Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Apelleeritud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled
Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 19. veebruar 2018 1-17-2167 Eesistuja Juhan Sarv, liikmed Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kriminaalasi Heino Raudsepa süüdistuses KarS § 203 lg 1 järgi, üldmenetlus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 13. novembri 2017. a otsus Heino Raudsepa kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar Süüdistatav - Heino Raudsepp, isikukood 35904144920, elukoht XXX Kaitsja - vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar, määratud korras Prokuratuur - esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sigrid Nurm Kannatanud
- T.M. ;
- M.M.;
- P.M.;
- Ü.L.
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 13. novembri 2017. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
2.Määrata Advokaadibüroo Simson Straus OÜ-le Heino Raudsepale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot (sh käibemaks 28 eurot).
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Heino Raudsepalt Eesti Vabariigi kasuks välja 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Eesti Vabariik kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna võib esitada kassatsiooni ka ilma advokaadist esindaja vahenduseta. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Kassaatori taotlusel võib Riigikohus ennistada kassatsioonitähtaja, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Heino Raudsepp anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 203 lg 1 järgi selles, et tema 25. juunil 2016 kella 16.30 paiku süütas T.M. , M.M., P.M. ja Ü.L. kaasomandis oleval XXX kinnistul (XXX vald XXX küla) asuva elumaja. Selle tagajärjel tekkinud tulekahjus hävis elumaja ning selles olev vara. Nii põhjustas süüdistatav kannatanutele varalist kahju kogusummas 42 639 eurot. Maakohtu otsus (a) Resolutiivosa
2.Viru Maakohtu 13. novembri 2017. a otsusega tunnistati H. Raudsepp KarS § 203 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati kaheaastase vangistusega, millest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha kolm päeva eelvangistust ja mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata. (b) Põhiosa
3.Maakohus leidis, et H. Raudsepa süü talle esitatud süüdistuses on tõendatud, põhjendades sellist seisukohta järgmiselt.
2(13)
4.Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, kas kuriteosündmus aset leidis, vaid selles, kes selle kuriteo toime pani. Ükski kannatanutest ega tunnistajatest kuriteo toimepanemist pealt ei näinud. Süüdistatav H. Raudsepp ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.
5.Kannatanu T.M. elas XXX vallas XXX külas XXX kinnistul asuvas elumajas koos oma elukaaslase H. Raudsepaga. . Kinnistusraamatu kohaselt kuulub XXX kinnistu T.M. ule, M.M. , P.M. ja Ü.M. (praegu Ü.L. ), kusjuures neist igaühele kuulub 1⁄4 kaasomandist. Tulekahju tagajärjel hävis XXX kinnistul asunud elumaja koos sisustusega.
6.T.M. keeldus kohtuistungil kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 71 lg 1 p 5 alusel isiklikel põhjustel ütluste andmisest, mistõttu ei olnud võimalik teda ristküsitleda. See on mõistetav, kuna T.M. ja H. Raudsepp elavad koos. Samas ei kasutanud T.M. seda õigust kohtueelses menetluses, kus teda on üle kuulatud koguni neljal korral. T.M. u kohtuistungil öeldud fraas, et ta loobub süüdistustest, ei muuda tema kohtueelses menetluses antud ütlusi ebausaldusväärseks. T.M. on kohtueelses menetluses andnud korduvalt analoogseid ja väga detailseid ütlusi, mis on kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega ning mille õigsuses ei ole seetõttu põhjust kahelda. T.M. on kohtueelses menetluses vahetult pärast kuriteosündmust korduvalt ütlusi andes olnud täielikult veendunud selles, et elumaja süütas just nimelt H. Raudsepp. Seda avaldas T.M. kohe ka oma tütardele, samuti tunnistajatele M.M. ja O.T.
7.T.M. ja H. Raudsepal oli konflikt juba enne 25. juunit 2016. See on tõendatud T.M. u ütlustega, mille kohaselt oli neil 18. juunil 2016 külaseltsi pidu. Talle tuli tütar järele, sest ta tahtis sinna peole ikkagi minna ja läkski, Heino jäi üksi koju. Siis nad paar tundi ei suhelnud. Heino vahepeal vist magas ja kella 17.00 paiku helistas ja ütles, et nad pidid ju talle järele tulema ja kui nad kohe koju talle järele ei ilmu, siis ta paneb sellele kremplile tule otsa. T.M. soovis H. Raudsepast viimase alkoholilembuse tõttu lahku minna. Ka kannatanud M.M. ja Ü.L. on oma ütlustes viidanud H. Raudsepa alkoholilembusele. Kohtulikul uurimisel ei leidnud tuvastamist, et ühelgi teisel isikul peale H. Raudsepa oleks olnud motiiv kõnealuse kuriteo toimepanekuks ning et keegi teine peale H. Raudsepa oleks T.M. ut ähvardanud maja põlema panemisega.
