Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
1174754 10. november 2017 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Paavo Randma ja Peeter Roosma Kahtlustatava T. J-i vara arestimine KarS § 831 lg 1 ja § 84 kohaldamise tagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2017. a määrus kriminaalasjas nr 1174754, millega jäeti kaitsja määruskaebus läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T. J-i kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Helga pooled Aadamsoo Asja läbivaatamise kuupäev ja 11. oktoober 2017, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2017. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata T. J-i kaitsja määruskaebus Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määruse peale.
2.Saata kaitsja määruskaebus Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule eelmenetluse toimetamiseks.
3.Kaitsja määruskaebus rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lääne Ringkonnaprokuratuur esitas 16. mail 2017 Pärnu Maakohtule taotluse T. J-i vara arestimiseks karistusseadustiku (KarS) § 831 lg 1 ja § 84 alusel vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks.
1.1.Taotluse kohaselt kahtlustatakse T. J-i KarS § 210 lg 2 järgi selles, et OÜ T juhatuse liikmena pani ta toime soodustuse saamise pettuse teel. Koos OÜ A juhatuse liikme A. J-iga esitas ta ajavahemikus 29. august 2012 kuni 13. november 2014 toetuse saamiseks valeandmeid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile, kes olles eksimuses investeeringuobjekti tegeliku maksumuse ja omafinantseeringu tegeliku suuruse osas, maksis OÜ-le T toetuse puusöe pakkeseadme soetamiseks kokku summas 100 000 eurot. Kahtlustus tugineb kriminaalmenetluses kogutud dokumentaalsetele tõenditele, sealhulgas läbiotsimise protokollidele ja pangaarvelduskontode ning raamatupidamisdokumentide vaatlusprotokollidele.
1.2.Eeltoodust nähtuvalt sai OÜ T kuriteo toimepanemise tulemusena 100 000 eurot. Tegemist on kuriteoga saadud varaga KarS § 831 tähenduses. Vastavalt KarS § 831 lgle 1 konfiskeeritakse vara,
1-17-4754 kui see kuulub teo toimepanijale. Kuivõrd kuritegelik vara kulutati ettevõtluses ära, siis pole võimalik seda konfiskeerida, mistõttu tuleb kohaldada vara konfiskeerimise asendamist KarS § 84 alusel. Selle nõude tagamise eesmärgil palub prokuratuur kanda kinnistusraamatusse keelumärge T. J-ile kuuluva korteriomandi Xxxxxx XX-XX, Tallinn käsutamise välistamiseks.
2.Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määrusega arestiti konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks T. J-i korteriomand Xxxxxx XX-XX, Tallinn ning määrati kanda asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 p 3 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 8 alusel kinnistusraamatusse keelumärge.
3.Samal päeval, s.o 17. mail 2017, koostas Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei uurija vara arestimise protokolli, millele on alla kirjutanud T. J. Toimingu käigus tutvustati T. J-ile Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määrust, mida kahtlustatav kinnitas omakäelise allkirjaga määrusel (tl 17). Kohtumääruse koopiat T. J-ile ei antud.
4.24. mail 2017 saatis PPA Keskkriminaalpolitsei vanemuurija T. J-ile e-posti teel Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määruse, mille kättesaamist kahtlustatav samal päeval kinnitas. T. J. küsis uurimisasutuse ametnikult, mis hetkest hakkab kulgema kohtumääruse edasikaebetähtaeg. Uurija vastuse kohaselt kulgeb kaebetähtaeg kohtumääruse kättesaamisest (tl 26).
5.T. J-i kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv esitas 2. juunil 2017 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist.
