Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
05.02.2018, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-9878
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Tõlk
Jelena Laas
Kriminaalhooldusametnik
Jelena Džalalova
Kohtuasi
Valentin Veremovski süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi / Erakorraline ettekanne Valentin Veremovski kohta
Süüdimõistetu
VALENTIN VEREMOVSKI, ik 38603223733, elukoht xxxx
Asja läbivaatamine
25.01.2018 videokohtuistungil
Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldada. Pöörata täitmisele Viru Maakohtu 24.01.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9878 Valentin Veremovskile mõistetud karistus ärakandmata osas 7 (seitse) kuud vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Valentin Veremovski vanglasse saabumise aeg. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus toimetada kätte Valentin kriminaalhooldusametnikule ja Viru Vanglale.
Veremovskile,
saata
teadmiseks
Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Viru Maakohtu 24.01.2017 otsusega tunnistati Valentin Veremovski süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus 240 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta. Valentin Veremovski allutati üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21 sätestatud lisakohustusi. Kohtuotsus jõustus 01.02.2017. Viru Maakohus peatas 01.03.2017 määrusega KarS § 69 lg 3 alusel Valentin Veremovskile Viru Maakohtu 24.01.2017 otsusega mõistetud üldkasuliku töö tundide sooritamise tähtaja kulgemise kuni rehabilitatsiooni lõpuni, aga mitte kauem kui 25.01.2018. 16.11.2017 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik Jelena Džalalova Viru Maakohtule erakorralise ettekande Valentin Veremovski suhtes põhjusel, et hooldusalune hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning rikub kohtu poolt määratud kohustusi. Seisuga 15.11.2017 on Valentin Veremovskil sooritatud 240 üldkasuliku töö tunnist 30 tundi. Seega tegemata on 210 tundi. Ajavahemikus 02.-13.10.2017 ei sooritanud hooldusalune ajakava järgi planeeritud 50 tunnist ühtegi tundi ega esitanud arstitõendit. 06.11.2017 oma seletuses kirjutab Valentin Veremovski, et ei töötanud perioodil 02.-13.10.2017, kuna oli haige, kuid arsti poole ei pöördunud. Esimesel registreerimisel 10.02.2017 selgitati Valentin Veremovskile üldkasuliku töö tegemise eesmärke ja tingimusi, õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Sellest arusaamist kinnitas hooldusalune oma allkirjaga. Varem on kriminaalhooldusealusel esinenud rikkumised, mille kohta on talle tehtud kirjalikud hoiatused. 01.-22.04.2017 ajakava järgi ei sooritanud Valentin Veremovski planeeritud 28 tunnist ühtegi tundi ning arstitõendit ei esitanud. 25.04.2017 Valentin Veremovski kirjutas oma seletuses, et ei töötanud perioodil 01.-22.04.2017, kuna tarvitas alkoholi. 25.04.2017 tehti rikkumise fikseerimise akt ja üldkasuliku töö kirjalik hoiatus. 25.04.2017 tehti kriminaalhooldusosakonnas Narva esinduses alkoholi tarvitamise kontroll ning tuvastati alkoholijoove 0,060 mg/l väljahingatavas õhus. Kuna sellega hooldusalune rikkus kohtu poolt määratud kohustuse mitte tarvitada alkoholi, tehti samal päeval Valentin Veremovskile käitumiskontrolli hoiatus. 31.07.-11.08.2017 ajakava järgi planeeritud 50 tunnist jäi Valentin Veremovskil tegemata 20 tundi, mille kohta arstitõendit ei esitanud. 14.08.2017 oma seletuses kirjutas Valentin Veremovski, et ei töötanud perioodil 08.-11.08.2017, kuna hammas valutas, kuid arsti poole ei pöördunud. 14.08.2017 tehti rikkumise fikseerimise akt ja üldkasuliku töö kirjalik hoiatus. Valentin Veremovski on kahel korral pöördunud Viljandi Haiglasse rehabilitatsiooni osutamise teenustele, kuid see ei toonud kaasa positiivseid tulemusi, kuna ta lahkus korduvalt haiglast enne rehabilitatsiooni teenuste tähtaja lõppu. Katseaega võib hinnata ebarahuldavaks, sest hooldusalune rikkus kohtu poolt määratud kohustust ja hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et vangistuse asendamine üldkasuliku töö tegemisega ei ole oma eesmärki täitnud ja kriminaalhoolduse teostamine Valentin Veremovski suhtes ei ole otstarbekohane. Hooldusalune ei ole motiveeritud sooritama üldkasuliku töö tunde, rikub kohtuotsusega määratud kohustuse täitmist. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole oma eesmärki täitnud, mistõttu teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata Valentin Veremovski karistus täitmisele tegemata tundide ulatuses. Juhul, kui Valentin Veremovski ei ilmu mõjuva
põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, teeb kriminaalhooldusametnik KrMS § 429 lg 1 p 3 alusel ettepaneku võtta Valentin Veremovski vahi alla. 25.01.2018 toimunud videokohtuistungil tunnistas süüdimõistetu, et tal on ÜKT-d tegemata ja selgitas, et hakkas tarvitama narkootikume ja alkoholi ning ei suutnud lõpetada. Antud hetkel lahkus rehabilitatsioonikeskusest, sest ei saanud seal läbi teatud isikutega. Leiab, et võtab liiga isiklikult kõike, kuid käib psühholoogi juures ja tegeleb probleemiga. Ta ei ole alla andud, käib psühholoogi juures ja tugigruppides osaleb samuti. Selgitab, et ei jõudnud tööle novembris 2017, sest tarvitas alkoholi. Tal tekkis tagasilangus. Teeb kõik selleks, et muutuda ja jääda kaineks. Lisab, et külastab psühholooge, homme on töövestlus xxxx OÜ-s, mis tegeleb mootorite kokkupanekuga. Samuti on tal invaliidsuspension, millega saab ära elada. Kriminaalhooldaja jäi erakorralise ettekande juurde ning lisas, et tänase päeva seisuga on Valentin Veremovskil sooritatud 30 ÜKT tundi ning sooritamata on 210 ÜKT tundi. Hooldusalune esitas avalduse elukoha muutmiseks septembris 2017, kuid siis esitas uue avalduse, et elab xxxx. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. KrMS § 428 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kohtu arvates on põhjendatud kriminaalhooldusametniku seisukoht, et kriminaalhooldus Valentin Veremovski suhtes on kulgenud mitterahuldavalt, kuna isik hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, mistõttu ei ole isikule mõistetud karistus oma eesmärki täitnud. Esmakohtumisel 10.02.2017 selgitati isikule kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete rikkumise korral, üldkasuliku töö tegemise korda ja aega ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Isik on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad, kuid sellele vaatamata on hooldusalune jätnud mõjuva põhjuseta sooritamata ajakavas ettenähtud üldkasuliku töö tunnid. Erakorralises ettekandes märgitud selgituses kirjutas isik, et ei töötanud novembris, kuna oli haige, arsti poole ei pöördunud, kuid kohtuistungil teatas, et tarvitas novembris alkoholi, mistõttu ta tööle ei jõudnud. Kohtul, arvestades Valentin Veremovski senist käitumist üldkasuliku töö tegemise ajal ja suhtumist talle antud võimalusse mõistetud karistus kanda vabaduses, puudub veendumus, et ta suudab edaspidi pidada kinni üldkasuliku töö tegemise korrast ning ajakavast. Erakorralise ettekande materjalidest nähtub ja kohtuistungil isik ise selgitas, et ta on 2-l korral pöördunud seoses narkootikumide ja alkoholi tarvitamisega Viljandi haiglasse rehabilitatsiooni teenuse osutamisele, kuid lahkus korduvalt enne teenuse osutamise lõppu, millest järeldub, et nimetatud
meede ei ole tõhus isiku mõjutamiseks sõltuvusainete tarvitamisest hoidumiseks ning seeläbi üldkasuliku töö sooritamisest kõrvalehoidumiseks. Lähtudes eeltoodust pöörab kohus täitmisele Valentin Veremovskile Viru Maakohtu 24.01.2017 otsusega mõistetud karistuse 210 tegemata üldkasuliku töö tunni osas, mis vastab vangistusele 7 kuud. Kohus selgitab, et KrMS § 414 lg 1 järgi, kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab ta karistuse kandmiseks ilmuma. Maakohus juhindus KarS § 69 lg 6 ning KrMS § 428, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
(digitaalselt allkirjastatud)
Kristel Vedro
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.