päevas); perioodil 01.01.2024-23.02.2024 seadusjärgne 9

viivisemäär 12.50% aastas (s.o ca 0,034% päevas). Käenduslepingus kokku lepitud viivisemäär ületab 26.08.2022 kehtinud seadusjärgset viivisemäära üle üheksa korra. Kohus leiab, et sellist selgelt ülemäärast ja tarbijast kostjat I ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2166-05, p 24; Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Seega on ka praegusel juhul hagejal õigus nõuda viivist käenduslepingust tuleneva kohustuse tasumisega viivitamise eest vaid seaduses sätestatud ulatuses. Seadusjärgse määra kohaldamisel oli hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise suurus 4771.77 eurot (perioodi 26.08.2022-23.02.2024 eest). Kõik eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et Kodumaa Kapitali HLÜ hagi HM Pellet Estonia OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on osaliselt tõendatud ja põhjendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 30 000.00 eurot, intressi 697.17 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 4771.77 eurot. Kostja I vastutab põhivõlgnevuse ja intressi kohustuse täitmise eest solidaarselt kostjaga II Harju Maakohtu 20.01.2025 tsiviilasjas nr 2-24-3194 otsuse resolutsiooni punktis 2 märgitud ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldas hagi kostja I ja kostja II osas solidaarselt põhivõlgnevuse ja intressi osas ning osaliselt kostja I osas viivisenõude osas, jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostja I ja kostja II kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

10

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.