6.Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2017. a määrusega jäeti T. J-i kaitsja määruskaebus läbi vaatamata, põhjendades seda määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega. T. J. kinnitas omakäelise allkirjaga, et ta tutvus maakohtu määrusega 17. mail 2017. Seega sai T. J. maakohtu määrusest KrMS § 387 lg 2 mõttes teadlikuks 17. mail 2017, sest siis tal oli võimalik tutvuda määruse terviktekstiga ja kasutada tõhusalt kaebeõigust. Seega tuleb KrMS § 387 lgs 2 sätestatud 10-päevase kaebetähtaja kulgemist arvestada KrMS § 171 lg 1 ls 2 alusel alates sellest päevast ning kaebetähtaeg möödus 29. mail 2017. Uurimisasutuse ametniku ekslik selgitus, mille kohaselt kaebetähtaeg hakkab kulgema alates määruse kättesaamisest, eeltoodut ei väära. Riigikohus on selgitanud, et lähtuda tuleb seaduses sätestatud kaebetähtajast. Samuti on kaebuse esitanud vandeadvokaadist kaitsja, mistõttu ei ole kaebetähtaja rikkumine õigustatav.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
7.Ringkonnakohtu määruse peale esitas 21. juunil 2017 määruskaebuse T. J-i kaitsja, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Alternatiivselt taotleb kaitsja maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
7.1.Ringkonnakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, jättes nõuetekohaselt tuvastamata kahtlustatavale vara arestimise määruse kättetoimetamise aja. Vaidlust ei ole selles, et kahtlustatav sai maakohtu määruse olemasolust teada 17. mail 2017. Kahtlustatav nõudis uurimisasutuse ametnikult määruse koopiat, kuid seda talle 17. mail 2017 ei väljastatud. Määruse ärakiri edastati talle 24. mail 2017. Seega tekkis kahtlustataval esimene reaalne võimalus määrust vaidlustada alles 24. mail 2017.
2(6)
1-17-4754
7.2.Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et isik saab ennast efektiivselt kaitsta ja kaebeõigust kasutada olukorras, kus ta teab vara arestimise faktist, kuid ei tea arestimise põhjendusi. Riigikohus selgitas asjas nr 311817, et kahtlustataval ja kaitsjal peab kaebeõiguse realiseerimiseks olema võimalus tutvuda määruse terviksisuga. Kaitsja märgib, et teadasaamine või tutvustamine peab toimuma selliselt, et kahtlustataval on reaalne võimalus esitada määruskaebust. Praeguses asjas viivitas menetleja pahatahtlikult isikule kohtumääruse kätteandmisega ilma objektiivsete takistusteta ja seejärel eksitas õigushariduseta isikut kaebetähtaja arvestamise osas.
7.3.Alternatiivselt palub kaitsja ennistada maakohtu määruse vaidlustamistähtaeg. Kahtlustatav sai vara arestimise määruse kätte 24. mail 2017 ja uurija eksitava info tõttu ei osanud kaitsja ega kahtlustatav kaebetähtaja ennistamist eelnevalt taotleda. Kahtlustatav pöördus kaitsja poole sisuliselt siis, kui maakohtu kaebetähtaeg (arvestatuna alates 17. maist 2017) juba möödus.
1.Prokurör esitas määruskaebusele vastuse, milles leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
1.Isikul on võimalik tutvustamise käigus tutvuda nii kuriteokahtlusega kui ka vara arestimise asjaolude ja põhjendustega, mis sisalduvad määruses. Vastav teadmine on piisav määruse vaidlustamiseks. Prokuröri hinnangul ei eelda vara arestimise määruse tutvustamine selle ärakirja kätteandmist. Kahtlustataval on õigus saada kohtueelses menetluses tehtavaid määruseid vaid seaduses ettenähtud juhul või taotluse esitamisel. Praegusel juhul edastatigi T. J-ile määrus tema taotlusel 24. mail 2017.
