Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

lahkumiseks. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja 24.10.2018 otsusega lahkumisettekirjutus tühistati ning antud kohtuotsus jõustus 27.11.2018. Isik ei ole aga taotlenud tähtajalist elamisluba ning tal puudub vanglast vabanedes seaduslik alus Eestis viibimiseks. Arvestades seda, et kinnipeetaval puudub vanglast vabanedes elukoht ja seaduslik alus Eestis viibimiseks, teeb Viru Vangla ettepaneku vabastada Gennadi Kichkurno tingimisi enne tähtaega vaid tingimusel, kui isiku suhtes kohaldatakse KrMS § 426 lg 3 sätet. Gennadi Kichkurno kinnitas kohtuistungil, et ei soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta tahab oma karistuse lõpuni kanda ja vabaneda tähtaegselt. Ta hakkab vabanedes elama ausalt. Ta peab saama ID-kaardi ja elamisloa, sest muidu ei saa ta vormistada invaliidsust. 19.12.2018, kui ta sai kohtuotsuse selle kohta, et tühistati tema väljasaatmine, esitas ta kohe taotluse elamisloa saamiseks, kuid seni ei ole tema taotlusele vastatud. Vend elab xxxx ning on valmis talle esialgu pakkuma elukohta kuni ta saab endale ise elukoha üürida. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Gennadi Kichkurno tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Gennadi Kichkurno ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Gennadi Kichkurno ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vangistusest vabastamise eeldused ei ole käesoleval juhul täidetud. Vangla iseloomustuse kohaselt soovib kinnipeetav vabanemisel elama asuda sugulase juurde, kuid viimane ei ole nõus kinnipeetavat enda juurde elama võtma. Kohtuistungil avaldatu kohaselt ei soovi isik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Eeltoodust tulenevalt puudub isikul vabanemisel alaline elukoht, mis on käitumiskontrolli kohaldamise tingimuseks. Seega, kuna kinnipeetaval puudub vabanemisel alaline elukoht, ei ole tema vabastamine enne tähtaega käesoleval ajal võimalik. Täiendavalt märgib kohus, et kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Mõlemad kehtivat karistused on narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud materiaalse kasu saamiseks. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mis tagaks talle ka kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kinnipeetaval on tasumata nõudeid 4359,73 eurot, mis tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutab. Isikul puudub ka toetav lähivõrgustik. Seega püsib kinnipeetava suhtes uue materiaalse kasu saamise eesmärgil toimepandava kuriteo toimepanemise risk olukorras, kus ta ei tule majanduslikult toime. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vanglas läbinud sotsiaalprogrammid Sotsiaalsete oskuste treening ja Õige hetk, töötanud koristaja, köögitöölisena ja alates

05.04.2018 töötab hooldajana ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kinnipeetav on katseajal pannud toime uue samalaadse kuriteo, mistõttu eelmine tingimuslik karistus pöörati täitmisele. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et ta ise ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Seega puudub kohtul kindlus selles, et kinnipeetav vastu tahtmist talle tingimisi ennetähtaegse vabastamisega määratavaid kontrollnõudeid ja kohustusi täidaks. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et Gennadi Kichkurno vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.