Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Viru Maakohus

Määruse tegemise aega ja koht

30.05.2018, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-16-11131

Kohtunik

Kristel Vedro

Kohtuistungi sekretär

Raili Raja

Tõlk

Jelena Laas

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali

Kriminaalasi

Viru Vangla materjalid H.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

H.N , isikukood viibimiskoht Viru Vangla

XXX,

Karistuse kandmise algus 21.08.2017 ja lõpp 17.11.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg

09.05.2018, videokohtuistung

Kohtumääruse õiguslik alus

KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Jätta H.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, H.N-ile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.04.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 15.12.2016 otsusega tunnistati H.N süüdi KarS § 263 lg 1 p 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga. Katseajaks allutati H.N kriminaalhooldaja käitumiskontrollile

ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 1, 2, 5 sätestatud lisakohustusi. Kohtuotsus jõustus 31.12.2016. Viru Maakohtu 05.04.2017 määrusega pöörati täitmisele H.N-ile Viru Maakohtu 15.12.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 21.08.2017. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti H.N-i vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et on aru saanud, et vanglas ei ole lõbus. Kinnipeetav tahab minna rehabilitatsioonikeskusesse, sest on kõik teod toime pannud alkoholijoobes. Selgitab, et ei suutnud kontrollnõudeid täita, kuna oli kogu aeg purjus. Homme tuleb kontaktisik , kellega koos hakkavad allkirjastama lepinguid rehabilitatsioonikeskuse osas, viibib seal keskuses 11 kuud. Selgitab veel, et alguses peab 2 kuud karantiinis olema ja siis saab minna koolitustele ja tööd otsima. Osaleb vanglas programmis Eluviisitreening. Vahepeal sai mingeid rohtusid, kuid keeldus, kuna ei vaja neid. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, seega ei ole varasemad karistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Positiivsena saab välja tuua, et kinnipeetav töötab vanglas alates 01.02.2018, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning talle on broneeritud elukoht rehabilitatsioonikeskuses xxxx. Kinnipeetav on varem töötanud ametlikult erinevatel töökohtadel lühikeste perioodide kaupa, kuna kuritarvitas alkoholi, mis sai töölepingu lõpetamise põhjuseks. Vahetult enne vangistust oli kinnipeetav töötu, ainsaks sissetulekuks oli sotsiaaltoetus. Vangistuses toetab materiaalselt isa. Kinnipeetaval puudub vangistusest vabanemisel garanteeritud töökoht ja kindel igakuine sissetulek majanduslikult iseseisvaks toimetulekuks, mis võib suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti mõjutab isiku toimetulekut vabaduses negatiivselt tasumata nõuded, mida on üle 9000 euro. Kinnipeetav tunnistab, et tema suhtlusringkonda kuulusid kriminaalse taustaga isikud, kelle poolt võib mõjutatav olla, kuid väidetavalt nendega enam ei suhtle. Isik küll tunnistab alkoholi kuritarvitamist kui probleemi, kuid pisendab probleemi tõsidust. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus käesoleval ajal veendunud, et kinnipeetav vabanemisel käituks seaduskuulekalt ja järgiks kõiki ettenähtud kohustusi, kuna isik on ka varem olnud kriminaalhooldusele määratud ning rikkunud kontrollnõudeid ja pannud katseajal toime uusi