1-18-1737/2 - Varavastased süüteod - Süüteod omandi vastu - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

Kriminaalasi nr 1-18-1737 Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. MATI SAAT`i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja karistas varguste süstemaatilise toimepanemise eest 11.02.2016 KarS §199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 1 kuu, mille kandmiselt vabanes 05.12.2016, misjärel pani väheväärtusliku asja vargused, s.o KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime 29.09.2017, 23.10.2017 ja 01.11.2017, seega varem korduvalt vargusi toime pannud isikuna, võttis 13.12.2017 kella 15.10 ajal Saare maakonnas Kuressaare linnas Raekoja tänav 10 asuvast Saaremaa Tarbijate Ühistu kauplusest Rae võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe 0,5 liitrilise pudeli viina Absolut Vodka maksumusega 13,99 eurot, millise peitis endale põue ja möödus kassast kauba eest tasumata jättes, kuid peeti enne kauplusest lahkumist kaupluse töötaja poolt kinni ning Saaremaa Tarbijate Ühistule kuuluv kaup võeti temalt ära, mistõttu jäi kuritegu lõpule viimata Mati Saadi tahtest mitteolenevatel põhjustel. Sellise tegevusega Mati Saat, püüdes varem korduvalt vargusi toimepannud isikuna ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõrast vallasasja, pani toime süstemaatilise varguse katse, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Mati Saat ’ile nõutud karistus: KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud 6 (kuus) kuud, s.o 180 (ükssada kaheksakümmend) päeva vangistust üldkasuliku tööga 180 (ükssada kaheksakümmend) tundi. Mati Saadile määratud 180 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et Mati Saat teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

Kriminaalasi nr 1-18-1737 • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et süüdistatav Mati Saat on kohustatud üldkasuliku töö teostamise tähtaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et Mati Saat on kohustatud katseaja jooksul osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis aitaks maandada riske tema sotsiaalsete oskuste ja hoiakute valdkonnas ning aitaks vältida tagasilangust alkoholi tarvitamisse. Süüdistatav Mati Saat andis kohtus ütlusi, et süüdistus on temale arusaadav, nõustub sellega. Sõlmitud kokkuleppest saab aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. On nõus vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab Mati Saat’i süüdi kuriteos KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg2 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus jääb KarS § 199 lg2 p9-25 lg2 sanktsiooni piiresse. Asitõendid – Käesolevas kriminaalasjas puuduvad asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud esemed Tsiviilhagi- ei ole esitatud. Tõkend- tõkendit ei kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2018.a. 500.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x500 eurot = 750 EUR-i. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluk väljamõistmisele süüdistatavalt. Mati Saatile riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses ja kohtumenetluses tasu 120,00 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. Kuna süüdistatav on väikese sissetulekuga töövõimetuspensionär, kes elab sotsiaalmajas ning kelle sissetulek kulub faktiliselt eluasemekuludeks, samuti toidu, ravimite ja kohtutäituri menetluses olevate nõuete täitmiseks, taotleb süüdistatav karistuskokkuleppes KrMS § 180 lg3 alusel jätta menetluskulud 50% ulatuses riigi kanda ning määrata, et süüdistatav tasub sundraha 375 eurot ja kaitsjatasu summas 60 eurot, kokku 435 eurot. Kohus eeltoodut arvestades peab menetluskulu vähendamise Mati Saat suhtes põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus vastavalt karistuskokkuleppele menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul.