1-17-4754 18. mai 2018 Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi Kahtlustatav T. J-i vara arestimine KarS § 83 1 lg 1 ja § 84 kohaldamise tagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määrus kriminaalasjas nr 1-17-4754, millega jäeti rahuldamata kahtlustatav T. J-i kaitsja taotlus määruskaebetähtaja ennistamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T. J-i kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Helga pooled Aadamsoo Asja läbivaatamise kuupäev ja 18. aprill 2018, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määrus. Ennistada Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg.
2.Saata kaitsja määruskaebus Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks.
3.Kaitsja määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määruse peale rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Lääne Ringkonnaprokuratuur esitas 16. mail 2017 Pärnu Maakohtule taotluse karistusseadustiku (KarS) § 210 lg 2 tunnustele vastava kuriteo toimepanemises kahtlustatava T. J-i vara arestimiseks KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel vara konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks.
2.Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määrusega arestiti konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks T. J-i korteriomand Xxxxxxxxx Xxxxxx XX-XX ning määrati kanda asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 p 3 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 8 alusel kinnistusraamatusse keelumärge.
3.Samal päeval, s.o 17. mail 2017, koostas Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei uurija vara arestimise protokolli, millega tutvumist on T. J. allkirjaga kinnitanud. Toimingu käigus
1-17-4754 tutvustati T. J-ile Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määrust (tl 17). Kohtumääruse koopiat T. J-ile ei antud.
4.24. mail 2017 saatis PPA Keskkriminaalpolitsei vanemuurija T. J-ile e-posti teel Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määruse, mille kättesaamist kahtlustatav samal päeval kinnitas. T. J. küsis uurimisasutuse ametnikult, mis hetkest hakkab kulgema kohtumääruse edasikaebetähtaeg. Uurija vastuse kohaselt kulgeb kaebetähtaeg kohtumääruse kättesaamisest (tl 26).
5.T. J-i kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv esitas 2. juunil 2017 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist.
6.Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2017. a määrusega jäeti T. J-i kaitsja määruskaebus läbi vaatamata, põhjendades seda määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega. T. J. kinnitas, et ta tutvus maakohtu määrusega 17. mail 2017. Seega sai T. J. maakohtu määrusest KrMS § 387 lg 2 mõttes teadlikuks 17. mail 2017, sest siis tal oli võimalik tutvuda määruse terviktekstiga ja kasutada tõhusalt kaebeõigust. Seega tuleb ka KrMS § 387 lg-s 2 sätestatud 10-päevase kaebetähtaja kulgemist arvestada KrMS § 171 lg 1 ls 2 alusel alates 17. maist ning kaebetähtaeg möödus
29.mail 2017. Uurimisasutuse ametniku ekslik selgitus, mille kohaselt kaebetähtaeg hakkab kulgema alates määruse kättesaamisest, eeltoodut ei väära. Riigikohus on selgitanud, et lähtuda tuleb seaduses sätestatud kaebetähtajast. Kuna kaebuse on esitanud vandeadvokaadist kaitsja, ei ole kaebetähtaja rikkumine õigustatav.
7.Ringkonnakohtu määruse peale esitas T. J-i kaitsja 21. juunil 2017 määruskaebuse, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Alternatiivselt taotles kaitsja maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist.
8.Riigikohtu 10. novembri 2017. a määrusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2017. a määrus ja kaitsja määruskaebus maakohtu määruse peale saadeti Tallinna Ringkonnakohtule eelmenetluse toimetamiseks. Riigikohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
8.1.KrMS § 172 lg 3 kohaselt võib määruskaebetähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil takistus ära langes. Olukorras, kus eeluurimiskohtuniku määrust tutvustab kahtlustatavale uurimisasutuse ametnik, lasub tal kohustus anda isikule õiget teavet edasikaebekorra kohta. Kui menetleja loob kahtlustatavale eksliku kujutluse kaebetähtaja kulgemise kohta, peab isikul pärast selle ekslikkuse ilmsikstulekut olema võimalik taotleda kaebetähtaja ennistamist. Olemuslikult on sel juhul tegemist ennistamata jäetud tähtaja ennistamise taotlusega. Vastasel juhul ei olnuks isikule tagatud kaitseõigus riigivõimu eksitava tegevuse tõttu. Seega oli T. J-il ja tema kaitsjal õigus taotleda menetlustähtaja ennistamist ka määruskaebuses ringkonnakohtu läbi vaatamata jätmise määruse peale.
