4.Jätta menetluskulud G.U kanda, v.a võlausaldaja menetluskulud, mis jäävad võlausaldaja endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-19-7974
ASJAOLUD
1.Pärnu Maakohus 19.06.2019 kohtumäärusega kuulutas välja G.U pankroti.
2.Pärnu Maakohtu 03.12.2019 kohtumäärusega lõpetati võlgnik G.U (edaspidi võlgnik) pankrotimenetlus ja sama kuupäevaga määrusega algatati menetlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ning jäeti usaldusisik määramata ja kohustati võlgnikku G.U-d ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotimenetluses jäi rahuldamata II rahuldamisjärgus kümne võlausaldaja nõuded summas 30 528,03 eurot.
3.Võlgnik esitas kohtule 09.12.2020, 21.12.2021, 08.12.2022, 09.01.2024, 21.05.2024 ja 28.01.2025 aruanded. Esitatud aruannetes on antud ülevaade võlgniku olukorrast ja sissetulekutest ning lisatud pangakonto väljavõtetes nähtuvad väljamaksed võlausaldajatele 2020. a, 2021. a, 2022. a.
4.26.04.2024 ja 03.02.2025 toimusid võlgniku ärakuulamised. Võlgnik avaldas ärakuulamistel, et töötab juuksurina, rentides töökohta. Sissetulekuks on 1200 – 1300 eurot kuus, koroona ajal oli vähem. Tema ülalpidamisel on kolm õppivat last, keda kasvatab üksinda ja halva tervise tõttu ta füüsiliselt lisatööd ei jaksaks teha. Kohus 03.02.2025 ärakuulamise andis võlgnikule tähtaja lõpparuande esitamiseks ja taotluse kohustustest vabastamiseks esitamiseks.
5.Võlgnik esitas 20.08.2025 kohtule viimase aruande perioodi 01.02.2025 – 31.07.2025 kohta koos konto väljavõtetega ja taotlusega kohustustest vabastamise kohta. 21.11.2025 esitas võlgnik kohtule täiendavad selgitused kohustuste täitmise ja tasutud summade kohta kohustustest vabastamise menetluse kestel. Selgituste ja lõpparuande kohaselt on menetluse kestel võlgniku poolt võlausaldajatele tasutud kokku 991,80 eurot, sh 08.07.2025 väljamaksed summas 99,18 eurot.
6.24.04.2026 kohtunõudega küsis kohus võlausaldajatelt seisukoha võlgniku kohustustest vabastamise osas, sh võla jääki. Seisukoha esitasid järgmised võlausaldajad: - Holm Bank AS avaldab 27.04.2026 seisukohas, et võlgnik on teinud võlausaldajale väljamakseid summas 52,40 eurot, võlausaldaja nõude jääk on 1563,95 eurot. Holm Bank AS palub keelduda võlgnikku G.U täitmata jäänud kohustustest vabastamast. - Aktiva Finance Group OÜ, kelle on kohustustest vabastamise menetluses viis nõuet, avaldab 05.05.2026 seisukohas, et Aktiva Finance OÜ (BB Finance OÜ) nõude osas on tasutud 62,20 eurot, nõude jääk on 1837,59 eurot. Aktiva Finants OÜ (Ferratum Bank) nõude osas on tasutud 119,90 eurot, nõude jääk on 3540,71 eurot. Aktiva Finants OÜ (Coop Finance AS) nõude osas on tasutud 167,60 eurot, nõude jääk on 4950,39 eurot. Aktiva Finants OÜ (BB Finance OÜ) nõude osas on tasutud 110,60 eurot, nõude jääk on 3266,99 eurot. Aktiva Finants OÜ nõude osas on tasutud 77 eurot, nõude jääk on 2273,81 eurot. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole menetluse kestel otsinud tasuvamat tööd ega põhjendanud, miks ta seda teinud ei ole, seetõttu võlausaldaja palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata. - B2 Impact OÜ võlausaldaja Omega Invest OÜ esindajana avaldas 07.05.2026 seisukohas, et võlgnik on tasunud 238,60 eurot, võlausaldaja B2 Impact OÜ nõudes tasumisi ei ole olnud. Võlausaldaja palub jätta võlgnik kohustusttest vabastamata, kuna nõuete katteks on kohustustest vabastamise menetluses tagasimakseid tehtud 6,5 aasta jooksul niivõrd väikeses ulatuses, et sellest tulenevalt ei saa ka järeldada, et võlgnik oleks tegelenud tulutoova tegevuse otsimisega. - D.B esitas kohtule seisukoha, milles nõustub võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldajad ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks. 2
2-19-7974 Võlausaldaja AS SEB Pank teatas 11.03.2022 kohtule, et loobub oma nõudest võlgniku vastu.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kuna kohustustest vabastamise avaldus esitati enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele, sh selle lõpetamisele kohaldada pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022 (FIMS § 68 lg 2). Kuni 30. juunini 2022 kehtinud redaktsioonis PankrS § 175 lg 1 näeb ette, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 punkti 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on süüliselt rikkunud oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohustustustest vabastamise menetlusega antakse raskes majanduslikus olukorras olevale võlgnikule võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik täitma kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-46-13, p 11).
