1-18-3397/3 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Justiitsministeerium edastas 20.04.2018.a Harju Maakohtule menetlemiseks Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ametist saabunud tunnistuse Priit Pajula suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi Apellatsioonikohtu 30.06.2015 otsuse nr 15/12735 tunnustamiseks ja Priit Pajula ülevõtmiseks karistuse kandmise jätkamiseks Eestis. Soome Vabariigi Helsingi Apellatsioonikohtu 30.06.2015 otsus on jõustunud 22.01.2016.a. Prokuröri arvamuse kohaselt tunnustamine on võimalik ja tunnustamist välistavaid asjaolusid ei esine. Isik on Soomest välja saadetud. Prokurör palub tunnustada Apellatsioonikohtu 30.06.2015 otsust Priit Pajula suhtes ning lugeda Priit Pajula poolt Eesti Vabariigis täidetavaks karistuseks vangistus 12 aastat ja 6 kuud. Arvata karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 21.06.2013 kuni 26.05.2015, s.o 1 aasta 11 kuud ja 5 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata vangistus 10 aastat 6 kuud ja 25 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 28.06.2015. Prokuröri kirjaliku seisukoha kohaselt Priit Pajula mõisteti Helsingi Apellatsioonikohtu 30.06.2015 otsusega nr 15/12735 süüdi 01.02.2013 kuni 05.04.2013 ning 29.05.201321.06.2013 Espoos toime pandud suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises. Priit Pajula on Helsingi Apellatsioonikohtu otsusega süüdi mõistetud kuriteos, mis asub tunnistuse kohaselt KrMS § 4896 loetelus punkt 5 all ning mille osas tehtud otsused kuuluvad täitmisele ilma topeltkaristamise nõudeta. Samas on nimetatud tegu karistatav kuriteona ka Eestis - KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, mille eest on ette nähtud karistuseks vangistus 3 kuni 15 aastat. Seega on täidetud kohtuotsuste tunnustamise üldtingimus KrMS § 50835 mõttes. KrMS § 50836 kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetud isik on: 1) Eesti Vabariigi kodanik ja tema tegelik alaline elukoht on Eesti Vabariigis või 2) Eesti Vabariigi kodanik, kelle alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistava kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel. Priit Pajula on Eesti Vabariigi kodanik, kelle rahvastikuregistri järgseks elukohaks on XXX. Seega on täidetud ka KrMS § 50836 lg 1 p 1 tingimus kohtuotsuse tunnustamiseks. Käesoleval juhul ei esine ka muid KrMS § 50839 sätestatud kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistatavaid või piiravaid asjaolusid. Tunnistuse kohaselt mõisteti Priit Pajulale karistuseks vangistus 12 aastat ja 6 kuud, mis vastab Eestis analoogilisele teole ettenähtud karistusele, mistõttu ei ole selle täpsustamine või muutmine vajalik. Priit Pajula on viibinud seoses juhtumiga vahi all alates 21.06.2013, kuid perioodi 27.05.2015-27.06.2015 ei loeta karistusaja hulka, sest Pajula kandis sel ajal trahvi muutmisotsust. Seega tuleb karistusest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg 21.06.2013 kuni 26.05.2015, s.o 1 aasta 11 kuud ja 5 päeva ning karistusaja alguseks tuleks 28.06.2015, s.o päev, millest alates viibib Priit Pajula uuesti vahi all kõnesoleva kriminaalasja raames. Kaitsja vaidles taotlusele vastu: P.Pajula ei ole nõus Eestisse ületoomisega, sest Eestis ei ole temal alalist elukohta, alates 2010.a elab P.Pajula XXX, Eestis tal perekonda ei ole ja taasühiskonnastumine ei ole võimalik, rahvastikuregistri kanne ei tähenda midagi. Soome vabariigist väljasaatmine kehtib kaitsja arvates siis, kui isik on karistuse kandmisest vabaneb.

