Liiklussüüteod

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700009979 ning selgitus „B.S 1-19-892 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

B.S-ile on esitatud süüdistus selles, et tema 11.06.2018 kella 09.48 ajal Ida-Virumaal Jõhvi linnas xxx maja juures juhtis mootorsõidukit xxx reg/nr xxx, juhile keelatud seisundis, nimelt ta oli narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et vastavalt 26.11.2018 EKEI uuringuakti nr 1658T tulemusele, oli B.S-i uurinis tuvastatud narkootiliste või psühhotroopsete ainete (tetrahüdrokannabinooli metaboliit) sisaldus ning keda vastavalt KorS § 36 lg 1, lg 4 p 2 sätetele loetakse joobeseisundis olevaks isikuks. Seega süüdistatakse B.S-i KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tunnistada B.S süüdi KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta vangistus süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör kohtus B.S-ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks. B.S hüvitab kriminaalmenetluse kulud summas 1213,72 eurot 1 aasta jooksul. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et süüdistatav B.S on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb B.S süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on ekspertiisikulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2019.aastaks kehtestatud

kuupalga alammäära suurus on 540 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 810 eurot (540*1,5=810). Menetluskulud mõista välja B.S-ilt. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.