8.2.Määruskaebetähtaja ennistamine on praegusel juhul põhjendatud, sest isikul on õigus saada määruskaebuse koostamiseks vara arestimise määruse täisteksti. KrMS § 1604 kohaselt on isikul õigus taotleda määruse koopia saamist. Selle õiguse selgitamine kuulub menetleja ülesannete hulka. Kaitsja määruskaebuse kohaselt taotles isik menetlejalt määruse koopiat juba tutvustamise käigus, kuid selle andmisest keelduti. Kuigi selle taotluse kohta ei ole tehtud märget vara arestimise määrusesse ega protokolli, ei nähtu nendest dokumentidest ka seda, et menetleja oleks kahtlustatavale vastavat õigust selgitanud. Sellekohaseid kahtlusi tuleb tõlgendada isiku kasuks. Lisaks näeb ka KrMS § 1562 lg 1 ette kohtu kohustust teha e-toimiku süsteemis kohtumenetluse 2(5)
1-17-4754 pooltele viivitamata kättesaadavaks kõik kohtumenetluse menetlusdokumendid, sõltumata sellest, kuidas need kohtumenetluse pooltele kätte toimetatakse. Kuigi säte ei reguleeri otsesõnu kohtueelse menetluse raames kohtu tehtavate määruste avalikustamist, tuleb pidada põhjendatuks ka kohtueelses menetluses tehtud määruste kättesaadavaks tegemist juhul, kui see ei ole seadusest tulenevalt välistatud – näiteks jälitustoiminguks antavate lubade puhul. Vara arestimise määruse etoimiku kaudu kättesaadavaks tegemine on põhjendatud hiljemalt pärast määruse tutvustamist või isikule edastamist KrMS § 142 lg-s 5 kirjeldatud viisil. Kriminaalasjast nähtub, et vara arestimise määrust ei tehtud pärast tutvustamist kättesaadavaks ka e-toimiku kaudu.
9.Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määrusega jäeti kahtlustatav T. J-i kaitsja taotlus määruskaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
9.1.Vaatamata sellele, et menetleja ei tutvustanud T. J-ile õigust teha määrusest väljakirjutusi või saada taotluse esitamise korral määruse koopia, ei ole mingit alust asuda seisukohale, et menetleja on pahatahtlikult keeldunud määruse koopia väljastamisest, nagu seda väidab kaitsja. Toimikus olevast e-kirjast (tl 20) nähtub, et uurijad olid ekslikult jätnud määruse koopia isikule kätte andmata, kuid T. J-i taotlusel on temale vara arestimise määruse koopia kohe e-postiga edastatud (tl 26-27).