8.2016. aasta 25. juuni hommikul ärkas H. Raudsepp T.M. juures, sest eelmisel õhtul oli tunnistaja K.S. ta X külast autoga sinna toonud. T.M. ütlustega on tõendatud, et 25. juuni 2016. a hommikul kell 05.00 läks tema Rakvere lihakombinaati tööle ja H. Raudsepp jäi koju magama. Tunnistajate M.M., M.M., O.T. ja U.T. ütlustega on tõendatud, et 25. juunil 2016 oli H. Raudsepp koos nendega ja tarvitas alkoholi. Tunnistajate sõnul sõitis H. Raudsepp M. M juurest Nissaniga ära kella kolme paiku, sest T.M. pidi töölt koju tulema. T.M. u ütlustega on tõendatud, et peale tööd, umbes kella 14.45 paiku sõitis ta oma kodutee otsast mööda Kandle poole ning nägi, et Nissanit ei olnud kodu hoovis. Ta helistas Heinole ning küsis, et kus viimane on ja Heino ütles, et ta tuleb kohe koju. Kella 15.10 ajal sõitis T.M. uuesti kodutee otsast mööda ja nägi, et Nissan seisis hoovis. T.M. u ütlustega on tõendatud, et kui ta Heinoga telefoni teel rääkis, tahtis viimane, et ta läheks koju, kuna neil on vaja asju klaarida. See võis olla umbes kella 16.30 paiku, kui ta ütles Heinole, et ta ei tule koju, mispeale ähvardas Heino telefoni teel ta maja põlema panna. Heino ütles talle, et kui ta kolme minuti jooksul koju ei tule, siis ta kallab maja bensiiniga üle ja tõmbab tikku ning 3(13)
paneb maja põlema, et ta võib selle eest kinni ka minna, aga katsugu tema oma eluga selliselt edasi elada, et kodu ei ole.
9.Kõneeristustest nähtub, et 25. juunil 2016 helistas T.M. H. Raudsepale korduvalt: esimest korda kell 13.37, sellele järgnesid kõned kell 14.53; 14.55.15; 14.55.34; 14.56; 16.03; 16.06; 16.09; 16.19; 16.25. Viimast korda helistas T.M. H. Raudsepale kell 16.32, sealjuures väärib märkimist, et H. Raudsepa abonentnumber XX asus U2416-Vihula mastipiirkonnas. Juba seegi, et paari tunni jooksul helistas T.M. H. Raudsepale kokku 11 korda, näitab kui pingelised olid elukaaslaste omavahelised suhted.
10.Eeltoodust järeldub, et 25. juunil 2016 kella 16.30 paiku oli H. Raudsepp sündmuskohal, kuna kõneeristustest nähtub, et alles kell 18.06 helistati U9376-Koisi mastipiirkonnas asuvalt abonentnumbrilt XX, mis kuulub H. Raudsepale, abonentnumbrile XX, mis kuulub K.R.. T.M. u ütlustega on tõendatud, et kui ta umbes kella 19.00 paiku koju läks, siis nägi ta, et Nissanit ega Heinot ennast ei olnud. 10 liitrist bensiinikanistrit, mis oli bensiini täis ja mille ta oli eelmisel päeval kuuseheki alla päikese eest varju pannud, ka ei olnud enam kuusehekkide all. Seoses sellega väärib märkimist, et H. Raudsepp lubas maja süüdata bensiiniga, mida tal oli ka käepärast võtta. Mis puutub H. Raudsepa kohtuistungil antud ütlustesse, et U. T kallas enda autosse ka sealt bensiini ja U. T võiski panna kanistri Nissanisse, siis selle kohta muud tõendid puuduvad. U. T kohtuistungil ristküsitleda ei olnud võimalik, kuna ta on surnud. H. Raudsepp väitis kohtuistungil, et X hakkas ta muru niitma ja muru niitmiseks bensiini võttis ta T. juurest kaasa. Tunnistaja K.S. ütlustest ei nähtu, et ta oleks näinud H. Raudseppa oma kodus X külas muru niitmas.
11.25. juunil 2016 kasutas H. Raudsepp sündmuskohalt lahkumiseks ja X külla sõitmiseks T.M. kuuluvat sõidukit Nissan Terrano, mille liikumisteekond alates kella 16.51.13, kui sõiduk XXX tanklast möödus, on jäädvustatud erinevate turvakaamerate salvestistele. H. Raudsepp kinnitas kohtuistungil, et 25. juunil 2016 sõitis ta X külla nagu alati: esmalt XXX , XXX st Rakverre, Rakverest Väike-Maarjasse ja sealt edasi. H. Raudsepp võttis omaks, et 25. juunil 2016 X külla sõites käis ta läbi Väike-Maarja Grossi poest ning et videosalvestistel on tema.
12.Kõige suuremad põlemiskahjustused olid elumaja sissepääsuosal ja lõunapoolses otsaseinas paremal pool. Nendes kohtades on tule termiline toime ning temperatuuri mõju olnud kõige pikaajalisem. Eksperdi arvamuse kohaselt paiknesid sõltumatud tulekahjukolded tõenäoliselt hoone sissekäigu poolses osas asuvas ruumis ja hoone lõunapoolses osas asuvas ruumis, välisseina vasakpoolse osa piirkonnas. Põlevvedeliku olemasolul võis tulekahjukoldeid olla üks ja see võis paikneda vedeliku pinna kohal kogu ruumi ulatuses, kus oli moodustunud süttimispiiride vahemikku jääv (süttimisvõimeline) auru ja õhu segu. Kahjustuste ulatus ja iseloom ei võimalda tulekahjukolde (-kollete) asukohta täpsustada. Tulekahju on tekkinud lahtise tule allika termilisel toimel. Tulekahju võis tekkida kella 16.30 paiku. Täpset tulekahju tekkeaega ei ole võimalik hinnata. Aknaklaasid on purunenud kõrge temperatuuri toimel. Eksperdi ütlustest ekspertiisiakti selgitamiseks nähtub, et isesüttimine ei olnud reaalne, kuna selleks on vaja küllaltki pikka ajavahemikku ja seda enam, et tegemist oli eraldi tulekolletega. Kui algstaadiumis oli põleng 4(13)
aeglane, siis võis tulekahju tekkida ka varem kui kell 16.30 ja kui oli kiire, siis võis tulekahju tekkida ka pärast kella 16.30. Tulekahju tekkimist pärast kella viit ei pidanud ekspert enam võimalikuks, kuna puit vajab põlemiseks aega. Tulekahju tekkimise aega ei saa kunagi anda täpselt. Uste lahtiolek mõjutab ka tulekahju kiirust. Tulekahjukollete lähedal ei olnud kütteseadmeid. Põhiline argument, mis viitas lahtise tule kasutamisele, on ikkagi eraldiseisvad ja sõltumatud tulekahjukolded. Kui on kasutatud põlevvedelikku, siis võis neid tulekahjukoldeid olla üks, mis võis siis paikneda vedeliku pinna kohal kogu ruumi ulatuses. Tulekahju tekkimisel lühisest või elektrijuhtmestikust ei saanud tekkida kahte eraldi tulekahjukollet. Seega jäi ekspert ka oma ütlustes eksperdiarvamuses toodu juurde, et tulekahju on tekkinud lahtise tule kasutamisest, mis viitab süütamisele.
