Pankrotiõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 19.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-23-3457/35
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 19.06.2026
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3752

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Swedbank AS10060701 PLACET GROUP OÜ11198910 Svea Finance AS11200943 BB Finance OÜ11306564 B2 Impact OÜ11542046 Ühisraha OÜ11948363 Fresh Finance OÜ12243370 AS Inbank Finance16197915

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-23-3457

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2026, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-3457

Tsiviilasi

Y.H (pankrotis) pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised

Võlgnik: Y.H (pankrotis; isikukood: XXX; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx XXX; telefon: xxxxxx; epost: XXX), eestkostja B.N (isikukood XXX; e-post: ); Pankrotihaldur: Q.Q (OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a Tartu 51003, telefon 742 0583, 505 3344, epost ); Võlausaldajad: - Multitude Bank p.l.c (registrikood C 56251) - Placet Group OÜ (registrikood 11198910) - Swedbank AS (registrikood 10060701) - Fresh Finance OÜ (registrikood 12243370) - B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) - Ühisraha OÜ (registrikood 11948363) - BB Finance OÜ (registrikood 11306564) - Svea Finance AS (registrikood 11200943) - Inbank Finance AS (registrikood 16197915) lõpparuande kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine, pankrotihalduri tasu määramine, võlgniku kohustustest vabastamine kirjalik menetlus

Menetlustoiming

Menetlustoimingu aeg

RESOLUTSIOON:

1.Kinnitada Y.H lõpparuanne.

(pankrotis,

isikukood

XXX)

pankrotimenetluses

koostatud

2.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

10.Maksejõuetuse tekkimise põhjused (PankrS § 162 lg 3) Y.H selgituste kohaselt oli ta kasutanud erinevaid laenutooteid aastaid. Alguses kasutas ta laene peamiselt igapäeva elamise tarbeks. Oma psüühikahäire tõttu ei hinnanud ta reaalset elu õigesti ja elas üle oma võimete. Kuna sissetulekud ei suurenenud siis tekkis tal laenu tagasimaksetega raskusi. Edasi pidi ta järjest enam juurde laenama, et saaks laenude kuumaksed tasutud. Haiguse ägenemise tõttu kaotas ta töökoha ning ei leidnud sobivat uut tööd. See sundis teda omakorda uuesti ja suuremates summades laenu võtma. Laenu saamine oli tema hinnangul ka väga lihtne. Mõne laenu saamiseks kirjutas ta avaldusse valeandmeid, sest sisuline kontroll esitatud andmete üle puudus. Suureks probleemiks sai 2022. aastal hasartmängusõltuvus, mille tõttu kaotas ta suure hulga võlausaldajatelt laenuks võetud rahalisi vahendeid. Käesoleval ajal on tal tuvastatud töövõime puudumine. Haiguse tõttu esinevad tal taju- ja meelepetted ning see raskendab oluliselt mistahes uue töö otsimist. Kujunenud probleemide lahendamiseks esitas ta kohtule taotluse maksejõuetusmenetluse läbiviimiseks, endale eestkostja määrarmiseks, pani Maksu- ja tolliametis endale peale hasartmängude keelu 3 aastaks ja asus aktiivselt tööd otsima. Haldur on eeltoodud asjaolusid kontrollinud ja halduri hinnangul on isiku poolt alates 2019. aastast krediiditoodete kasutamine, samuti alates 2018. aastast õnnemängude mängimine tõendatud. Eriti massiivne hasartmängude mängimine ning rahaliste panuste tegemiseks ka laenuraha kasutamine on toimunud 2022.-2023. aastal (viimased panused 31.01.2023.). Olemasolevaid laenukohustusi on isik üha suuremates summades refinantseerinud uute laenudega. Haldur on seisukohal, et isik jõudis selliselt tegutsedes maksejõuetuse olukorda hiljemalt 2022. aasta II pooles. Pankrotimenetluse ajal on isik töötanud ning andnud halduri hinnangul maksimaalse võimaliku panuse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Pankrotimenetluse lõpetamine ja võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamine Kohus leiab, et lõpparuande saab kinnitada ja sellega pankrotimenetluse lõpetada. Pankrotimenetlus on läbi viidud pankrotiseaduse nõuete kohaselt. Kohus on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses. Võlgnik ei suutnud täita endale võetud kohustusi vähese sissetuleku ja tervisliku seisundi tõttu. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 44 sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. Kohustustest vabastamine toimub FIMS-i 4. peatüki 2. jaos sätestatud alustel ja korras. FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. FIMS § 49 lg 8 sätestab, et kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

Y.H kohustustest vabastamise menetlus algatati 09.05.2023 (määrus jõustus 25.05.2023) ning käesolevaks ajaks on menetluse algatamisest möödunud kolm aastat. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või PankrS 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Samuti ei ole kohtule teadaolevalt selgunud FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud aluse esinemine pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtule nähtub asja materjalidest, et võlgnik on menetluse jooksul töötanud perioodil 11.05.2023 kuni 07.09.2025 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Töölepingu lõpetamisele järgnevalt võttis võlgnik end Eesti Töötukassas arvele töötuna. Alates 01.05.2026 töötab võlgnik xxxxxxxxxxxx-s. Võlgnikul on tuvastatud töövõime puudumine. Võlgnikul on keskharidus. FIMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud FIMS § 47 lg-s 1 sätestatud kohustust – ta on teinud oma tervislikule seisundile, võimetele, haridusele ja senisele töökogemusele vastavat tööd ja teeninud sellega sissetulekut ja töö puudumisel otsinud tööd. Võlgniku sissetulekuteks olid töötasu, tööandja poolt makstud tervisetõendi ja tööjalatsite hüvitised, Eesti Töötukassa makstud karjäärinõustamise ja koolitusega seotud toetused, töötuskindlustuse hüvitised, tulumaksu tagastused, ajutise töövõimetuse hüvitised, kindlustusandjate makstud kahjuhüvitised, sotsiaaltoetused, muud määratlemata sisuga laekumised 36 senti. Võlgniku arveldusarvele on töösuhtest laekunud pankrotimenetluse ajal töötasu jms. võrdsustatud makseid kogusummas 14 549,37 eurot, millest on TMS § 130 ja § 132 alusel tehtud sundtäitmise korras pankrotivarasse kinnipidamisi kogusummas 7100,31 eurot ning muude sissetulekute arvel kogusummas 3613,26 eurot. Samuti on pankrotivara hulka arvatud pankroti väljakuulutamisel võlgniku arvelduskontol olnud rahast 178,82 eurot. Pankrotivara suuruseks moodustus 10 892,39 eurot, mille arvel on võimalik tasuda pankrotimenetluse kulud (halduri tasu koos käibemaksuga) ja rahuldada jaotise alusel võlausaldajate nõudeid kokku summas 9652,39 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on vabastada Y.H (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded Y.H vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab ta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Y.H pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus Y.H pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Pankrotihaldur Q.Q on esitanud taotluse tema vabastamiseks pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Q.Q vabastada pankrotihalduri kohustustest Y.H pankrotimenetluses ja FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest Y.H kohustusest vabastamise menetluses. Pankrotihalduri tasu ja kulud PankrS § 65 lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.