Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
08. jaanuar 2019, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number Kohtunik
1-17-9957 Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Keili Rosar
Tõlk
Jelena Laas
Prokurör
Ain Tali
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid U.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu
U.N , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 05.07.2018 ja lõpp 05.03.2019.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.12.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta U.N vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla.
U.N on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 14.11.2017 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kokkuleppemenetluses ja teda karistati vangistusega 8 kuud. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määras kohus, et mõistetud vangistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 6 kuud. Katseajal oli süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1 – 6 ning lg 2 p 21 , 5 sätestatud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Kohtuotsus jõustus 30.11.2017. Viru Maakohtu 21.03.2018 määrusega pöörati karistus täitmisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 13 korda ja vanglas viibib isik kuuendat korda. Varem on teda karistatud varguste ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Ka käesolev kuritegu on vargus, seega ei ole kuritegude dünaamika muutunud. Soodusteguriks on narkosõltuvus. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung U.N taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et tahab oma elu muuta. Selgitas, et viimasel aastal enne vangistust ta midagi ei tarvitanud ega joonud, käis tööl, maksis nõudeid, läbis individuaalse ravi ja käis iga nädal psühholoogi juures, ravi katkes aga vangistuse tõttu. Avaldas, et tööle hakkab automehhaanikuna, töökoht on olemas ja lähedaseks nimetas ema. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ning tema kaitsja leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud 13-l korral ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. U.N-i käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama ema juurde. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme
paigaldamiseks ning korteriomanik (kinnipeetava ema) on vajaliku nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetavat vabanemisel positiivselt toetav lähisuhtevõrgustik on minimaalne: lähedaseks on ainult ema, isa ja elukaaslane on surnud. Samas ema ootab poega koju ja on valmis teda igati toetama. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Seega tutvusringkonnast lähtuv uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima vaatamata sellele, et isiku enda sõnul ta kriminaalse taustaga isikutega enam ei suhtle. Vabanemisjärgse töökoha garanteerituse kohta andmed puuduvad, kuigi isiku enda sõnul loodab ta tööle asuda OÜ’s Xxxx, kus töötas ametlikult ka enne vangistust. Samas tuleb märkida, et U.N on rahalisi nõudeid summas 6428,62 eurot, mis mõjutavad tema igapäevast rahalist toimetulekut ning seega on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses uuesti tõenäoline, mis võib omakorda suurendada uute kuritegude toimepanemise riski ja seda olukorras, kus isik on varasemalt toime pannud just varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamine eesmärgil. Vähetähtis pole siinjuures ka asjaolu, et kinnipeetav õigustab vargusi raha vajadusega. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvust, mida saab pidada positiivseks. Samas on tal probleeme narkootikumide tarvitamisega, isik on narkootikume tarvitanud ligi 15 aastat. Ka ema sõnul on U.N olnud probleeme sõltuvusainete tarvitamisega ja poeg on viibinud Viljandis narkorehabilitatsioonil. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi oma majandusliku olukorra parandamiseks ja/või sõltuvusainete hankimiseks. Ka on kinnipeetav varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja talle mõistetud karistus pöörati täitmisele. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Käesoleval juhul puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Vangla hinnangul on U.N avalikkusele ohtlik. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul esineb majanduslikke raskusi ja ta hakkab uuesti tarvitama sõltuvusaineid. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja võimaliku töökoha olemasolu ning lähedase toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja teiste isikute vara kaitseks tuleb U.N karistuse kandmist jätkata vangistuses.
Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Anu Ammer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.