2.Igal juhul oli kahtlustataval võimalik esitada määruskaebus tähtaegselt, sest ta sai selle ärakirja 24. mail 2017. Määruskaebetähtaeg lõppes alles 29. mail 2017. Määruskaebuse esitamiseks ei esinenud objektiivseid takistusi. Vandeadvokaadist kaitsja pidanuks teadma, et menetlustähtajad tulenevad seadusest, mitte kellegi selgitustest. Seega on põhjendamatu ka tähtaja ennistamine.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2.Esmalt lahendab kolleegium küsimuse, kas maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus on tähtaegne, analüüsides selleks vara arestimise menetlusega seonduvat (I), seejärel käsitleb määruskaebetähtaja ennistamisse puutuvat (II) ja lahendab määruskaebuse (III). I
3.KrMS § 142 lg 2 kohaselt arestitakse vara kohtueelses menetluses reeglina prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse alusel. Vara arestimise menetluse eripära seisneb selles, et kahtlustatav või kolmas isik, kelle vara arestitakse, kaasatakse sellesse menetlusse alles pärast kohtu vastavat otsustust, vältimaks arestitava varaga selliste toimingute tegemist, mis kahjustavad kriminaalmenetlust. Seetõttu saab isik vara arestimise menetlusest ja selle tulemusena tehtavast määrusest üldjuhul teada alles pärast määruse tegemist ja ka jõustumist (KrMS § 408 lg 5).
10.1.Vaatamata määruse jõustumisele ehk kohesele täidetavusele on seda võimalik vaidlustada määruskaebemenetluses KrMS § 387 lg 2 reeglite kohaselt, s.o kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Seega on kaebetähtaega puutuvalt määrava tähtsusega see, millal sai kahtlustatav praeguses asjas vaidlustatavast määrusest teada või 3(6)
1-17-4754 pidi sellest teada saama. Vahistamisega seoses on Riigikohus leidnud, et kahtlustataval ja tema kaitsjal peab kaebeõiguse realiseerimiseks olema võimalus tutvuda määruse terviksisuga, mistõttu tuleb määruskaebuse esitamise tähtaega arvestada alates päevast, mil kahtlustatav ja kaitsja said teada või pidid teada saama eeluurimiskohtuniku kirjalikult vormistatud ja põhistatud määrusest. See on oluline ka ausa ja õiglase menetluse põhimõtet silmas pidades, kuna tagab kahtlustatavale reaalse võimaluse vahistamist tõhusalt vaidlustada ja end kaitsta (vt Riigikohtu 31. märtsi 2017. a määrus asjas nr 311817, p 8).
10.2.KrMS § 142 lg 5 kohaselt tutvustatakse vara arestimise määrust viivitamata isikule, kelle vara arestitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele või kui arestitakse juriidilise isiku vara, siis tema esindajale, mille kohta võetakse temalt määrusele allkiri. Kui allkirja võtmine ei ole võimalik, siis edastatakse määrus isikule, kelle vara arestitakse, või arestitava vara omanikuks oleva juriidilise isiku esindajale. Seega eristab seadus määruse tutvustamist ja selle võimatuse korral määruse isikule edastamist. Vara arestimise määruse tutvustamine toimub üldjuhul uurimisasutuses. Seejuures on alusetu kaitsja väide, et selle käigus tehakse isikule teatavaks vaid vara arestimise fakt. Määruse tutvustamise mõiste hõlmab nii grammatilisel kui ka teleoloogilisel tõlgendamisel määrust tervikuna, sealhulgas ka võimalust määrus koos kõigi selle põhjendustega läbi lugeda ehk tutvuda määruse sisuga. Muu hulgas ka sel põhjusel allkirjastab isik tutvustatud määruse, mitte näiteks ainuüksi vara arestimise protokolli.
