Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 17. septembri 2018 määrus, millega jäeti Tartu Maakohtu
27.detsembri
kohtuotsuses nimetatud asitõendid riigi omandisse
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu P.I (isikukood XXX), määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 17. septembri 2018 määrus ja anda Tartu Maakohtu 27.12.2016 otsusega tsiviilhagi katteks võõrandatud asitõendid, mis on hoiul Mustvee piirivalvekordonis – sõiduauto Mercedes Benz esikapott, pagasiruumi luuk, vasakpoolne tagumine uks, vasakpoolne esimene uks, vasakpoolne esimene poritiib, starter, 2 mootori plokikaant, generaator, lamerihma pinguti, esimese piduri suport koos piduriklotsidega, roolivõimendi pump, ERG klapp ja torustik, mootori sisselaske toru, diiselmootori kütuse pump, õlifiltri jalg koos jahutiga, turbo – süüdimõistetu P.I-le.
2.Määruskaebus rahuldada. Määrus saata täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Mustvee kordonile. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse advokaadist esindaja vahendusel Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.
1.Tartu Maakohtu 27.12.2016 otsusega karistati P.I KarS § 199 lg 1 järgi 3 kuu vangistusega, mida KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel täitmisele ei pööratud, kui P.I 1 aasta 6 kuu jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. VÕS § 1043 alusel mõisteti P.I-lt kannatanu kasuks välja kuriteoga tekitatud kahjude katteks 6445 eurot. Tsiviilhagi katteks võõrandati KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel asitõendid, mis on hoiul Mustvee piirivalvekordonis: sõiduauto Mercedes Benz esikapott, pagasiruumi luuk, vasakpoolne tagumine uks, vasakpoolne esimene uks, vasakpoolne esimene poritiib, starter, 2 mootori
plokikaant, generaator, lamerihma pinguti, esimese piduri suport koos piduriklotsidega, roolivõimendi pump, ERG klapp ja torustik, mootori sisselaske toru, diiselmootori kütuse pump, õlifiltri jalg koos jahutiga, turbo. Asitõendite võõrandamisest saadud tulu kanda tsiviilhagi katteks kannatanu arveldusarvele. Kohtuotsus jõustus 12.01.2017.
2.02.08.2018 esitas süüdimõistetu P.I taotluse, milles soovib tagasi saada kriminaalasjas Mustvee Piirivalvekordonis hoiul olevad asitõendid, mis olid arestitud tsiviilhagi katteks. Tsiviilhagi on täies ulatuses süüdimõistetu poolt rahaliselt tasutud.
3.Tartu Maakohtu 17.09.2018 määrusega anti Tartu Maakohu 27.12.2016 kohtuotsuses nimetatud asitõendid, mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Mustvee kordonis KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel riigi omandisse.
3.1.P.I taotluses toodud asjaolude täpsustamiseks tegi maakohus järelepärimised nii kohtutäitur Oksana Kutšmeile kui Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile. Kohtutäitur vastusest selgus, et kohtutäituri vahendusel sai nõue summas 6445 eurot P.I poolt kogu ulatuses tasutud. Tsiviilhagi katteks konfiskeeritud vara kohtutäitur võõrandama ei asunud, kuna nende eest saadav tulu ei oleks katnud võõrandamistoimingutega kaasnevaid kulusid. 11.07.2018 lõpetas kohtutäitur menetluse TMS § 48 lg 1 p 3 alusel. Politsei- ja Piirivalveameti vastuskirja kohaselt on Tartu Maakohu 27.12.2016 kohtuotsuses nimetatud asitõendid jätkuvalt hoiul Mustvee kordonis.
3.2.KrMS § 126 lg 3 p 3 kohaselt antakse kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud riigi omandisse.
3.3.Kannatanu on käesolevas kriminaalasjas asitõenditeks olevatest varuosadest loobunud (lk 42) ning nõudnud süüdimõistetult P.I-lt talle tekitatud kahju hüvitamist (lk-d 131, 142). Kohtuotsuse kohaselt tuli asitõendid võõrandada KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel tsiviilhagi katteks ning asitõendite võõrandamisest saadud tulu kanda kannatanu arveldusarvele. Kuivõrd asitõendite võõrandamise eest saadav tulu (maksimaalselt 150 eurot) ei oleks katnud võõrandamistoimingutega kaasnevaid kulusid, kohtutäitur asitõendeid võõrandama ei asunud. Nende võõrandamise tulemusena ei oleks jäänud alles rahalisi vahendeid, mille arvelt kannatanule tekitatud kahju hüvitada. Seega tuligi süüdimõistetul kogu kuriteoga tekitatud kahju kannatanule hüvitada. Seejuures ei saanud süüdimõistetu ise asitõendite omanikuks.
