Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
13. veebruar 2019, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-19-842 (18259000002)
Kohtunik
Kristel Vedro
Kriminaalasi
K S kahtlustuses KarS § 209 lg 2 p 4 ja I A kahtlustuses KarS § 209 lg 2 p 4 järgi
Menetlustoiming
Kriminaalasja lõpetamine
Kahtlustatavad
K S, isikukood xxxx, elukoht xxxx I A, isikukood xxxx, elukoht xxxx
Kohtumääruse õiguslik alus
KrMS § 203; § 206
Rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus ning lõpetada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetlus K S kahtlustuses KarS § 209 lg 2 p 4 järgi ning I A kahtlustuses KarS § 209 lg 2 p 4 järgi. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada K S 5 (viie) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse tegemisest tasuma 500 (viissada) eurot riigituludesse. Riigituludesse väljamõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919900000215 ning selgitus: „K S, 1-19-842, summa riigituludesse ”. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada I A 5 (viie) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse tegemisest tasuma 500 (viissada) eurot riigituludesse. Riigituludesse väljamõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919900000228 ning selgitus: „I A, 1-19-842, summa riigituludesse ”. KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega.
Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust (KrMS § 385 p 10). Kohtumäärus saata Viru Ringkonnaprokuratuurile, kahtlustatavatele K S ja I A ning kannatanu Sotsiaalkindlustusametile. Asjaolud 31.01.2019 saabus kohtusse kriminaalmenetluse lõpetamise taotlused, mille kohaselt menetleb prokuratuur käesolevat kriminaalasja, milles alustati Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas 02.01.2018 menetlust KarS § 209 lg 1 tunnustel selles, et xxxx OÜ (juriidiline aadress xxxx) MTA kontrollimenetluses selgus, et OÜ xxxx juhatuse liige I A on teadlikult deklareerinud maksudeklaratsiooni TSD lisal 1 töötasu väljamakse K S perioodil mai 2014 kuni november 2014 summas 26250 eurot. Nimetatud väljamakse summalt olid maksud arvestatud ja deklareeritud, kuid jäetud maksmata. Tegelikkuses töösuhet K S ja xxxx OÜ vahel reaalselt ei eksisteerinud, väljamakseid ei tehtud ning I A esitas OÜ xxxx juhatuse liikmena maksudeklaratsioonil TSD valeandmeid, mille eesmärk oli tekitada K S võimalus saada 2016. aastal vanemahüvitist summas 2188,79 eurot kuus. 05.07.2018 esitas Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistus K S kahtlustuse KarS § 209 lg 2 p 4 alusel selles, et tema koos xxxx OÜ juhatuse liikme I A eesmärgiga saada varalist kasu ja tekitada kahju riigile, tekitades K S võimalus saada 2016. aastal vanemahüvitist summas 2188,79 eurot, mis seisnes selles, et xxxx OÜ juhatuse liige I A deklareeris teadlikult Maksu- ja Tolliametile esitatavat maksudeklaratsiooni TSD (s.o tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon) lisal 1 (füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse ning arvutatud sotsiaalmaks) töötasu väljamakse K S perioodil mai 2014 kuni november 2014 summas 26250 eurot. Nimetatud summalt olid maksud arvestatud ja deklareeritud, kuid I A jättis need maksmata, töösuhet K S ja xxxx OÜ vahel reaalselt ei olnud, väljamakset tegelikkuses K S ei tehtud ning I A esitas xxxx OÜ juhatuse liikmena teadvalt maksedeklaratsioonil TSD valeandmeid, et K S saaks 2016. aastal vanemahüvitist summas 2188,79 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusamet määras K S nimetatud summas vanemahüvitise alates 2015 oktoobrist ning ajavahemikul 06.09.2015 – 31.12.2016 tekkis K S vanemahüvitise enammakse kokku summas 22 434,67 eurot. Esitatud kahtlustuses tunnistavad K S ja I A enda süüd. Sotsiaalkindlustusamet määras K S vanemahüvitise summas 2188,79 eurot alates 2015 oktoobrist. 