13.Arvestades hävinud elumaja asukohta ja selle üldist seisukorda, ei ole ebareaalne kannatanute hinnang, et selle väärtus oli 40 000 eurot. Kui siiski asuda seisukohale, et hävinud elumaja väärtus ei ole 40 000 eurot, siis kannatanu T.M. u poolt 7. juuli 2016. a ülekuulamise protokollile lisatud fotodelt on näha hävinud elumaja välisilme, eluruumides kasutatud kaasaegsed viimistlusmaterjalid ning mööbel ja kodutehnika. Neid tõendeid ja kannatanute ütluseid kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et hävinud elumaja väärtus koos selles olnud vara väärtusega ületab kindlasti 4000 eurot, mis on vajalik kuriteokoosseisu täitmiseks.
14.Tõendite kogumi pinnalt on tuvastatud, et süüdistatav Heino Raudsepp hävitas võõra asja (elumaja ning selles oleva vara) kavatsetult.
APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Apellatsioon
15.Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni H. Raudsepa kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja oma kaitsealuse õigeksmõistmist.
16.Apellant leiab, et maakohus on enda otsuse rajanud määravas ulatuses KrMS § 15 lg-s 3 nimetatud tõenditele. Seetõttu taotleb kaitsja tõendite ümberhindamist ja H. Raudsepa õigeksmõistmist.
17.KrMS § 15 lg 3 sätestab põhimõtte, mille kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, kes on muudetud sama seadustiku § 67 kohaselt anonüümseks, tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda, ega § 66 lõikes 21 nimetatud isiku ütlustele. KrMS § 15 lõikes 3 sätestatud nn määrava osa reeglit on selgitatud ka Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendis Al-Khawaya ja Tahery v. Ühendkuningriik. Viidatud lahendist ilmneb, et kohtulahend tugineb tõendile „valdavas ulatuses“ siis, kui see tõend on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava tähendusega. Seejuures hinnatakse muid asjas kogutud tõendeid, mis tõendavad samu faktilisi asjaolusid.
18.Maakohtu süüdimõistev kohtuotsus tugineb peaasjalikult kannatanu T.M. kohtueelses menetluses antud ütlustele ja tema poolt tunnistajatele O. T ning M. M avaldatud väidetele selle kohta, et H. 5(13)
Raudsepp olevat T.M. maja põlema pannud. Samas on T.M. ise kohtueelses menetluses väitnud, et H. Raudsepp olevat sellega ähvardanud, kuid maja süttimist tema ise ei näinud. Muud asjas kogutud tõendid ei viita vähimalgi määral sellele, kes oli isik, kelle tegevuse tulemusena T.M. elumaja süttis.
19.On ilmne, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemine ei oleks võimalik, kui tõendikogumist oleks kõrvaldatud T.M. u, M. M ja O. T ütlused. Seega tugineb maakohtu lahend valdavas ulatuses KrMS § 15 lg-s 3 nimetatud tõenditele ja on seetõttu vastuolus kohtuliku uurimise vahetuse ja suulisuse põhimõttega. Tõendid, millega T.M. u, M. M ja O. T ütlused ei ole vastuolus, on üksnes kaudsed ega räägi midagi sellest, kes oli isik, kelle tegevuse tulemusena T.M. elumaja süttis. Käesolevas asjas ei ole täiendavat tõendusmaterjali, mis viitaks kuidagi võimalusele, et H. Raudsepp oleks T.M. ähvardanud elumaja süütamisega. Seega ei ole tõendeid, mis tõendaksid täiendavalt T.M. u poolt kohtueelses menetluses nimetatud „ähvarduste“ reaalset toimumist. Taoliste ähvarduste esinemise kohta kogutud tõendid on eranditult sellised, mis on nimetatud ka KrMS § 15 lg-s 3. Viidatud normis nimetamata tõendeid, mis lahendaksid küsimuse, kes T.M. elumaja süütas, asjas kogutud ei ole.
20.Kaudsete tõendite kogum, millele tuginedes H. Raudsepp on süüdi tunnistatud, koosneb ülisuures ulatuses KrMS § 15 lg-s 3 nimetatud tõenditest. Kuigi puudub õiguslik keeld isikut süüdi tunnistada ka kaudsete tõendite kogumi pinnalt, on käesolevas asjas lisaks tõendite kaudsusele ka oluliseks lahendamist vajavaks küsimuseks see, kuivõrd on nende kaudsete tõendite puhul olnud tagatud süüdistatava konfrontatsiooniõigus. Kaudsete tõendite kogumist märkimisväärne ja asja lahenduse seisukohalt finalistlik osa on selline, mille puhul ei ole süüdistataval olnud võimalik enda konfrontatsiooniõigust realiseerida. Prokuratuuri apellatsioonivastus
21.Prokuratuur apellatsioonile ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Kaitsja apellatsioon on rajatud väitele, et maakohus rikkus H. Raudseppa süüdi tunnistades KrMS § 15 lg-t 3.
