lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-7863/87

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 28.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-7863/87
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
28.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1256
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-7863/35Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja21.10.20161-16-7863/82Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja25.04.20181-16-7863/114Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja07.02.20191-16-7863/118Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium25.02.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja

Tartu Ringkonnakohus 28. mai 2018, Tartu (kirjalik menetlus) 1-16-7863 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Raido Lehiste (isikukood 38708086027) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 25. aprilli 2018. a määrus Raido Lehiste kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu 25. aprilli 2018. a määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Määrata Advokaadibüroole Sirje Must makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Raido Lehistele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 30 (kolmkümmend) eurot, sh käibemaks 5 (viis) eurot.

2.1.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Raido Lehistelt Eesti Vabariigi kasuks välja 30 (kolmkümmend) eurot, sh käibemaks 5 (viis) eurot.
2.2.Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.
Pärnu Maakohtu 21. oktoobri 2016. a otsusega tunnistati Raido Lehiste süüdi KarS § 184 lg 2 pde 1 ja 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 64 alusel pöörati R. Lehistele täitmisele Harju Maakohtu 16. juuni 2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistusaja alguseks luges kohus 9. veebruari 2016 ning karistusaja lõpp saabub 9. juunil 2020.
2.3. aprillil 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid R. Lehiste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
3.Tartu Maakohtu 25. aprilli 2018. a määrusega jäeti R. Lehiste karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Formaalsed alused R. Lehiste vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla on olemas. Samas märkis kohus, et R. Lehistel on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning viimane kuritegu on seotud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega, mille R. Lehiste pani toime grupis. Liitkaristus on moodustatud kriminaalasja nr 115-4389 karistusega – karistus pöörati täitmisele, kuna R. Lehiste pani katseajal toime uue kuriteo. Vaatamata varasemalt mõistetud karistustele jätkas R. Lehiste seega kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul on R. Lehiste poolt toime pandud kuriteo asjaolud rasked – 850 g amfetamiini on suur kogus narkootilist ainet. Lisaks tarvitas R. Lehiste ka ise aktiivselt tema poolt käideldud ainet. R. Lehiste on vangistuse jooksul läbinud ühe sotsiaalprogrammi, kaks programmi katkestas R. Lehiste tervise ja sotsiaalsete põhjuste tõttu. R. Lehiste on vangistuses külastanud psühholoogi ning osaleb tööhõives, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on R. Lehistel kindel elukoht ja võimalus tugiisiku toetusele, kuid tal puudub garanteeritud töökoht. Lähivõrgustikku kuuluvad kinnipeetava vanemad, kuid nad ei ole nõus poega vabanemise korral toetama. Sõltuvus narkootilistest ainetest on R. Lehiste puhul peamiseks uue kuriteo toimepanemise riskiks. R. Lehiste on pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja, kellel on väljakujunenud sõltuvus ja harjumus. Kohus ei ole veendunud, et R. Lehiste oleks käesoleval ajal suuteline edukalt oma eluviisi muutma. R. Lehiste ennetähtaegse vangistusest vabastamise välistavad eelkõige varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, R. Lehiste isik ning ärakantud karistusaja pikkus.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Lehiste kaitsja vandeadvokaadi abi A. Veski, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega R. Lehiste vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada. Kaitsja hinnangul on R. Lehiste ennetähtaegne vangistusest vabastamine võimalik. R. Lehistel on vabanedes olemas majutuskoht Pärnus MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik ning võimalus leida endale keskuse abiga ka töökoht. R. Lehistel puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on hõivatud erinevate programmide, töö ja majapidamistöödega. Ka vangla on iseloomustuses märkinud, et R. Lehiste motivatsioon oma elu muuta on suur. Kaitsja rõhutab, et nii kriminaalhooldus kui ka Aktiviseerimiskeskus Tulevik oleksid R. Lehistele resotsialiseerumisel abiks ja toeks ning hoiaksid isikut uusi kuritegusid toime panemast.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Selline laialdane otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, mis peab kujunema KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolude kogumi sisulisel hindamisel. Kohtulahendi põhjendused peavad olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma siis, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks ei ole R. Lehiste ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega põhjendatud. Seejuures ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis annaks aluse kohtumääruse tühistamiseks. 2(3)
6.R. Lehistel on kaks kehtivat kriminaalkaristust, ta kannab liitkaristust kelmuse ning narkootiliste või psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Seega on R. Lehiste poolt toimepandavate kuritegude ühiskonnaohtlikkus suurenenud. Vangistuses on R. Lehiste käitunud hästi – tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on läbinud sotsiaalprogrammi „12 sammu“, töötanud majandusabitöödel ning õpib puidupingitöölise erialal. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et R. Lehistele planeeriti ka sotsiaalprogrammis „Jõud muutuda“ osalemist, kuid individuaalkorras otsustati mitte jätkata, kuna R. Lehiste ei olnud edaspidisteks mooduliteks/sisulisteks tegevusteks võimeline tulenevalt emotsionaalsest mõjust.
7.Kuigi on positiivne, et R. Lehistele on garanteeritud majutuskoht MTÜ-s Aktiviseerimiskeskus Tulevik, ei ole kolleegiumi hinnangul uute kuritegude toimepanemise risk piisavalt maandatud. R. Lehistel on tuvastatud nii narkootikumide kui ka alkoholisõltuvus. Arvestades asjaolu, et R. Lehiste on narkootikume tarvitanud alates 17-aastaselt, on ta pikaajaline sõltuvus riske suurendav tegur. R. Lehiste on vangla meditsiiniosakonna andmetel sõltlane, kes põeb kroonilist haigust ning ta psüühikahäired on peamiselt tingitud joovastite tarvitamisest. Tagasilanguse korral on olemas oht, et R. Lehiste asub uuesti kuritegusid toime panema, kuna ta võib narkootikume käidelda ka enda sõltuvuse rahuldamiseks. Lisaks nähtub vangla esitatud materjalidest, et R. Lehistel on vabanemisfondis 137 eurot, kuid 12. märtsi 2018. a seisuga on tal tasumata nõudeid kokku 15 235, 34 eurot. R. Lehistel puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mistõttu võib ta majanduslikes raskustes asuda uuesti kuritegelikule teele. R. Lehiste vanemad ei ole teda samuti valmis toetama, mistõttu puudub tal ka kindel lähedaste toetus.
8.R. Lehistel on tutvusringkonnas mitmed kriminaalse taustaga tuttavad, kes võivad teda mõjutada. R. Lehiste on kuritegusid toime pannud ka grupis, seega on oht R. Lehiste mõjutamiseks olemas. Vangla iseloomustuse kohaselt peab R. Lehiste varavastaseid ja rahalist kasu taotlevaid kuritegusid oma eluviisi loomulikuks ja paratamatuks osaks ning ta kipub oma tegusid õigustama ja vastutust vähendama. Kolleegiumil ei ole usku ka sellesse, et R. Lehiste suudaks katseajal käituda õiguskuulekalt ning järgida kriminaalhoolduse nõudeid, kuna viimati pöörati tema karistus täitmisele seoses katseajal uue kuriteo toimepanemisega.
9.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 25. aprilli 2018. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
10.R. Lehiste kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 0,5 tundi, mille eest ta soovib tasu 30 eurot (sh käibemaks 5 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 (riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused) § 1 lg-test 6 ning 10, § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud.
11.Kuna R. Lehiste kaitsja määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määratud kaitsjale makstud tasu 30 eurot kui menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel R. Lehistelt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/

/allkiri/ Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.