Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel jäeti osa karistusest, s.o 2 aastat 6 kuud vangistust tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga ning Kirill Vtjurin allutati katsejaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, mil teda kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud lisakohustust. Ülejäänud osa karistusest, s.o 10 kuud vangistust, kuulus ärakandmisele koheselt. Kohtuotsus jõustus 28.12.2013. Viru Maakohtu 27.01.2017 määrusega pöörati täitmisele Kirill Vtjurinile Viru Maakohtu 20.12.2013 otsusega mõistetud karistus 2 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 13.03.2017. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise riski ja ohtlikkust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokurör vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab samuti Kirill Vtjurini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Selgitab, et karistus pöörati täitmisele, kuna jäi vahele narkootikumide tarvitamisega ning hilines 2-l korral registreerimisele. Praeguseks on peaaegu terve aasta olnud ilma narkootikumideta, osales programmides ja kavatseb olla puhas ka edaspidi. Kui vabaneb, siis hakkab tegema sisetöid ehitusfirmas. Isik on 3 aastat tagasi koolis õppinud ehitust, kuid ei lõpetanud eriala. Keevitaja eriala lõpetas. On seisukohal, et kõige olulisem, mis ta õppis Eluviisitreeningust, on kuidas öelda ei ja mitte pöörduda tagasi halbade harjumuste juurde. Praegu on kindel, et suudab öelda ei ja alustada uut elu. Leiab, et vastasel juhul on juba hilja, mistõttu on see tema viimane võimalus. Alkoholiga tal probleeme ei ole olnud. Lisab, et materjalides kirjas olev info, et ta on oma tööandjalt raha varastanud, on vale. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmete kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning vanglas viibib ta teist korda, millest järeldub, et varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude vägivaldsuse aste on suurenenud, käesolev kuritegu on röövimine. Kuriteo pani toime ettekavatsetult, rahalise kasu saamise eesmärgil ja seda soodustas narkootikumide tarvitamine. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav töötab vangistuses toidujagajana, varem koristajana ning ta omandas riigikeele A1-taseme ja on motiveeritud riigikeelt edasi õppima. Kinnipeetav läbis ka sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja Corrigo tugigrupi sõltlastele ning alates 12.04.2017 viibib sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning tal on vabanemisel kindel alaline elukoht oma emale kuuluvas korteris koos ema ja õega, kus elas ka enne vangistust. Samas puudub isikul garanteeritud töökoht ja kindel igakuine sissetulek majanduslikult toime tulemiseks. Ema on