23.KrMS § 15 lg 3 kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses selle isiku ütlustele, kes on muudetud sama seadustiku § 67 kohaselt anonüümseks, tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda, ega § 66 lõikes 21 nimetatud isiku ütlustele.
24.Kaitsjal on õigus selles, et nii kannatanu T.M. , kes keeldus maakohtus ütlusi andmast ja kelle kohtueelses menetluses antud ütlused võttis maakohus tõendina vastu KrMS § 291 lg 1 p 2 ning lg 3 alusel, kui ka kohtus ütlusi andnud kannatanud M.M. , P.M. ja Ü.L. ning tunnistajad M. M ja O. T, kes vahendasid T.M. kuuldut, on käsitatavad 6(13)
KrMS § 15 lg-s 3 nimetatud tõendiallikatena. M.M. , P.M. ja Ü. L, M. M ja O. T kohta kehtib see küll vaid osas, milles nende ütlused kajastavad T.M. saadud teavet. Lisaks on KrMS § 15 lg-s 3 nimetatud tõendina käsitatavad ka tunnistaja U. T ütlused, mille maakohus võttis tõendina vastu KrMS § 291 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel. Seega peab ringkonnakohus apellatsiooni lahendamiseks leidma vastuse küsimusele, kas maakohtu otsus tugineb üksnes või siis vähemalt valdavas ulatuses käesolevas punktis nimetatud tõenditele.
25.Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtuotsus tugineb KrMS § 15 lg 3 mõttes ainsale tõendile siis, kui kohtuotsuses viidataksegi vaid sellele kõnealusele tõendile. Keerulisem on Riigikohtu hinnangul lahendada küsimust, kuidas otsustada selle üle, millal kohtulahend tugineb tõendile „valdavas ulatuses“. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on tegemist sellise tõendiga, mis on määrava või otsustava tähendusega kriminaalasja lahendamise seisukohalt. Kui avaldatud ütlusi kinnitavad muud tõendid, otsustatakse tõendi olulisuse üle muu tõendusmaterjali sisust lähtudes. Mida rohkem on tunnistajate ütluste sisu toetavaid või kinnitavaid tõendeid ja mida olulisemad nad on, seda vähetõenäolisemalt tuleb tunnistaja ütlusi pidada otsustavaks tõendiks ehk tõendiks, millele kohtuotsus valdavalt tugineb (EIK otsus asjas Al-Khawaja ja Tahery vs. Ühendkuningriik, p 131). Seega tuleb tõendi tähtsuse üle otsustamisel alati kaaluda muude kriminaalasjas kogutud tõendite sisu ja nende koostoimet tunnistaja ütlustega. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-89-12, p 20) Riigikohus on pidanud lubatavaks seda, kui KrMS § 15 lg-s 3 nimetatud tõendil on kuriteo tuvastamisel küll oluline kaal, kui kohtuotsus tugineb veel mingitele tõenditele, mis toetavad KrMS § 15 lg-s 3 nimetatud ütlusi arvestataval määral. Seejuures võivad n-ö toetavad tõendid olla ka kaudsed. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-93-15, p 67)
26.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi tõlgendusega, mille kohaselt sõltub see, kas mingi tõend on kriminaalasjas otsustava tähendusega, sellest, kas kohtulahend olnuks selle tõendita samasugune. Juhul, kui seadusandja soovinuks saavutada seda, et KrMS § 15 lg-s 3 nimetatud tõendid ei mõjutaks kriminaalmenetluse lõpptulemust, keelanuks ta selles sättes nimetatud tõendite kasutamise sootuks. Seda aga seadusandja teinud ei ole. Samas muutuks KrMS § 15 lg 3 sisutuks, kui selles sättes nimetatud tõendid oleksid lubatavad üksnes siis, kui on võimalik väita, et tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel jõutaks sama tulemuseni ka ilma KrMS § 15 lg-s 3 nimetatud tõendeid kasutamata. Sellisel juhul poleks KrMS § 15 lg-s 3 nimetatud tõendite esitamisel ühelgi juhul mõtet, sest kriminaalmenetluse tulemust need ju mõjutada ei saaks. Ometigi lubab – ehkki piirangutega – KrMS § 15 lg 3 selles normis loetletud tõendite kasutamist. Sellest järeldub, et nende tõenditega peab olema võimalik mõjutada ka kriminaalmenetluse lõpptulemust ehk saavutada muidu tuvastamatuks jäävate faktide tuvastamine. Seega ütleb KrMS § 15 lg 3 üksnes seda, et selles sättes nimetatud tõendite osakaal kohtu järelduste kujundajana ei tohi olla ainumäärav ega liiga suur. See, millal tuleb KrMS § 15 lg-s 3 nimetatud tõendite osakaalu tõendikogumis pidada teiste tõendite kõrval liiga suureks, on fakti küsimus ja oleneb juhtumi isepärast.
