Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 20.12.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-10578 tunnistati O.D süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 17.03.2016 otsusega mõistetud karistus 5 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust ning mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Kohus luges O.D karistuse kandmise alguseks 30.12.2015. Kohtuotsus jõustus 05.01.2017. Viru Vangla esitas 24.08.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.D elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta O.D tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldas prokurör, et ei soovi osa võtta O.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, O.D ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav O.D, et tal on nüüd lapselaps, mis motiveerib teda edaspidi elama normaalset elu. O.D lisab, et ta on toonud motivatsioonikirjas välja kõik, mida ta mõtleb. Narkootikumidega seonduvast probleemist on ta teadlik ja ta on sellest aru saanud. Tänu sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis viibimisele on ta saanud aru, et elada saab ka ilma narkootikumideta. Ta palub, et kohus allutaks ta kriminaalhooldusele, et läbida veel sotsiaalprogramme, mis teda aitaksid ning ta soovib vabaneda elektroonilise valve alla, et tema üle oleks kontroll. Enne vangistust töötas ta OÜ-s Xxxx xxxx. Tema tuttav, kes kõnealuses ettevõttes töötab, ütles, et ülemus võtaks ta tööle tagasi, kui ei korduks varasem käitumine. Vabanemisjärgselt asuks ta elama xxxx. Ta läheks tööle ning töö hakkaks olema vahetustega. Lisaks saaks ta abi Xxxx rehabilitatsioonikeskusest. Konkreetsetel päevadel toimuvad grupi tegevused ning kui elektroonilise valve läbi saab, siis soovib ta läbida täieliku rehabilitatsiooni kestusega 9 kuud. O.D ei nõustu kinnipeetava iseloomustuses märgitud asjaoludega, et ta ei soovi muutuda, lahendab probleeme vägivallaga, ei austa ühiskonda ning on teistest kõrgemal. Kaitsja seisukoht Kaitsja on seisukohal, et O.D on võimalik vabastada ennetähtaegselt. O.D on tänu vangistuses ning sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis viibimisele teinud järeldusi, mida toob endaga kaasa narkootikumide tarbimine ning isikul on soov ja tahtmine narkootikumidega teha täielik lõpp. O.D ei ole garantiikirja kindla vabanemisjärgse töökoha kohta, kuid teised tingimused vabastamiseks on täietud. O.D on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, toetavad lähedased ning koht, kus elektroonilist valvet oleks tema üle võimalik teostada. Samuti saab isikut kohustada vabanemisjärgselt asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele teatud aja jooksul. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et O.D on olemas kindlad ja realistlikud pikaajalised plaanid tulevikuks. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu O.D ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul võib O.D vabanemisjärgseid elutingimusi hinnata rahuldavaks. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et O.D on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ning kriminaalhooldusametniku hinnangul on antud elukoht sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetaval on olemas toetav lähisuhtevõrgustik ning O.D on lähedaste poolt koju oodatud. Toimetulekut vabaduses võib esialgu mõjutada vabanemisjärgse garanteeritud töökoha puudumine, kuid O.D avaldas kohtuistungil, et tal on võimalus asuda vabanemisjärgselt tööle enda eelmisesse töökohta. Tal on olemas kindlad ja realistlikud pikaajalised eesmärgid, milleks on pere loomine. Kohus leiab, et kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on oluliseks, kuid mitte ainsaks otsustavaks tingimuseks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega küsimuse otsustamisel. Kohus hindab positiivselt, et O.D on suhtunud ametiisikutesse sallivalt. Lisaks on kinnipeetav täitnud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke – O.D on vangistuses töötanud, osalenud riigikeele A1- ja A2-taseme kursustel, läbinud Corrigo tugigrupis taasühiskonnastavaid tegevusi, osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning võtnud osa erinevatest vestlustest kriminaalhooldusametnikuga. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et isik on viibinud sõltuvusrehabilitatsioonisektsioonis. Vaatamata eeltoodule ei saa kohus aga asuda seisukohale, et isik oleks ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et O.D on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus vanglateenistuja tööülesannete segamise eest. Siinkohal ei pea kohus oluliseks kui tõsise rikkumisega tegemist oli, sest vabaduses tuleb O.D pidada kinni kõikidest kehtivatest reeglitest. Kehtiv distsiplinaarkaristus kinnitab, et isik ei ole isegi vanglas suutnud pidada kinni kehtestatud reeglitest, mistõttu ei saa kohus olla veendunud, et isiku käitumine vabaduses saaks olema seaduskuulekas. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et O.D õigustab enda kuritegusid ning võrdleb enda kuritegusid teiste (veel raskemate) kuritegudega. Kinnipeetaval on olemas motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda, kuid isik ei ole ise kindel kas ta on suuteline kiusatustele vastu seisma. Eelnevalt kirjeldatud kinnipeetava iseloomustuses kajastatud riskid on pigem uusi kuritegusid soodustavateks teguriteks. Kinnipeetava seaduskuulekust vabaduses võib mõjutada ka O.D diagnoositud narkootikumide sõltuvus. Kohtu hinnangul väärib tunnustust, et isik on vangistuse jooksul aktiivselt enda sõltuvusega tegelenud (osalenud Corrigo tugigrupis, sõltuvusteemalises sotsiaalprogrammis “Eluviisitreening”, viibinud sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis). Vähetähtsaks ei saa pidada ka asjaolu, et kinnipeetav on enda vabast tahtest avaldanud soovi pöörduda Sillamäe rehabilitatsioonikeskusesse, et vabaneda enda sõltuvusprobleemist. Samas ei saa kohus välistada riski, et isik vabaduses siiski sõltuvusainete tarvitamist jätkab. Isiku käitumist vabaduses võivad mõjutada ka kriminaalse taustaga tuttavad. O.D näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetavat on varasemalt juba üritatud õiguskuulekale teene suunata eriliigiliste mõjutusvahenditega, ka reaalse vanglakaristusega (kinnipeetava iseloomustusest selgub, et O.D viibib vanglas juba kuuendat korda). Samuti on kinnipeetavale antud võimalus kanda temale mõistetud karistust vabaduses. Viru Maakohtu 27.02.2014 otsusega allutati O.D kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning kohus määras, et O.D-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele tingimusel, kui isik ei pane katseaja jooksul toime uut kuritegu. Kriminaalhooldusele allutamine ei osutunud piisavaks, et välistada uute kuritegude

toimepanemist, sest O.D pani katseajal toime I astme rahvatervisevastase kuriteo (KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo). Kohtu hinnangul annab kinnipeetava varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos kohtule küllaldase põhjuse arvata, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Käesoleval ajal kannab O.D liitkaristust muuhulgas ka röövimise (KarS § 200 lg 1) eest ning kohus pidas O.D-le kohaseks liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Käesolevaks ajaks on O.D kandnud reaalset vanglakaristust vähem kui 3 aastat ning kinnipeetav on ka käesoleval ajal oma käitumisega vangistuse jooksul kinnitanud (kehtiv distsiplinaarkaristus), et käesolevaks ajaks kantud karistus ei ole veel täitnud oma eesmärki. Võttes arvesse kinnipeetava varasemat elukäiku ning kehtivat distsiplinaarkaristust vanglas, ei saa kohus jõuda järeldusele, et O.D on ennast piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu O.D vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.