3.4.Maakohtu hinnangul ei ole praegu asitõendite omanikku või seaduslikku valdajat võimalik tuvastada. Kuna kohtutäituri kirja kohaselt on esemetel siiski mingi väärtus, tuleb need anda riigi omandisse.
4.01.10.2018 esitas P.I maakohtule määruskaebuse, milles ta ei nõustu maakohtu määrusega. Süüdimõistetule jääb arusaamaruks, et kui võõrandatud vara on hinnatud 6445 euro suurusele summale, siis kust tuleb väide 150 euro osas, mida oleks saadud võõrandamisel. Kui võõrandamisel saadud tulu oleks olnud 150 eurot, siis soovib süüdimõistetu 6295 eurot tagasi. Kuna P.I on tsiviilhagi maksnud, siis kuuluvad ka asitõendid talle. Kohtus öeldi, et peale hagi tasumist kuuluvad need asjad tasujale.
5.Tartu Maakohtu 02.10.2018 määrusega jäeti P.I määruskaebus maakohtu 17.09.2018 määrusele käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 16.10.2018. Määruskaebus ei vasta nõuetele, kuna sellel puudub allkiri. Maakohus oli seisukohal, et esitatud kujul ei saa P.I määruskaebust menetlusse võtta, kuna see ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.
6.16.10.2018 esitas P.I maakohtule digitaalselt allkirjastatud kaebuse, mille sisu oli järgmine. P.I palub asja uuesti läbi vaadata asitõendite tagastamata jätmise osas ning tagastada asitõendid P.I-le, kuna ta on tsiviilhagi kannatanule tasunud. P.I hinnangul ei saa tema suhtes KrMS § 126 lg 3 p 3 kohaldada, kuna hüvitades asitõendite maksumuse on P.I õigustatud ootus saada nende omanikuks. Samuti on äärmiselt subjektiivne ja põhjendamatu kohtutäitur väide, et asitõendina konfiskeeritud vara väärtus on vaid 150 eurot, samas kui süüdimõistetult nõuti antud vara omastamise eest kulude katmist 6445 eurot.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kriminaalkolleegium on seisukohal, et P.I määruskaebus tuleb rahuldada.
8.Maakohtu viide KrMS § 126 lg 3 p-le 3 ei ole asjakohane. KrMS § 126 sätestab asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes tarvitusele võetavad meetmed. KarS § 126 lg 3 p 3 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse. Maakohtu 27.12.2016 otsuses on asitõendi osas seisukoht juba võetud: Tsiviilhagi katteks võõrandada KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel asitõendid, mis on hoiul Mustvee piirivalvekordonis: sõiduauto Mercedes Benz esikapott, pagasiruumi luuk, vasakpoolne tagumine uks, vasakpoolne esimene uks, vasakpoolne esimene poritiib, starter, 2 mootori plokikaant, generaator, lamerihma pinguti, esimese piduri suport koos piduriklotsidega, roolivõimendi pump, ERG klapp ja torustik, mootori sisselaske toru, diiselmootori kütuse pump, õlifiltri jalg koos jahutiga, turbo. Asitõendite võõrandamisest saadud tulu kanda tsiviilhagi katteks kannatanu K.L. arveldusarvele. Täiendavalt selle sätte alusel asitõendi osas seisukoha võtmine ei ole võimalik ega põhjendatud. Käesolevalt tuleb kohtul tuvastada asitõendite omandi ja valduse küsimused. Neid küsimusi reguleerib asjaõigusseadus (AÕS). AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Tulenevalt AÕS § 80 lg-st 1 on omaniku nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Käesoleval asjas ei olnud vaidlust selles, et asjade omanik oli kannatanu, kellelt need autoosad varastati ja kes esitas tsiviilhagi. Maakohus on märkinud, et kannatanu on loobunud auto küljest varastatud varuosadest, mis on kätte saadud ja on hoiul Mustvee piirivalvekordonis (asitõendina võõrandatud). AÕS § 96 lg 3 kohaselt on asi peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. Omandist loobumise tahet on kannatanu väljendanud kannatanuna ülekuulamisel 05.05.2016, kui on öelnud, et „ “ (lk 42). Tegemist on AÕS § 96 lg 3 teise alternatiiviga. Seega on kannatanu loobunud asitõendina võõrandatud autoosade omandist. Tahteavaldus peab olema suunatud omandist loobumisele ning seda ei ole vaja suunata konkreetsele isikule, mistõttu see muutub TsÜS § 69 lg 1 teise lause kohaselt kehtivaks tahte väljendamisega (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, T. Puri. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2014, § 96, p 3.5.1.). Samuti on kannatanul valdus lõppenud ehk kannatanu on tegelikust võimust vabatahtlikult loobunud tulenevalt AÕS §-st 39. Autoosade näol on tegemist peremehetu vallasasjaga. Tulenevalt AÕS § 96 lg-st 1 tekib vallasomand hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. Süüdimõistetu P.I on korduvalt
avaldanud, et ta soovib nimetatud asitõendeid endale ehk on väljendanud omavaldustahet. Kuna need on hoiul PPA Mustvee kordonis, siis saab P.I asjade valduse, selle tulemusena omanikuks, siis, kui politsei talle asjad jõustunud kohtumääruse alusel üle annab. Käesolevaks ajaks ei ole selgunud, et keegi kolmas isik oleks avaldanud soovi saada omanikuks. Käesolevalt ei ole ka tuvastatav, et hõivamisega rikutaks asjaomast keeldu või teise isiku õigusi. Varasema omaniku õigused ei ole mõjutatud, kuna need on omandist loobumise tagajärjel juba pöördumatult lõppenud. Kannatanu on nimetatud esemete eest saanud ka kahju hüvitamist tsiviilhagi näol. Seega tulenevalt AÕS §-st 96 tuleb lugeda asitõendina võõrandatud autoosade ehk peremehetu vara uueks omanikuks hõivamisõigust kasutanud süüdimõistetu, mistõttu tuleb asitõendid üle anda süüdimõistetule.
9.Väljaspool määruskaebuse lahendamise piire märgib ringkonnakohus veel järgnevat. Maakohus jättis 02.10.2018 määrusega käiguta P.I 01.10.2018 määruskaebuse ning andis tähtaja määruskaebuses puuduste kõrvaldamiseks, kuna see ei vasta allkirja puudumise tõttu määruskaebusele esitatavatele nõuetele tulenevalt KrMS § 386 lg-st 2. Süüdimõistetu esitas nõuetekohase määruskaebuse 16.10.2018, mis on allkirjastatud. Küll leiab ringkonnakohus, et maakohtul puudub pädevus määruskaebuse käiguta jätmiseks. Tulenevalt KrMS § 389 lg-st 1 järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kohtumääruse koostanud kohtus KrMS 10. või 11. peatüki sätteid (kohtumenetlus maakohtus või apellatsioonimenetlus), arvestades 15. peatükis (määruskaebuse lahendamise menetlus) sätestatud erisusi. Seadus annab maakohtule enesekontrollimenetluses üksnes 2 võimalust määruskaebuse läbivaatamisel. KrMS § 389 lg-st 3 tuleneb, et kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega ja teeb vajaduse korral uue määruse, teatades sellest viivitamata kaebuse esitajale ja menetlusosalisele, kelle huve see puudutab. Teine variant tuleneb KrMS § 389 lg-st 4 – kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendamatuks, edastab ta vaidlustatud kohtumääruse ja määruskaebuse viivitamata kõrgema astme kohtule vastavalt kohtualluvusele. Seega on maakohtul määruskaebust saades võimalik üksnes lugeda määruskaebus põhjendatuks ja see tühistada või lugeda see põhjendamatuks ning edastada kõrgema astme kohtule. Praegusel juhul on maakohus asunud aga kõrvaldama määruskaebuses esinevaid puuduseid, märkides seejuures oma 02.10.2018 määruses, et maakohus on seisukohal, et esitatud kujul ei saa P.I määrust menetlusse võtta, kuna see ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Maakohus on formaalselt küll õigesti leidnud, et määruskaebus ei vasta nõuetele, kuna sellel puudub allkiri, kuid maakohus ei saa võtta määruskaebust menetlusse, vaid määruskaebust menetleb kõrgema astme kohus ning jättes määruskaebuse käiguta, väljub maakohus KrMS §-st 389 tulenevast pädevusest määruskaebuse enesekontrollimenetluses läbivaatamises. (vaata ka Tartu Ringkonnakohtu 10.09.2018 määrust kriminaalasjas nr 1-17-1456) Maakohtul tuleb enesekontrollimenetluses tuvastada üksnes, kas määruskaebus on põhjendatud või mitte. Kui esineb määruskaebuses puuduseid, siis maakohus ei saa hakata puuduseid kõrvaldama, vaid tegemist peaks olema n-ö põhjendamatu kaebusega. Seejuures kontrollib ka määruskaebuse formaalsetele nõutele vastavust kõrgema astme kohus. Kuni 29.03.2015 kehtinud KrMS § 323 nägi ette võimaluse apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmise otsuse teinud kohtus, mis kehtis ka KrMS § 389 alusel ka määruskaebustele. Käesolevalt kehtiv seadus seda ette ei näe.
10.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS §-st 390, KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja AÕS §-st 96 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 17. septembri 2018 määruse ning määrab asitõendite üleandmise süüdimõistetule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
/allkiri/ Tiit Lõhmus
/allkiri/ Juhan Sarv
/allkiri/ Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.