lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-7249/12

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 19.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-7249/12
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Kuulutamise aeg
19.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
745
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-7249/22Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja24.04.20181-17-7249/29Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium10.05.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-17-7249

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. mai 2018, Tallinn

Kohtuasja number

1-17-7249

Kohtunik

Meelika Aava

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 24. aprilli 2018. a otsus J.G süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav J.G ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Leis

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava J.G ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Leisi apellatsioonid Harju Maakohtu 24. aprilli 2018. a kohtuotsuse peale kui ilmlelt põhjendamatud läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 24. aprilli 2018. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati J.G süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 4 kuuks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 9. septembri 2016. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu 26 päeva võrra ja mõisteti liitkaristuseks 10 kuud 26 päeva vangistust alates 15. juunist 2017.
2.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 19.08.20261-26-3913/9Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 12.08.20261-26-483/48Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20261-26-4031/8Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 04.08.20261-26-1824/6Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 31.07.20261-26-4841/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.07.20261-26-4911/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
J.G tunnistati süüdi selles, et selles, et tema 15.06.2017 kella 20.00 ajal, viibides Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Mäepea külas asuval sõiduteel, toimunud mootorsõidukite BMW registreerimismärgiga XXXXXX ja Ford Mondeo registreerimismärgiga AAAAAA kokkupõrke järel, ähvardas ES, GT ning GK tapmisega, hoides käes nuga ning suunates noatera ES poole. ES,

GT ning GK, olles teadlikud J.G kriminaalsest minevikust, tõlgendasid öeldut ähvardusena ning kartes ähvarduse täideviimist, tundsid ohtu oma elule ja tervisele. Seega J.G pani toime teise inimese tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s .o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni süüdistatav J.G ja tema kaitsja vandeadvokaat M. Leis, kes taotlevad maakohtu otsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, sest J.G ei ole kuritegu toime pannud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sõlmitud kokkuleppega, maakohtu otsusega ja esitatud apellatsioonidega, leiab, et apellatsioonid tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Maakohtu otsuse edasikaebekorra all on vastavad piirangud ka sedastatud. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
5.24.04.2018 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalja Vester, süüdistatav J.G ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Leis kokkuleppe, millest nähtuvalt taotleb prokurör maakohtult J.G süüditunnistamist ja karistamist KarS § 120 lg 1 järgi (tl 3233). Kokkuleppe arutamise kohtuistungil jäid nii prokurör, kaitsja kui süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. 24.04.2018 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et J.G on kohtuistungil avaldanud, et kokkuleppe sõlmimisel on ta väljendanud oma tõelist tahet, talle on kokkulepe arusaadav ning ta jääb kokkuleppe juurde (tl 34). Apelleeritud kohtuotsusega ongi J.G kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud vastavalt kokkuleppes märgitule (tl 39-40).
5.Apellatsioonis süüdistatav ja kaitsja ei nõustu maakohtu kokkuleppe sõlmimise otsusega, s.t sisuliselt soovivad nad loobuda kokkuleppe sõlmimisest. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras kus süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.

2(3)

6.KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse. Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebustes ei ole viidatud KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele, tuleb KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta mõlemad apellatsioonid läbi vaatamata.
7.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava J.G ja tema kaitsja vandeadvokaat M. Leisi apellatsioonid tuleb jätta läbi vaatamata.

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.07.20261-26-5242/11Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 28.07.20261-26-4819/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja