Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17. juuni 2016, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-2340
Kohtunik
Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Tõlk
Meeli Antonov
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo (istungil ei osalenud)
Kriminaalasi
Aleksei Tšernõsovi süüdistus KarS § 200 lg 2 p 4, 8, § 141 lg 1 ja § 114 p 1, 5, 6 järgi
Menetlustoiming
Aleksei Tšernõšovi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Aleksei Tšernõšov isikukood 38210252244; elukoht vabanemisel XXXX
Jätta Aleksei Tšernõšov temale Narva Linnakohtu 11.11.2004 otsusega kriminaalasjas nr 1-533/03 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Narva Linnakohtu 11.11.2004 otsusega kriminaalasjas nr 1-533/03 tunnistati Aleksei Tšernõšov süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 8, § 141 lg 1 ja § 114 p 1, 5, 6 järgi ning temale mõisteti liitkaristuseks 20 aastat vangistust, mille hulka arvati eelvangistus, ja karistuse alguseks loeti 25.01.2003. Kohtuotsus jõustus Viru Ringkonnakohtu määrusega 17.03.2005. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 25.01.2003 ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 24.01.2023. Tartu Maakohtu 04.04.2013 määrusega jäeti Aleksei Tšernõšov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.
26.05.2016 esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid Aleksei Tšernõšovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta KarS § 76 lg 2 p 2 järgi. Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta Aleksei Tšernõšovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna leiab, et kinnipeetava ohtlikkuse tase on väga kõrge.
Prokurör esitas Aleksei Tšernõšovi tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles nõustub vangla arvamusega. Aleksei Tšernõšov avaldas kohtule, et soovib ennetähtaegselt vabaneda, et oma eluga edasi minna ja näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt elama.
Aleksei Tšernõšov kannab liitkaristust tahtlike esimese astme kuritegude eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Käesolevaks ajaks on Aleksei Tšernõšov temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Aleksei Tšernõšovi on kokku kolmel korral karistatud nii varavastaste kui vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest. Viimase kahe kuriteo toimepanemise eest on talle karistuseks kohaldatud reaalset vangistust. Ükski kohaldatud meetmetest mõju ei ole avaldanud – Aleksei Tšernõšov on jätkanud õigusvastast käitumist. Norme eiravat käitumist on Aleksei Tšernõšov jätkanud ka kinnipidamisasutuses viibimise ajal. Ta on seal süstemaatiliselt pannud toime distsiplinaarrikkumisi. Määruse tegemise seisuga on tal 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuigi vangistuse jooksul on Aleksei Tšernõšov tegelenud kuriteo riskide maandamisega - ta on läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“ ja „Uus suund“ ning omandanud riigikeele C1 taseme, ei ole kohus veendunud, et läbitud kaks sotsiaalprogrammi muutsid tema hoiakuid ning käitumist olulisel määral paremuse poole. Ta pigem kaldub süüdistama faktoreid väljaspool ennast. Ka ei ole Aleksei Tšernõšov seniajani lõpuni tunnistanud oma sõltuvust alkoholist. Seega puudub tal motivatsioon tegeleda ka oma sõltuvuskäitumise kontrolli alla saamisega. Kuna aga sõltuvusprobleemid olid Aleksei Tšernõšovi puhul kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks, siis seda suurem on oht, et ta jätkab vabaduses oma endist kuritegelikku käitumist. Positiivsed asjaolud, st, et Aleksei Tšernõšovil on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht ning elukaaslase ja ema toetus, ei vähenda see kohtu hinnangul kuritegude toimepanemise riske piisaval määral. Tugifaktorid olid Aleksei Tšernõšovil olemas ka varem, kuid sellele vaatamata pani ta kuritegusid toime. Isiku välja kujunenud kindlad antisotsiaalsed hoiakud ja kuritegelik käitumismuster ning järelikult oht, et ta jätkab kuritegude toimepanekut, on siiski väga suur. Seetõttu on väheusutav, et Aleksei Tšernõšov on võimeline vabaduses oma eluga õiguspärasel viisil toime tulema.
Eelnevat kogumis hinnanud asub kohus seisukohale, et Aleksei Tšernõšovi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Lisaks leiab kohus, et tema praeguseks ära kantud karistusaeg on ilmselgelt liiga lühike, et end ühiskonna silmis rehabiliteerida. Tema praegune vabastamine läheks vastuollu ühiskonna õiglustundega ega oleks kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.