27.Ühtlasi leiab kolleegium, et KrMS § 15 lg 3 kohaldamisel tuleb muu hulgas arvestada ka põhjust, miks süüdistatav ega kaitsja ei saanud tõendiallikat üle kuulata, samuti andmeid, mis võimaldavad 7(13)
hinnata tõendiallika usaldusväärsust. Kohtulahend ei või kunagi rajaneda üksnes KrMS § 15 lg-s 3 nimetatud tõenditel. Toetavate tõendite olemasolul võib aga KrMS § 15 lg-s 3 nimetatud tõendite osakaal olla seda suurem, mida rohkem on andmeid nende tõendite usaldusväärsuse kohta. Euroopa Inimõiguste Kohus on olukorras, kus süüdistataval polnud võimalik keskseks tõendiallikaks olnud kannatanut küsitleda, lugenud kannatanu ütlustele rajaneva süüdimõistmise lubatavuse kasuks kõnelevaks asjaoluks ka seda, et kannatanu rääkis juhtunust vahetult pärast sündmust kahele sõbrale, kes mõlemad andsid ristküsitlusel ütlusi, kusjuures kannatanu poolt sõpradele räägitu erines politseile antud ütlustest vaid vähesel määral (Al-Khawaja ja Tahery vs. Ühendkuningriik, EIK otsus 15. detsembrist 2011, p 156).
28.Selle tuvastamisel, et kannatanute maja süütas just H. Raudsepp on tõepoolest oluline roll eeskätt T.M., aga ka temalt kuuldut vahendanud kannatanute ja tunnistajate ütlustel ehk KrMS § 15 lg-s 3 nimetatud tõenditel. Samas kinnitavad H. Raudsepa süüd veel mitu kaalukat – ehkki kaudset – tõendit, mis toetavad arvestataval määral T.M. ja vahendlike tunnistajate ütlusi. Peale selle viitavad mitmed asjaolud T.M. kohtueelses menetluses antud ütluste usaldusväärsusele.
29.Kõigepealt osutabki kolleegium sellele, et T.M. poolt kohtueelses menetluses kokku neljal ülekuulamisel antud ütlused (KoTo, kd 1, tl 3 jj; 8 jj; 27 jj; 30 jj), mille maakohus KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel avaldas, on järjekindlad, üksikasjalikud ja eluliselt usutavad (elulise usutavuse kui ütluste usaldusväärsuse kontrollimise kriteeriumi kohta vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. veebruari 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-109-15, p-d 110–113). Seejuures on ka T.M. ütluste näol tegemist kaudse tõendiga, mis ei kajasta elumaja süütamist vahetult. T.M. ütlused annavad teavet mh selle kohta, et H. Raudsepp oli nii kuriteosündmuse päeval kui ka mõned päevad varem T.M. maja süütamisega ähvardanud, samuti H. Raudsepa võimaliku motiivi kohta (tüli isiklike suhete pinnalt, T.M. soov H. Raudsepast lahku minna). Lisaks osutatakse kõneksolevates ütlustes kuriteo võimalikule vahendile (bensiin) ja asjaolule, et suure tõenäosusega polnud maja süttimise taga õnnetus ega mõne teise inimese tegu, kuna H. Raudsepp oli üksinda kodus, maja ei olnud mitu päeva köetud ja elektrijuhtmestik oli suhteliselt uus. Nii on T.M. vahetult pärast kuriteosündmust (25. juunil 2016) ja tosin päeva hiljem (7. juulil 2016) antud ütlustes märkinud, et majapõlengu päeval toimunud telefonikõne ajal oli H. Raudsepp nõudnud tema kojutulekut ja ähvardanud maja bensiiniga üle kallata, tikku tõmmata ning maja põlema panna, kui T.M. kolme minuti pärast koju ei tule (KoTo, kd 1, tl 5 ja 10). Maja süütamisega ähvardades olevat H. Raudsepp „riidleval ja käskival toonil“ öelnud kannatanule sedagi, et tema võib kinni ka minna, aga katsugu kannatanu selliselt edasi elada, kui tal kodu ei ole (KoTo, kd 1, tl 6 ja 10). T.M. seda ähvardust aga tõsiselt ei võtnud ja vältis kojuminekut, sest H. Raudsepp oli purjus ja siis on ta „üleolev agressiivne ja vastik“ (KoTo, kd 1, tl 5 ja 10). Kui kannatanu kella kuue paiku õhtul koju jõudis, nägi ta juba kaugelt eemalt, et elumajast tuleb suur leek välja. Kannatanu märkis sedagi, et ta oli eelmisel päeval pannud maja ette kuuseheki alla päikese eest varju 10-liitrise bensiiniga täidetud kanistri, mis kannatanu sündmuskohale jõudes oli kadunud. (KoTo, kd 1, tl 5, 9 ja 10) Kannatanu arvates võis H. Raudsepp maja põlema panna seepärast, et kannatanu tahtis teda maha jätta, kuna H. Raudsepp joob igal nädalavahetusel ja kannatanu ei jaksa enam (KoTo, kd 1, tl 6). T.M. selgitas sedagi, et 8(13)
H. Raudsepp oli 25. juunil 2016 kodus üksinda (KoTo, kd 1, tl 6). Pärast kella kolme sõitis T.M. oma kodu teeotsast mööda ja nägi seal hoovis H. Raudsepa kasutuses olnud sõiduautot (KoTo, kd 1, tl-d 10 ja 31). Kui T.M. õhtul põleva elumaja juurde jõudis, siis H. Raudseppa ega sõiduautot seal ei olnud (KoTo, kd 1, tl 10). T.M. u ütlustest nähtub seegi, et hävinud maja renoveeriti aastal 2008 ja siis paigaldati sinna ka uus elektrisüsteem, vanu juhtmeid majas ei olnud (KoTo, kd 1, tl 10–11). Maja teisel korrusel olnud ahju polnud juba aastaid köetud (KoTo, kd 1, tl 11). Teist ahju köeti viimati 19. juunil 2016, isesüttivaid esemeid majas ei olnud (KoTo, kd 1, tl 11). Maja asukoht polnud selline, et keegi möödakäija võinuks nt suitsukoni hoovi visates maja süüdata (KoTo, kd 1, tl 11). Kannatanu osutas sellelegi, et H. Raudsepp helistas mõned päevad pärast tulekahju ja ütles, et kannatanu on talle politsei kaela saatnud ning kinnitas, et tema ei ole maja põlema pannud. Samas olevat T.M. H. Raudsepalt küsinud, kas ta koera ikka lasi välja, mille peale olevat H. Raudsepp esimese hooga vastanud jaatavalt. Hiljem, kui kannatanu oli öelnud, et koera enam pole, jäi H. Raudsepp aga mõtlema ja kahtlema (KoTo, kd 1, tl-d 10 ja 11). Ka umbes nädal enne põlengut oli H. Raudsepp ühe omavahelise konflikti käigus ähvardanud – toona esmakordselt – T.M. sellega, et ta paneb „sellele kremplile tule otsa“ (KoTo, kd 1, tl 11– 12).