9.2.Ennistamise taotluse läbivaatamisel edastas prokuratuur ringkonnakohtule kaitsja volikirja, millest nähtub, et T. J. pöördus vandeadvokaat R. Sarve poole hiljemalt 26. mail 2017. Sama kuupäeva ennelõunal teatas kaitsja prokurörile tema kaitsjaks valimisest. Eksitavale teabele vaatamata pöördus T. J. lepingulise kaitsja poole kaebetähtaja jooksul, seega oli isikule tagatud võimalus esitada vandeadvokaadi vahendusel määruskaebus tähtaegselt. Seega esitas R. Sarv Riigikohtule eksitavat teavet selle kohta, et kahtlustatav pöördus tema poole alles siis, kui maakohtu määruse vaidlustamise tähtaeg oli juba möödunud. Menetleja edastas T. J-ile vara arestimise määruse ja protokolli, millest nähtub üheselt, et vara arestimise määrust tutvustati kahtlustatavale
17.mail 2017. Sisuliselt oli kaitsjal kaks tööpäeva selleks, et koostada ja esitada tähtaegne määruskaebus. Määruskaebuse esitamine menetleja tegevuse tõttu võis olla takistatud kuni 24. maini 2017, mil isikule väljastati vara arestimise määruse koopia. Juhul, kui kaitsja leidis, et kahest tööpäevast ei piisa määruskaebuse koostamiseks, oleks ta saanud taotleda 14 päeva jooksul, s.o kuni
7.juunini 2017, kaebetähtaja ennistamist, kuid kaitsja ei ole ka seda tähtaegselt teinud. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-121-99 p-s 2 asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamise mõjuva põhjusena ei ole käsitatav lepingulise kaitsja poolt kaebuse tähtajaks esitamata jätmine.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
10.Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määruse peale esitas määruskaebuse isiku kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja asja saatmist Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
10.1.Ringkonnakohus rikkus oluliselt KrMS § 364 ja § 384 lg 3, mis sätestavad, et Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Kuivõrd Riigikohus leidis, et tähtaeg tuleb ennistada, on ringkonnakohtu vastupidine seisukoht vastuolus kõrgema kohtu suunistega. Sel põhjusel tuleb ringkonnakohtu määrus igal juhul tühistada.
3(5)
1-17-4754
10.2.Kui seadus näeb isikule ette määruse vaidlustamiseks 10 päeva, peab olema tagatud kümme päeva esimesest päevast alates. Seda sõltumata sellest, kas isik kasutab advokaadi abi või mitte. Kui isik esitab määruskaebuse kümne päeva jooksul alates vara arestimise määruse saamisest ning lähtub sealjuures menetleja eksitavast selgitusest ja määruse üleandmise tegelikust kuupäevast, ei saa isikule etteheiteid teha.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ei anna alust kalduda kõrvale Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. novembri 2017. a määruses nr 1-17-4754/16 antud juhtnööridest.
12.Viidatud lahendis leiti, et KrMS § 142 lg 5 ei sätesta otsesõnu, kellel lasub kohustus tutvustada isikule vara arestimise määrust. Praktikas on tavapärane, et seda teeb uurimisasutus. Riigikohus asus määruses seisukohale, et olukorras, kus eeluurimiskohtuniku vara arestimise määrust tutvustab uurimisasutuse ametnik, lasub tal nii nagu kohtulgi kohustus anda isikule õiget teavet edasikaebekorra kohta. Kui menetleja loob kahtlustatavale eksliku kujutluse kaebetähtaja kulgemise kohta, peab isikul pärast sellise eksimuse ilmsikstulekut olema võimalus taotleda kaebetähtaja ennistamist. Seega saab menetlustähtaja ennistamist taotleda erandlikult ka määruskaebuses ringkonnakohtu läbi vaatamata jätmise määruse peale, sest sel juhul ilmneb kaebetähtaja arvutamise ekslikkus ringkonnakohtu põhjendustest.
13.Ringkonnakohtu määruses leitakse, et kahtlustatav pöördus kaitsja poole kaebetähtaja jooksul, mistõttu kaitsjal kui vajalike õigusteadmistega isikul oli võimalik esitada tähtaegne määruskaebus või kooskõlas KrMS § 172 lg-ga 3 taotleda tähtaja ennistamist 14 päeva jooksul pärast määruse koopia saamist, s.o kuni 7. juunini 2017. Kaitsja esitas ennistamise taotluse alles 21. juunil 2017 ringkonnakohtu määruse vaidlustamisel. Viitega Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. detsembri 1999. a määrusele asjas nr 3-1-1-121-99 leidis ringkonnakohus, et lepingulise kaitsja eksimus, sealhulgas ennistamistaotluse hilinenult esitamine, ei tingi menetlustoimingu tähtaja ennistamist.