10.3.Praeguse kriminaalasja materjalist nähtuvalt tutvustati kahtlustatavale T. J-ile tema vara arestimise määrust 17. mail 2017, mida kinnitab isiku omakäeline märge nii eeluurimiskohtuniku määrusel kui ka vara arestimise protokollil. Menetlustoimingu käigus oli isikul võimalik tutvuda määruse terviksisu ja põhjendustega kooskõlas Riigikohtu määruses asjas nr 311817 väljendatud seisukohtadega. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt KrMS § 387 lgst 2 tuli määruskaebuse esitamise tähtaega praeguses asjas arvestada alates 17. maist 2017, mistõttu määruskaebuse esitamise viimane päev oli 29. mai 2017. Tegelikult esitas kahtlustatava kaitsja määruskaebuse alles 2. juunil 2017, seega hilinenult. II
11.Järgnevalt käsitleb kolleegium määruskaebetähtaja ennistamise ja selle tähtajaga seonduvat. KrMS § 390 lgst 1 ja § 319 lgst 7 tulenevalt võib ringkonnakohus ennistada määruskaebetähtaja määruskaebuse esitaja taotlusel, kui selleks esineb mõjuv põhjus. Praeguses kriminaalasjas ei taotlenud kahtlustatava kaitsja maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses ringkonnakohtule menetlustähtaja ennistamist, kuid esitas vastava taotluse ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses. Kaitsja viitab sellele, et uurija jättis põhjendamatult kahtlustatavale andmata määruse ärakirja ja eksitas T. J-i ka edasikaebetähtaja arvestamise osas, kinnitades, et see hakkab kulgema alates määruse koopia kättesaamisest. Seetõttu lähtusid nii kaitsja kui ka kahtlustatav kuupäevast, mil isikule edastati tema taotlusel määruse koopia, s.o 24. maist 2017.
12.Kolleegium märgib, et kuigi pärast määruse tutvustamist on kahtlustatavale teada tema suhtes tehtud määruse sisu ja selle põhjendused, mis vastab määrusest teada saamise mõistele KrMS § 387 lg 2 tähenduses, ei saa siiski eirata tõsiasja, et kaebeõiguse tõhusaks kasutamiseks ja kaitsja abi kasutamiseks võib osutuda vajalikuks määruse täisteksti valdamine määruskaebuse koostamisel.
4(6)
1-17-4754
12.1.Erinevalt näiteks KrMS § 132 lgst 2 ei näe vara arestimist reguleeriv säte otsesõnu ette menetleja kohustust anda isikule, kellele vara arestimise määrust tutvustatakse, selle määruse koopia. Praktikas on seda siiski peetud tavapäraseks. Samuti ei saa nõustuda kaitsjaga, et juba seaduses kasutatud „määruse tutvustamise“ mõiste hõlmab vältimatult ka selle koopia kätteandmist. See ei ole kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku läbiva mõistekasutusega. Isikul on aga vaieldamatult õigus saada määruse koopia sellekohase taotluse esitamisel. KrMS § 1604 kohaselt, kui isikul on kriminaalmenetluse seadustiku alusel õigus tutvuda menetlusdokumendiga, võimaldatakse talle teha sellest väljakirjutusi ja saada tasu eest selle koopia, kui menetlusseadustik ei sätesta teisiti. Seda õigust võib piirata prokuratuuri põhistatud määrusega (KrMS § 1604 lg 2). Viidatud sättest tulenevalt on kahtlustataval, kellele tutvustatakse vara arestimise määrust, õigus soovi korral teha määrusest väljakirjutusi ja taotleda ka sellest koopia tegemist. Selle õiguse selgitamine kuulub menetleja ülesannete hulka. Kaitsja määruskaebuse kohaselt taotles isik menetlejalt määruse koopiat juba tutvustamise käigus, kuid sellest keelduti. Kuigi selle taotluse kohta ei ole tehtud märget vara arestimise määrusesse ega protokolli, ei nähtu nendest dokumentidest ka seda, et menetleja oleks kahtlustatavale vastavat õigust selgitanud. Sellekohaseid kahtlusi tuleb tõlgendada isiku kasuks.