9.Võlgniku kohustustest vabastamist ei välista see, kui võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele makseid ja/või on seda teinud väikestes summades. Oluline on see, kas võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva menetlusega kaasnevaid kohustusi (ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve). Kohus hindab ka võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluses ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohus ei ole praegusel juhul tuvastanud asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
10.Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on terve menetluse kestel olnud püsivalt hõivatud tööga. Võlgnik on teeninud töötasu ja teinud võlausaldajatele oma võimaluste kohaselt 2020. a, 2021. a, 2022. a ja 2025. a väljamakseid. Võlgnik on aruannetes korduvalt märkinud, et peab ülal kolme last ning töötab juuksurina. Aruannetest nähtub, et võlgniku keskmine sissetulek jääb 1000 euro piiresse kuus, millest ligikaudu veerand kulub juuksurina töötamisega seotud rendikuludele ning ülejäänu muudele kuludele. Võlgnik kogu menetlus käigus hüvitanud võlausaldajatele 991,80 eurot ja seda olukorras, kus enamus kuudel ta seda sissetuleku väiksust ja kolme ülalpeetava olemasolu arvestades üldse tegema ei oleks pidanud. Kohtu hinnangul on võlgnik, arvestades oma igakuise töötasu suurust ja kolme ülalpeetava olemasolu, teinud proportsionaalseid makseid nõutud ulatuses.
11.Kohus ei nõustu osade võlausaldajate etteheitega, nagu oleks võlgnik rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega (PankrS § 173 lg 1), sest võlgnik oleks väidetavalt pidanud otsima endale tasuvama töö. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi igas olukorras tähendada seda, et võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal pidevalt otsima teist, tasuvamat tööd (vt ka Riigikohtu lahend asjas 2-1124696, p 19). Kohtule ei ole teada asjaolud, mis annaksid aluse väitmaks, et võlgnikult oleks mõistlikult saanud eeldada tasuvamale tööle asumist. Ainuüksi see, et võlausaldajad oleksid soovinud saada oma nõuded rahuldatud suuremas summas, selliseks järelduseks alust ei anna. Võlgnikul on olnud kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal püsiv töö ja sissetulek, mille arvelt on rahuldatud võlausaldajate nõudeid. PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse rikkumist saaks kohtu hinnangul eelkõige tõdeda olukorras, kus võlgnik on terve menetluse vältel ilma mõjuva põhjuseta olnud töötu või arvestades tema oskusi ja teadmisi töötab 3
2-19-7974 ilmselgelt tema jaoks alamakstud tööpositsioonil. Selliseid asjaolusid praegusel hetkel ei esine.
12.Kohus võtab ka arvesse, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud asjakohaseid usaldusisiku aruandeid koos ettenähtud lisadega.
13.Lisaks võtab kohus arvesse, et enamus G.U pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest on tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded. Nõuete aluseks on suuresti jõustunud maksekäsu määrused, mis vastavalt selleaegsele praktikale tähendas automaatset nõude tunnustamist. See tähendab aga, et kohus ei ole nõuete aluseks olevate lepingute puhul sisuliselt kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja lepingute kehtivust ega teinud kindlaks, kas võlausaldajal oli õigus nõuda võlgnikult peale põhivõla muid summasid ning kui suur võis nõude esitamise ajal põhivõla tegelik jääk olla (vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tulnuks ka kõik võlgniku poolt enne pankrotimenetlust tasutud summad arvestada põhivõla katteks).
14.Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt nt Riigikohtu 30.10.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 19).
15.Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks rikkunud oma seaduses ettenähtud kohustusi. Ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017 lahend asjas 2-093606, p 22).
16.Kohus vabastab seetõttu võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).
17.Kuna kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse, vabastab kohus võlgniku ka usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (PankrS § 172 lg 4 teine lause).
18.Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (PankrS § 176 lg 2).
19.Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega (PankrS § 177 lg 1).
20.Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.