30.Kooskõlas käesoleva otsuse punktis 27 viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohaga, loeb kolleegium T.M. ütluste usaldusväärsust suurendavaks teguriks seda, et mitme kohtus üle kuulatud kannatanu ja tunnistaja ütluste kohaselt rääkis ta juhtunust vahetult pärast kuriteosündmust ka teistele. M.M. ütluste kohaselt oli T.M. helistanud Ü. L (T.M. tütar ja M.M. õde), ei olnud võimeline telefonis rääkima ja oli siis telefoni karjunud, et Heino pani maja põlema (KoTo, kd 2, tl 36 pöördel). Ka Ü.L. ise kuulati kohtus üle (KoTo, kd 2, tl 37 pöördel–38), kuid ei prokurör ega kaitsja ei pidanud vajalikuks talle ema telefonikõne kohta küsimusi esitada. Ka kannatanu P.M. kinnitas, et süütamisest sai ta teada emalt (T.M. ult), kes rääkis, et Heino ähvardas maja põlema panna (KoTo, kd 2, tl 37). Tunnistaja M.M. andis kohtus ütlusi, mille kohaselt ta rääkis 25. juuni 2016. a õhtul telefonitsi oma sõbranna T.M. , kes nuttis ja kinnitas, et Heino pani maja põlema (KoTo, kd 2, tl 41). Mõned päevad hiljem rääkis T.M. M. M ka H. Raudsepaga toimunud sõnavahetusest, mille käigus oli H. Raudsepp ähvardanud majale tule otsa panna (KoTo, kd 2, tl 41 pöördel). Ka tunnistaja O.T. ütluste kohaselt rääkis T.M. talle
25.või 26. juunil 2016, et ta maja on maha põlenud ja et Heino pani maja põlema (KoTo, kd 2, tl 44 pöördel – 45). Käesolevas punktis refereeritud ütlused on KrMS § 66 lg 21 p-de 1 ja 2 alusel tõendina lubatavad.
31.Eelmises punktis refereeritud vahendlike tunnistajate ütlused kogumis lisavad T.M. ütlustele kaalu ja usaldusväärsust. T.M. u ütlustes viidatud bensiini olemasolu XXX kinnisasjal kinnitas kohtus ka süüdistatav ise, kes küll väitis, et ta võttis selle X külla kaasa ning kasutas muruniiduki tarbeks (KoTo, kd 2, tl 69–70). Samuti väärib märkimist see põhjus, miks H. Raudsepp ega tema kaitsja ei saanud T.M. ut kohtus küsitleda – T.M. keeldus kohtus ütluste andmisest KrMS § 71 lg 1 p 5 alusel, kuna ta on H. Raudsepaga taas püsivas kooselus. Ühtlasi nähtub kannatanute M.M. , P.M. ja Ü. L. ütlustest, et kui T.M. mõnda aega pärast majapõlengut uuesti H. Raudsepaga koos elama hakkas, asus ta ka H. 9(13)
Raudseppa õigustama, tema süüs kahtlema ning loobus isegi suhtlemisest tütardega, kes olid H. Raudsepa suhtes kriitilised (KoTo, kd 2, tl 37–38). Seega on hea põhjus arvata, et T.M. loobus kohtus ütluste andmisest just H. Raudsepa huvides, mistõttu ei õõnesta ütluste andmisest keeldumise fakt T.M. u kohtueelses menetluses antud ütluste usaldusväärsust.
32.Need T.M. u ütluste usaldusväärsusele viitavad asjaolud, mida kolleegium eelnevalt käsitles, vähendavad mõnevõrra osakaalu, mis peab KrMS § 15 lg 3 nõuete järgimiseks tõendikogumis olema n-ö toetavatel tõenditel. Vaatamata sellele ei saa T.M. ja üle-eelmises punktis refereeritud vahendlike tunnistajate ütlused KrMS § 15 lg 3 kohaselt olla H. Raudsepa süüditunnistamise ainsaks ega valdavaks aluseks. Samas see menetletavas asjas nii ei olegi. Nimelt räägib selle kasuks, et kannatanute maja süütas just H. Raudsepp, ka järgnev.