14.Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu viidatud määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-121-99 kirjeldatud asjaolude kohaselt ei olnud lepingulise kaitsja eksimus tingitud menetleja (kohtu) tegevusest. Seevastu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. detsembri 2017. a määruses nr 1-177210/11 leiti, et menetleja eksimused kaebetähtaja kirjapanekul ja selgitamisel võivad anda aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Seejuures ei välista tähtaja ennistamise taotluse rahuldamist iseenesest ka asjaolu, et määruskaebuse esitas advokaat, kui kohtu eksimus ei olnud ilmne ega kohe äratuntav.
15.Kolleegiumi hinnangul ei olnud praegusel juhul uurimisasutuse ametniku eksimus kaebetähtaja selgitamisel ilmne. Riigikohtu 10. novembri 2017. a määruses nr 1-17-4754/16 väljendatud seisukoha kohaselt on kaitseõiguse edukaks teostamiseks üldjuhul vajalik määruse täisteksti valdamine. KrMS § 387 lg 2 sõnastust silmas pidades ja menetleja selgitusi arvesse võttes oli ka kaitsjal põhjust arvata, et kaebetähtaja arvutamisel võib lähtuda määruse koopia kätteandmise ajast, s.o 24. maist 2017. Selle arvamuse ekslikkus ilmnes ringkonnakohtu määruse tegemise järel. Eeltoodust tulenevalt jääb kolleegium seisukoha juurde, et T. J-i kaitsjal oli õigus taotleda menetlustähtaja ennistamist ka määruskaebuses ringkonnakohtu läbi vaatamata jätmise määruse peale ja vastupidisele seisukohale jõudmisel rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2, § 364 ja § 390 tähenduses. 4(5)
1-17-4754
16.Tähtaja ennistamise põhjendatuse küsimust lahendades jääb kolleegium samuti varasemas lahendis väljendatud seisukohtade juurde. Kolleegium leiab, et kahtlustataval on õigus taotluse korral saada vara arestimise määruse koopia. Samuti lasub menetlejal kohustus selgitada isikule menetlustoiminguga seotud õigusi ja kohustusi, sealhulgas õigust saada menetlusdokumendist koopia (KrMS § 1604 lg 1). Ringkonnakohus ei lükanud ümber kahtlustatava väidet, et ta taotles koopia saamist määruse tutvustamisel, kuid see jäeti talle andmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjust eeldada menetleja pahatahtlikkust määruse väljastamisest keeldumisel, sest ka uurimisasutuse kirjas kahtlustatavale selgitatakse, et määruse koopia jäeti väljastamata ekslikult. Kolleegium märgib, et kirjas ei selgitata siiski eksimuse sisu, mistõttu ei välista see sündmuste toimumist kahtlustatava kirjeldatud viisil. Lisaks on üldjuhul põhjendatud pärast määruse tutvustamist ka selle kättesaadavaks tegemine e-toimiku kaudu, mis jäeti praegusel juhul samuti tegemata. Menetleja käitumine vara arestimise määruse tutvustamise järel, s.o vara arestimise määruse täisteksti kättesaadavaks tegemata jätmine (kas isikule antava koopiana või e-toimiku kaudu) kuni 24. maini 2017, annab aluse määruskaebetähtaja ennistamiseks. Praegusel juhul esitas kahtlustatava kaitsja määruskaebuse vara arestimise määruse peale 2. juunil 2017, s.o juba enne tähtaja ennistamise taotlemist. Eeltoodust tulenevalt leiab Riigikohus, et määruskaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada.
17.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 361 lg 1 p-st 6, tühistab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määruse ja ennistab Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja. Kaitsja määruskaebus Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määruse peale tuleb saata Tallinna Ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Kaitsja määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määruse peale tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.