Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
5. veebruar 2018. a, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-17-10787
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas
Kriminaalasi
Rustam Konevskihh süüdistuses KarS § 215 lg 2 p-de 1,2 järgi lühimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 21. detsembri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatav apellatsioon
Rustam
Konevskihh
(ik
39705163715),
Jätta süüdistatava Rustam Konevskihhi apellatsioon Viru Maakohtu 21. detsembri 2017 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
R. Konevskihhi on varem karistatud samalaadse kuriteo eest tingimisi vangistusega. Uue samalaadse tahtliku kuriteo pani ta toime katseajal olles. Kergemaliigilise karistuse kohaldamine ei ole seega isiku varasemat käitumist arvestades karistuse preventiivsete eesmärkide saavutamise vaatenurgast põhjendatud. Kohus leidis, et R. Konevskihhi on võimalik mõjutada edaspidi kuritegudest hoiduma vaid reaalse vangistusega. Mõistetav karistus ei saa olla eelmisest karistusest leebem. Kohus arvestas, et R. Konevskihhi süü on keskmine. Lisaks arvestas kohus R. Konevskihhi puhtsüdamlikku kahetsust süüd kergendava asjaoluna. Kohus ei tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid. R. Konevskihhi on põhjendatud karistada vangistusega, mis jääb allapoole sanktsiooni keskmist määra. Kuna tegu on toime pandud katseajal, tuleb sellele liita Viru Maakohtu 22. märtsi 2017. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa.
5.3.2 Vastavalt KarS § 56 lg 1 esimesele lausele on karistuse alus isiku süü. Seega määrab esmajoones süü suurus karistuse raskuse – suurem süü toob kaasa ka raskema karistuse. Maakohus on otsuses märkinud, et peab R. Konevskihhi süüd keskmiseks. R. Konevskihh mõisteti süüdi asja omavolilises kasutamises, mille kvalifitseerivaks tunnuseks on süüteo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ja süüteo toimepanemine grupis. Teo pani süüdlane toime tahtlikult olles katseajal ning kandes karistust samalaadse kuriteo eest. Lisaks on kohus põhjendanud, miks ei ole praegusel juhul preventiivseid kaalutlusi arvestades põhjendatud R. Konevskihhile kergemaliigilise karistuse määramine. 5.3.3 Kohtuotsusest nähtub, et karistuse mõistmisel põhjendas maakohus seda muuhulgas R. Konevskihhi kahetsusega ning arvestas seda ka karistuse määras, kui mõistis süüdistatavale KarS § 215 lg 2 p-de 1,2 eest sanktsiooni keskmisest määrast (1 aasta ja 6 kuud vangistust) kergema karistuse, s.o 1 aasta vangistust. Ringkonnakohus ei näe seega ühtegi preventiivset kaalutlust, mis annaks alust R. Konevskihhile veelgi kergema karistuse mõistmiseks. Maakohus on analüüsinud, miks korduvalt kriminaalkorras karistatud R. Konevskihhi karistusliigiks peaks olema just vangistus. Süüdistatava näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud vangistusega ja keda on vangistusest ka tingimisi vabastatud. Märkimist väärib, et uue kuriteo pani R. Konevskihh toime vaid mõned kuud pärast tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Seega ei ole tingimisi vabastamine uusi kuritegusid ära hoidnud. Ringkonnakohtu hinnangul on teiste isikute vara kaitseks põhjendatud R. Konevskihhi vabadust piirata. 5.3.4 Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuivõrd maakohus on arvestanud R. Konevskihhi kahetsust ja muid karistuse mõistmise seisukohast olulisi asjaolusid ning ringkonnakohtu hinnangul on I astme kohtu siseveendumuse kujunemine konkreetse karistuse liigi ja määra valikul põhjendatud ja jälgitav, siis ei anna ainuüksi isiku enda hinnang teole (s.o et tegu oli ühe episoodiga), alust väita, et maakohus on karistuse mõistmisel hälbinud karistuse mõistmise printsiipidest. Pigem näitab teo toimepanemine katseajal üleolevat suhtumist teiste isikute varasse ning õiguskorda üleüldiselt.
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.