Rahalise karistuse asendamine vangistusega Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Kriminaalasi
nr 1-13-1770 (11260103934)
(number ja lahend)
Tartu Maakohtu 20.03.2013 otsus Marek Kikkase süüdimõistmises KarS § 199 lg 2 p 4 ja p 7 järgi ja karistamises rahalise karistusega 120 päevamäära, s. o. 384 eurot, KarS § 68 alusel arvati eelvangistuse aeg 2 päeva mõistetud karistuse hulka ja loeti kandmata rahaliseks karistuseks 114 päevamäära, s. o. 364 eurot ja 80 senti
Kohtunik
Kadi Aavik
Avalduse sisu
asenduskaristuse määramise taotlus
Avalduse esitaja
Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu)
Esindaja
Tiina Voogla, riiginõuete osakonna spetsialist (e-post: [email protected])
Süüdimõistetu võlgnikuna
isikukood 38508266534; elukoht: xxxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxx
Kohtutäitur
Rita Lohu (e-post: [email protected])
22. jaanuar 2019
-
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Kohus leiab, et avaldus rahalise karistuse asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 417 lg 3 sätestab, et kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku § -s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. KarS § 70 lg 1 sätestab, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § -s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku §-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. KarS § 70 lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. KarS § 69 lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. M. Kikkas ei ole kogu rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud ning rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtule ei ole teada rahalise karistuse mittemaksmise mõjuvaid põhjuseid. Kohtutäituri andmetel ja süüdimõistetu enda ütlustest kohtus nähtub, et M. Kikkasel ei ole ka vara, millele sissenõuet pöörata. Süüdimõistetul on olnud piisavalt aega rahalise karistuse tasumiseks, kuid hoolimata sellest ei ole ta kogu nõuet tasunud. Seetõttu on põhjendatud M. Kikkas ele mõistetud tasumata rahaline karistus asendada vangistusega arvestusega, et rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. M. Kikkas on süüdi tunnistatud KarS 199 lg 2 p 4 ja p 7 järgi ning karistuseks mõistetud rahaline karistus 114 miinimumpäevamäära (üks päevamäär on 3,20 eurot), s.o. 364,80 eurot, mis kuulus tasumisele ositi 10 kuu jooksul. M. Kikkas on tasunud temale mõistetud rahalisest karistusest 36,48 eurot. Seega on M. Kikkasel veel tasumata temale määratud rahalisest karistusest 328,32 eurot s.o 102,6 miinimumpäevamäära, millele KarS § 70 lg 2 alusel vastab 34 päeva ( 102,6 : 3 = 34) ehk 1 kuu ja 4 päeva vangistust . Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et on nõus tegema üldkasulikku tööd ja kinnitas, et takistusi jõukohase üldkasuliku töö tegemisel tal ei ole. Seetõttu peab kohus põhjendatuks asendada vangistus üldkasuliku tööga. Asendades vangistuse süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et M. Kikkasel tuleb teha 2 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest 34 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 4 kohaselt peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § -s 75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxxxx ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. KrMS § 417 lg 3 kohaselt teavitab kohus rahalise või varalise karistuse asendamisest süüdimõistetut ja kohtutäiturit.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.