02.02.2017 tegi sotsiaalkindlustusamet K S ettekirjutuse perioodil 06.09.2015 kuni 31.12.2016 alusetult makstud vanemahüvitise summas 22434.67 eurot tagasimaksmiseks. 20.02.2017 sõlmis Sotsiaalkindlustusamet K S kokkuleppe, mille kohaselt K. S kohustus enammakstud summa tagastama osade kaupa. Nimetatud kokkuleppe kohaselt on K S seisuga oktoober 2018 Sotsiaalkindlustusametile tagasi maksnud üle 2000 euro. Kuna K S on tehtud Sotsiaalkindlustusameti poolt ettekirjutus ja sõlmitud kokkulepe alusetult väljamakstud vanemahüvitise tagasimaksmiseks, ei soovi Sotsiaalkindlustusamet K S vastu esitada kriminaalasjas avalik-õiguslikku nõuet. Kriminaalmenetluse kulud kriminaalasjas puuduvad. K S ja I A süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur, nad on oma süüd tunnistanud ja kahetsevad toimepandut, samuti puudub menetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. K S puuduvad nii
kriminaal- kui ka väärteokaristused, ta on karistusregistrisse kandmata. Ta on sõlminud kannatanu Sotsiaalkindlustusametiga kokkuleppe tekitatud kahju hüvitamiseks ja on asunud tekitatud kahju heastama. I A on kriminaalkorras karistamata, väärteokorras on teda kaheksal korral karistatud liiklusseaduse rikkumise eest. Sotsiaalkindlustusametil puuduvad rahalised nõuded I A vastu. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, isikute süü ei ole suur ning menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, seetõttu puudub vajadus K S ja I A suhtes kriminaalkaristuse kohaldamiseks ning teda on võimalik õiguskuulekale käitumisele suunata kergemate mõjutusvahenditega ning kriminaalmenetluse tema suhtes võib lõpetada. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 abiprokurör taotleb Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunikult lõpetada kriminaalasjas 18259000002 menetlus K S suhtes ja täielikult ning panna talle kohustus maksta riigituludesse 500 eurot, määrates kohustuse täitmise tähtajaks 5 kuud alates menetluse lõpetamisest. Samuti taotleb lõpetada kriminaalasjas 18259000002 menetlus I A suhtes ning panna talle kohustus maksta riigituludesse 500 eurot, määrates kohustuse täitmise lõpptähtajaks 5 kuud alates menetluse lõpetamisest. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 p 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. KrMS § 202 lg 3 kohaselt ei või KrMS § 202 lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ületada kuut kuud. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et prokuröri esitatud taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on põhjendatud, seaduslik ning kuulub rahuldamisele. KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 209 lg 2 p 4 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. Seega on tegemist teise astme kuriteoga. Kahtlustatavate süü kuritegude toimepanemisel ei ole suur ning avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub. K S ja I A näol on tegemist isikutega, keda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. K S ei ole karistatud ka väärteokorras, I A on 8 kehtivat väärteokaristust. Seega puudub kriminaalkaristuse kohaldamise vajadus ning on võimalik kriminaalasjas menetlus isikute suhtes lõpetada. K S ja I A on võtnud endale kohustuse maksta kindel summa riigituludesse. Järelikult on KrMS § 202 lg-s 1 sätestatud kahtlustatavate nõusolekud kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks olemas.
Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kriminaalmenetlus K S kahtlustuses KarS § 209 lg 2 p 4 ja I A kahtlustuses KarS § 209 lg 2 p 4 järgi tuleb lõpetada KrMS § 202 alusel. Kohus selgitab, et tulenevalt KrMS § 202 lõikest 6, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. KrMS § 385 p 10 kohaselt ei saa määruskaebust esitada KrMS §-des 201-2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määruse peale, välja arvatud kannatanu KrMS §-s 2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.