Kohus, ärakuulanud prokuröri ja kaitsja seisukohad ning tutvunud asja materjalidega tuvastas, et Soome Vabariik on edastanud tunnistuse, millega taotleb Eesti Vabariigi kodaniku Priit Pajula suhtes Soomes tehtud kohtuotsuse tunnustamist ja temale mõistetud karistuse täideviimist Eesti Vabariigis. Soome Vabariigi Helsingi Apellatsioonikohtu 30.06.2015 otsusega on Priit Pajula süüdi mõistetud raskes narkokuriteos. Nimetatud kuritegude toimepanemise eest mõisteti Priit Pajulale karistus Soome Vabariigi karistusseadustiku ptk 50 § 1 järgi. KrMS 50835 lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud vaid juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu ka täitva riigi seaduste kohaselt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole kahepoolne teo karistatavus nõutav, kui tegemist on KrMS § 4896 lg 1 nimetatud süüteoga. Eestile esitatud tunnistuse kohaselt on Priit Pajula süüdi mõistetud raskes narkokuriteos, mis on KrMS § 4896 lg 1 p 5 märgitud süütegu. Priit Pajulale mõisteti Soome Vabariigis vangistus 12 aastat 6 kuud, mis ei ületa Eesti Vabariigis sama kuriteo eest ettenähtud karistuse maksimaalmäära, mistõttu ei kuulu temale Soome Vabariigis temale mõistetud karistus muutmisele. Tulenevalt riikidevahelisest vastastikkuse usaldamise põhimõttest ja lähtuvalt KrMS § 50835 lg 1 ja KrMS § 50835 lg 2 ei ole Eesti kohtul pädevust hinnata seda, kas tunnistuses kirjeldatud kuritegu on ka sisuliselt toime pandud või vastab kuriteokoosseisule. Eestile esitatud materjalidest nähtuvalt on Priit Pajula enda Eestisse ületoomise vastu. KrMS § 50838 lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on KrMS § 50836 lg 1 nimetatud isik. Priit Pajula on Eesti Vabariigi kodanik, tema tegelik alaline elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Eestis ja 09.09.2016 otsustas Soome Immigratsiooniamet Priit Pajula Soomest välja saata ja talle on väljastatud 15-aastane sisenemisekeeld Soome perioodiks 09.09.2016-09.09.2031.a, Soome Immigratsiooniameti otsus on lõplik ja täideviimiskõlblik. Seega esinevad mõlemad KrMS § 50836 lg 1 nimetatud kohtuotsuse tunnustamise kriteeriumid. P.Pajula mittenõustumine enda ületoomisega ei ole tunnustamist takistav asjaolu KrMS § 50838 lg 1 kohaselt. Nimetatud kriteeriumi tuvastamisel kohtutel kaalutlusruumi ei ole ning välisriigi otsust tuleb tunnustada ja viia Eesti poolt täide. KrMS §-s 50839 sätestatud kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ja piiravaid asjaolusid arutataval juhul ei esine. Seega esinevad KrMS-s sätestatud alused P.Pajula suhtes tehtud välisriigi kohtuotsuste Eesti Vabariigis tunnustamiseks ja täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus asub seisukohale, et KrMS § 48911 lg 1 p 1 kohaselt tuleb tunnistada Soome Vabariigi Helsingi Apellatsioonikohtu 30.06.2015 otsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks Priit Pajulale mõistetud karistuse täitmise osas, määrates Priit Pajulale ärakantavaks karistuseks vangistus 10 aastat 6 kuud ja 25 päeva, millise karistuse kandmise alguseks lugeda 28.06.2015.a. Antud menetluses on menetluskuluks määratud kaitsjale Eesti Vabariigi poolt makstud tasu, s.o 150 eurot kohtuistungiteks ettevalmistamise ning kohtuistungil osalemise eest. KrMS § 180 188 ei näe ette korda, kelle kanda jäävad menetluskulud, mis on tekkinud välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses. Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa lähtuda ka KrMS § 180 lg 1, sest Eesti Vabariigi kohus ei mõista Pajulat süüdi, vaid tunnustab ja täidab varasemalt juba tehtud ja jõustunud Soome Vabariigi süüdimõistvat otsust. Samuti arvestab kohus sellega, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlust ei algatanud Pajula, vaid Soome Vabariik. P.Pajulal puudus selles osas sõnaõigus ning ta vaidles ka vastu selle menetluse läbiviimisele ja enda karistuse kandmise ületoomisele Eesti Vabariiki. Samas on KrMS § 480 lg 1 p 3 ja 4 kohaselt kaitsja osavõtt välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlusest kohustuslik, kui otsustatakse isikule mõistetud vabadusekaotusliku karistuse tunnustamist ja