Liiklussüüteod

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Artur Dorožkinit selles, et ta juhtis 8. juulil 2017 kella 11.20 paiku Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tahtlikult sõiduautot Opel Calibra registreerimismärgiga xxxxxxx seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,31 milligrammi. Artur Dorožkin rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille järgi ei või mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Artur Dorožkin toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi (alates 1. novembrist 2017 KarS § 424 lg 1 järgi) kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava Artur Dorožkini, tema kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo ja prokurör Ülle Hõraku vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Artur Dorožkinile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 järgi 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Artur Dorožkin ei pane 1 (ühe) aastase katseajal jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §-s 75 lg-s 2 p-s 8 sätestatud kohustust. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeritakse Artur Dorožkinilt äravõetud sõiduauto Opel Calibra registreerimismärgiga xxxxxxx. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Artur Dorožkin KarS § 424 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. KarS § 83 lg 1 alusel tuleb konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend Artur Dorožkinilt ära võetud sõiduauto Opel Calibra registreerimismärgiga xxxxxxx VIN-koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxx, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Kagu politseijaoskonna Võru maja parklas Võrus, Räpina mnt 20A. Auto tuleb jätta Politsei- ja Piirivalveameti valdusesse, sest tulenevalt riigivaraseaduse § 7 lg 5 p-st 2 ja Siseministri 25. mai 2017 käskkirjast nr 1-5/61 on just Politsei- ja Piirivalveamet õigustatud konfiskeeritud vara valitsema. Vastavalt KrMS § 245 lg 1 p-le 12 tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu tehtud. Nimelt on selles kriminaalasjas menetluskuludeks kokkuleppe kohaselt määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kaitsja tasu tuleb Artur Dorožkinil riigile hüvitada ja seda täiel määral. Sundraha on kokkuleppe kohaselt 705 eurot. Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul tulenevalt KrMS § 179 lg 1 p-st 2 ja Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg-st 1 tõepoolest 705 eurot. Tänasel päeval on aga sundraha 750 eurot (vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Kohus peab tulenevalt KrMS § 3 lg-st 2 lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Niisiis peab kohus juhinduma sellest, et sundraha suurus on 750 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe n-ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 ls 2. Praeguses olukorras seda teha tulebki ja seda sõltumata süüdistatava majanduslikust olukorrast. Siiski võimaldab jätta osa menetluskulu riigi kanda ka Artur Dorožkini majanduslik olukord: süüdistatava töötasu on väike, ta peab maksma korteriüüri ja muid elamisega seonduvaid kulusid, mistõttu on süüdistatav majanduslikult võrdlemisi halval järjel. Tulenevalt

kokkuleppest ja lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 3 tuleb Artur Dorožkinil tasuda menetluskulud (kokku 789,72 eurot) ositi 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.