Kohtulahend

on A. Tšernõšov teise kannatanu suhtes kasutanud jõhkrat füüsilist vägivalda ja seda nii enne kui ka pärast tema vägistamist, mille tagajärjel kannatanu suri. Nimetatud kannatanu suhtes pandi enne vägistamist toime röövimine. Pärast raske seksuaalse enesemääramise õiguse vastu suunatud kuriteo toimepanemist viis A. Tšernõšov kannatanu palja surnukeha lehtlast välja (kus kannatanu vägistati ja ta elu kaotas) ja viskas lumele. Kohtu hinnangul on oluline, et üliraskete kuritegude toimepanemise eest mõisteti A. Tšernõšovile karistuseks 20 aastat vangistust, millest käesolevaks ajaks on ära kantud 15 aastat 10 kuud 19 päeva. Võttes arvesse kuritegude toimepanemise asjaolusid, leidis kohus, et A. Tšernõšovi poolt seni kantud karistusaeg ei ole proportsionaalne toimepandud kuritegudega. 2.2 Karistuse kandmise ajal on A. Tšernõšov aktiivselt järginud individuaalset täitmiskava, sealhulgas on ta läbinud riigikeele algõppe, samuti tasemel B1, B2, C1. A. Tšernõšov on läbinud programmid „Igapäevane valik (12 sammu)“ ja „Uus suund“ ning on osalenud majandustöödel. Samuti on A. Tšernõšov omandanud õmbleja kutse. Individuaalse täitmiskava kohaselt on A. Tšernõšovil võimalik läbida sotsiaalprogramm „Viha juhtimine“, mida kinnipeetavast sõltumata ei ole ta saanud seni läbida. Karistuse kandmise ajal on A. Tšernõšovil olnud probleeme kinnipidamisasutuses kehtivate reeglite järgimisega, kuna talle on arvukalt määratud distsiplinaarkaristusi. Siiski peab kohus positiivseks, et A. Tšernõšov on suutnud oma korda eiravat käitumist muuta ja käesoleval ajal puuduvad A. Tšernõšovil kehtivad distsiplinaarkaristused. See näitab, et ta on suuteline piisava tahte ja motivatsiooni korral alluma korraldustele ja täitma kehtestatud reegleid. 2.3 Kohus hindas positiivseks, et vabanemise korral on A. Tšernõšovil olemas kindel elu- ja töökoht. Vabastamise korral asub A. Tšernõšov elama elukaaslasele I.K. kuuluvasse korterisse aadressil XXXX, Harju maakond. Nimetatud korter on kahetoaline, kus elab käesoleval ajal kokku viis inimest (I. K ja neli last). Vabanemise korral on A. Tšernõšovil võimalik asuda tööle F. OÜ-sse või B OÜ-sse. Kohus peab oluliseks, et vabanemise korral asuks A. Tšernõšov tööle ja seda kindla sissetuleku saamise eesmärgil, aga ka selleks, et rahaliselt perekonna toimetulekut kindlustada. A. Tšernõšovi perekonna majanduslik toimetulek on äärmiselt oluline, kuna perekonnas kasvab kokku neli alaealist last (kellest kaks on A. Tšernõšov käesolevaks ajaks lapsendanud). A. Tšernõšovil rahalised kohustused puuduvad ja vabanemisfondi on kogunenud 1620 eurot. 2.4 A. Tšernõšovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohtu hinnangul ei võimalda A. Tšernõšovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt tema vabanemisjärgsed elutingimused ja A. Tšernõšovi isik. Lisaks ei ole kohtu arvates A. Tšernõšovi karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegne vabastamine varem kui neli aastat enne karistusaja lõppu proportsionaalne toimepandud kuritegudega ega kooskõlas ühiskonna õiglustundega. Sellest lähtuvalt tuleb A. Tšernõšovil jätkata karistuse kandmist.

ja majandustöödel ning läbinud sotsiaalprogramme. Maakohus on ekslikult märkinud, et programm „Viha juhtimine“ on läbimata. Seega on kõik määratud sotsialaprogrammid läbitud. 3.2 Vabanedes on A. Tšernõšovil olemas kindel elu- ja töökoht. Tal on pere ja lapsed, kellele ta soovib majanduslikult toeks olla ja kelle kasvatamises ta tahab osaleda. A. Tšernõšov kahetseb väga, et talle inkrimineeritud kuriteod on mõjutanud tema elu ja käekäiku ning soovib ühiskonna õiglustunnet riivamata oma eluga edasi minna. Süüdimõistetu ei õigusta oma tegu ega poolda kuritegelikke hoiakuid. Vanglaametnikega on ta käitunud korrektselt ja viisakalt. Ta on valmis muutusteks. Individuaalne täitmiskava on täielikult täidetud. Süüdimõistetu leiab, et tema ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhoolduse kohaldamisega on võimalik säilitada ülevaade tema käekäigu üle ning samas oleks see talle abiks ühiskonnas kohanemisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Maakohtu määrus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, et kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20–21). Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Maarika Kuusk

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.