33.Ekspertiisiaktist, eksperdi kohtus antud ütlustest, sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, samuti asitõendi vaatlusprotokollidest ja mitme tunnistajate ütlustest järeldub, et kannatanute maja süttis lahtise tuleallika termilisel toimel just sel ajal, kui XXX kinnistul viibis alkoholijoobeseisundis H. Raudsepp, kes lahkus sündmuskohalt oma X külas asuvasse elamisse vahetult pärast tulekahju puhkemist. Need tõendid toetavad T.M. ja vahendlike tunnistajate ütlusi sedavõrd arvestataval määral, et puudub alus väita, nagu rajaneks H. Raudsepa süüditunnistamine valdavas ulatuses KrMS § 15 lg-s 3 nimetatud tõenditel. Üksikasjades osutab kolleegium järgnevale.
34.Nii M. M, M. M kui ka O. T ütlused kinnitavad, et 25. juuni 2016. a hommikupoolikul ja lõuna paiku viibis süüdistatav M. M ja M. M kodus, kus ta tarvitas koos teistega alkoholi ja lahkus hiljem oma Nissaniga koju, kuna T. (s.o T.M. ) pidi töölt naasma (KoTo, kd 2, tl 40 pöördel–42 pöördel, tl 44–44 pöördel). Tunnistaja U. T ütluste kohaselt sõidutas ta H. Raudsepa 25. juuni 2016. a päeval süüdistatava enda Nissaniga kannatanute majast bensiinijaama ja kauplusesse ning M. M juurde, kus tarvitati koos alkoholi, ning seejärel tagasi kannatanute maja juurde (KoTo, kd 1, tl 68).
35.Seega kinnitavad nende tunnistajate ütlused, et süüdistatav naasis 25. juuni 2016. a pärastlõunal (umbes kella kolme paiku) kannatanute majja XXX kinnisasjal. Ükski tõend – sh süüdistatava enda ütlused – ei viita võimalusele, et samal ajal oli XXX kinnistul kannatanute maja juures veel keegi (T.M. on otsesõnu kinnitanud, et ähvardamise ajal oli H. Raudsepp kodus üksinda – vt KoTo, kd 1, tl 6).
36.Ekspertiisiakti kohaselt on süüdistuses nimetatud hoone keskosas puitkonstruktsioonid võrreldes põhja- ja lõunapoolsete otstega paremini säilinud, mistõttu on tule levik hoone ühest osast teise soodustavate asjaolude (nt põlevvedeliku) puudumisel ebatõenäoline (KoTo, kd 1, tl 48). Samuti puuduvad ekspertiisiakti kohaselt tõendid, mis viitaksid tule levikule väljastpoolt hoonet hoonesse (KoTo, kd 1, tl 48). Põlevvedeliku olemasolul võis tulekahju koldeid olla üks ja see võis paikneda vedeliku pinna kohal kogu ruumi ulatuses (KoTo, kd 1, tl 49). Elektriseadmestiku säilinud osade uurimisel ekspert tulekahju põhjustada võinud rikkele viitavaid tunnuseid ei tuvastanud. Kuna tulekahjukollete piirkondades ei olnud ka kütteseadmeid ning puuduvad andmed isesüttimisele kalduvate ainete olemasolu kohta, põhjustas eksperdi hinnangul tulekahju lahtise tuleallika 10(13)
termiline toime. (KoTo, kd 1, tl 49; vt ka kd 2, tl 64) Kohtus ütlusi andes selgitas ekspert, et kõnealune tulekahju ei saanud tekkida elektrijuhtmestikust ega -seadmestikust (KoTo, kd 2, tl 64 ja 64 pöördel). Seega osutavad ekspertiisiakt ja eksperdi kohtus antud ütlused sellele, et kannatanute maja hävitanud tulekahju polnud õnnetusjuhtum, vaid oli tingitud süütamisest. Ühtlasi on ekspert märkinud, et aknaklaasid purunesid kõrge temperatuuri, mitte nt löökide toimel (KoTo, kd 1, tl 49). See räägib vastu võimalusele, et keegi tundmatu isik võis aknad purustada, majja tungida ja selle süüdata.
37.Lisaks on ekspert asunud ekspertiisiaktis seisukohale, et arvestades puidu söestumiskiirust, võis tulekahju tehniliste tunnuste põhjal tekkida kella 16.30 paiku, võimalik, et veel varem. Tulekahju täpset tekkeaega ei ole võimalik määrata (KoTo, kd 1, tl 49) Kohtus ütlusi andes kinnitas ekspert, et põleng võis küll tekkida ka enne 16.30, kuid mitte pärast kella viit õhtul (KoTo, kd 2, tl 63 pöördel).
