Liiklussüüteod

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Romet Simanist selles, et ta juhtis 21. novembril 2017 kella 00.16 ajal Võru linnas Koidula tänaval mootorsõidukit Citroen Xsara Picasso registreerimismärgiga xxxxxxx seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1 milligramm. Romet Simanis rikkus liiklusseaduse §-de 33 lg 11 p 2 ja 69 lg 1 nõudeid, mille järgi juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani Romet Simanis toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s. o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava Romet Simanise, tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli ja abiprokurör Meelis Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Romet Simanisele mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21. november 2017, s.o 1 päev karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistetakse 4 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Romet Simanis ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg-s 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Romet Simanis KarS § 424 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Vastavalt KrMS § 245 lg 1 p-le 12 tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu tehtud. Nimelt on selles kriminaalasjas menetluskuludeks kokkuleppe kohaselt määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kaitsja tasu tuleb Romet Simanisel riigile hüvitada ja seda täiel määral. Sundraha on kokkuleppe kohaselt 705 eurot. Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul tulenevalt KrMS § 179 lg 1 p-st 2 ja Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg-st 1 tõepoolest 705 eurot. Tänasel päeval on aga sundraha 750 eurot (vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Kohus peab tulenevalt KrMS § 3 lg-st 2 lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Niisiis peab kohus juhinduma sellest, et sundraha suurus on 750 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe n-ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 ls 2. Praeguses olukorras seda teha tulebki ja seda sõltumata süüdistatava majanduslikust olukorrast. Siiski võimaldab jätta osa menetluskulu riigi kanda ka Romet Simanise majanduslik olukord: süüdistatav teeb juhutöid ja on seega majanduslikult halval järjel. Tulenevalt kokkuleppest ja lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 3 tuleb Romet Simanisel tasuda menetluskulud (kokku 802,68 eurot) ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.