12.2.Ühtlasi nendib kolleegium, et KrMS § 1562 (kohtumenetluses menetlusdokumentide kättesaadavaks tegemine) lg 1 näeb ette kohtu kohustust teha e-toimiku süsteemis kohtumenetluse pooltele viivitamata kättesaadavaks kõik kohtumenetluse menetlusdokumendid, sõltumata sellest, kuidas need kohtumenetluse pooltele kätte toimetatakse. Kuigi säte ei reguleeri otsesõnu kohtueelse menetluse raames kohtu tehtavate määruste avalikustamist, tuleb pidada põhjendatuks ka kohtueelses menetluses tehtud määruste kättesaadavaks tegemist juhul, kui see ei ole seadusest tulenevalt välistatud – näiteks jälitustoiminguks antavate lubade puhul. Vara arestimise määruse etoimiku kaudu kättesaadavaks tegemine on põhjendatud hiljemalt pärast määruse tutvustamist või isikule edastamist KrMS §142 lgs 5 kirjeldatud viisil. Kriminaalasjast nähtub, et vara arestimise määrust ei tehtud pärast tutvustamist kättesaadavaks ka e-toimiku kaudu.
12.3.Eelviidatud menetlusõiguse rikkumisi võib kolleegiumi hinnangul pidada piisavaks aluseks määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
13.Lahendada tuleb siiski ka küsimus, kas määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus on praeguses asjas esitatud tähtaegselt. KrMS § 172 lg 3 kohaselt võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil takistus ära langes.
13.1.Kaitsja esitas tähtaja ennistamise taotluse alles ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses 21. juunil 2017. Määruskaebuse esitamine võis menetleja tegevuse tõttu olla takistatud kuni 24. maini 2017, mil isikule väljastati vara arestimise määruse koopia. Seega lähtudes KrMS § 172 lg 3 sõnastusest saanuks kaitsja taotleda tähtaja ennistamist 14 päeva jooksul alates 24. maist 2017, s.o kuni 7. juunini 2017.
13.2.Siiski leiab Riigikohus, et praeguses kriminaalasjas mõjutasid kahtlustatava tegevust lisaks menetleja viivitusele 17. mai 2017. a maakohtu määruse koopia kättesaadavaks tegemisel ka uurimisametniku ekslikud selgitused määruskaebetähtaja kulgemise kohta. Olukorras, kus eeluurimiskohtuniku määrust tutvustab kahtlustatavale uurimisasutuse ametnik, lasub tal kohustus anda isikule õiget teavet edasikaebekorra kohta. Kui menetleja loob kahtlustatavale eksliku kujutluse kaebetähtaja kulgemise kohta, peab isikul pärast selle ekslikkuse ilmsikstulekut olema 5(6)
1-17-4754 võimalik taotleda kaebetähtaja ennistamist. Olemuslikult on sel juhul tegemist ennistamise tähtaja ennistamise taotlusega. Vastasel juhul ei olnuks isikule tagatud kaitseõigus riigivõimu eksitava tegevuse tõttu. Sellest lähtuvalt leiab kolleegium, et isikul oli õigus taotleda menetlustähtaja ennistamist ka määruskaebuses ringkonnakohtu läbi vaatamata jätmise määruse peale. Praegusel juhul sisalduski tähtaja ennistamise taotlus ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses. Edastades määruskaebuse Riigikohtule, väljendas ringkonnakohus KrMS § 389 lgst 4 lähtuvalt oma seisukoha, et ta ei pea tähtaja ennistamist põhjendatuks. Praegusel juhul on siiski Riigikohtu hinnangul eeltoodud põhjendustel ilmne, et määruskaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada. Seega rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. III
14.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §st 390, § 362 pst 2 ja § 361 lg 1 pst 6 tühistab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2017. a määruse, millega jäeti läbi vaatamata kahtlustatava T. J-i kaitsja vandeadvokaat Robert Sarve määruskaebus Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määruse peale. Menetlustähtaja ennistamise tähtaja otsustamine kuulub asja menetleva kohtu pädevusse, mistõttu määruskaebus tuleb saata Tallinna Ringkonnakohtule eelmenetluse toimetamiseks. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.