38.Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (KoTo, kd 1, tl 115 jj) kohaselt pidas H. Raudsepp (telefoninumber XX) 25. juunil 2016 arvukalt telefonikõnesid (kokku 33). Tähelepanuväärne on see, et ajavahemikul kella 14.56 ja 16.32 vahel toimunud 8 telefonikõne ajal asus H. Raudsepa telefon U1716-XXX ja U2416-Vihula mastipiirkonnas. Kell 18.06 aset leidnud kõne ajaks oli H. Raudsepa telefon aga U9376-Koisi mastipiirkonnas, kuhu see jäi ka viimase telefonikõneni kell
21.58.Protokollile lisatud mastipiirkondade kaardi (KoTo, kd 1, tl 118) kohaselt on XXX küla, kus asus tules hävinud elamu, just U1716-XXX ja U2416-Vihula mastipiirkonnas. X küla, kus oli H. Raudsepa teine elukoht, paikneb aga U9376Koisi mastipiirkonnas. Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et kannatanute XXX kinnistult lahkudes sõitis H. Raudsepp X külla, kasutades selleks enda sõnul tavapärast teed (XXX , Rakvere ja VäikeMaarja kaudu) (KoTo, kd 2, tl 67 pöördel). Asitõendi vaatlusprotokollist, mis kajastab Sevenoil Est OÜ Premium 7 XXX alevikus asuva tankla turvakaamerate salvestist
25.juunist 2016, nähtub, et sel päeval kell 16.51.13 sõitis XXX keskuse poolt kaamera vaatevälja H. Raudsepa kasutuses olnud maastur Nissan Terrano. Sõiduk liikus Tallinn-Narva maanteed ületava viadukti poole XXX asulast välja. (KoTo, kd 1, tl 107 jj) Mõni aeg hiljem jäi H. Raudsepp koos sama Nissan Terranoga turvakaamerate vaatevälja juba Väike-Maarjas (vt asitõendi vaatlusprotokollid KoTo, kd 1, tl 99 jj; 110 jj)) XXX alevik asub XXX kinnisasjast umbes 10 km kaugusel. See vahemaa oli H. Raudsepal võimalik kella 16.51-ks autoga läbida ka siis, kui ta startis kannatanute maja juurest alles pärast kella 16.30. (H. Raudsepp ise on andnud selle kohta, millal ta XXX külast X sõitma hakkas, väga vastuolulisi ütlusi: kohtueelses menetluses väitis ta, et kell 13.00 oli ta juba X, kohtus ütles alguses, et lahkus T juurest millalgi „peale lõunat“ või kella nelja paiku, jäädes lõpuks siiski selle juurde, et ta ei mäleta, millal sõitma hakkas, oskamata seletada vastuolu enda kohtueelses menetluses antud ütlustega – vt KoTo, kd 1, tl 65 pöördel ja 67–67 pöördel.)
39.Seega osutavad punktis 34 viidatud tunnistajate ütlused, ekspertiisiakt, eksperdi kohtus antud ütlused, sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ja asitõendi vaatlusprotokollid sellele, et H. Raudsepp oli kannatanute elumaja süttimise ajal ainukese inimesena selle juures XXX kinnisasjal. Need tõendid riimuvad täielikult T.M. kirjeldusega selle kohta, kuidas 11(13)
H. Raudsepp umbkaudu samal ajal toimunud telefonikõnes nõudis, et kannatanu tema juurde koju tuleks ja ähvardas vastasel korral maja põlema panna (KoTo, kd 1, tl 5 ja 10). Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll toetab T.M. ütlusi veel selgi moel, et kõnealuse protokolli kohaselt toimus süüdistatava ja T.M. vahel 26. juunil 2016 rida telefonikõnesid (kokku 12), sh kellaaegadel, millele umbkaudu viitas ka T.M. .
40.Arvestades ekspertiisiaktist ja eksperdi ütlustest nähtuvat tulekahju tekkemehhanismi ning algusaega; sideettevõtjalt ja turvakaamerate salvestiste vaatlusel saadud andmeid süüdistatava tollase asukoha ning liikumise kohta, samuti vaidluse-välist asjaolu, et süüdistatav viibis enne X sõitmist XXX kinnisasjal üksinda, on olemas KrMS § 15 lg 3 nõuete järgimiseks piisava hulga ja kvaliteediga tõendeid, mis toetavad T.M. ütlusi. T.M. ütlustest nähtuv (sh süüdistatava viibimine üksinda kodus, tulekahjule vahetult eelnenud süüdistatava ähvardus maja bensiiniga üle kallata ja põlema panna, teomotiiv, eelmisel päeval kuuseheki alla pandud bensiinikanistri kadumine) toetavad omakorda teistest eelnevalt käsitletud tõenditest tulenevat järeldust, et kannatanute elumaja süüdati ja seda ei saanud teha keegi teine peale H. Raudsepa. Osutatud järeldust tugevdab lisaks ka nii T.M. u kui ka tunnistajate M. M, M. M ja O. T ütlustest järelduv, et süüdistatav oli kuriteosündmuse ajal alkoholijoobes, mis suure tõenäosusega soodustas tema valmisolekut reageerida T.M. tekkinud konfliktile sedavõrd äärmuslikul kombel.
41.Kokkuvõttes ei nõustu ringkonnakohus kaitsja seisukohaga, et H. Raudsepa süüditunnistamine tugineb valdavas ulatuses KrMS § 15 lg-s 3 nimetatud tõenditele ja on seetõttu vastuolus kohtuliku uurimise vahetuse ja suulisuse põhimõttega. T.M. u ja vahendlike tunnistajate ütlusi toetavate tõendite hulk ja kaal on kokkuvõttes sedavõrd suur, et – arvestades mh ka T.M. u ütluste usaldusväärust suurendavaid asjaolusid (vt käesoleva otsuse punktid 30–31) – puudub alus väita, et KrMS § 15 lg-s 3 nimetatud tõendite osakaal H. Raudsepa süüditunnistamise tõenduslikus baasis oleks lubamatult suur.
42.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 13. novembri 2017. a otsuse muutmata ja H. Raudsepa kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
43.H. Raudsepa määratud kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsuse analüüsiks, nõupidamiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 7 pooltundi. Selle eest palub kaitsja määrata Advokaadibüroo Simson Straus OÜ-le riigi õigusabi tasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks 28 eurot. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (enne 29. jaanuari 2018 kehtinud redaktsiooni) § 1 lg-test 4, 6 ja 10 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
44.Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise summa kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel H. Raudsepalt riigi kasuks välja mõista. 12(13)
Juhan Sarv
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
(allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.