Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. jaanuar 2018, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-135 (16284000449)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Marita Kalamees
Kriminaalasi
Helery Rullingo süüdistuses KarS § 424; § 203 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Maiken Mardim
Süüdistatav
Helery Rullingo (isikukood: 49402236059; elukoht: xxxxxxxx xx-xx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx )
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
Välja mõista Helery Rullingolt 10000 (kümme tuhat) eurot Affa Advisory OÜ (registrikood xxxxxxxxxxxx , Swedbank AS arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxx) kasuks.
Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1). Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2). Kui isiku juhtimisõigus on peatatud kuueks kuuks või kauemaks või temalt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud kauemaks kui kuueks kuuks ning isik ei ole LS § 128 lg-s 2 nimetatud ettekirjutust tähtaegselt täitnud, on Maanteeametil õigus juhiluba kehtetuks tunnistada (LS 128 lg 3). Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel.
Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Helery Rullingo toime pannud kuritegudena: 1) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 (alates 01.11.2017 vastab tema tegu KarS § 424 lg 1 tunnustele) järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 21.11.2016 kell 23:10 Viljandi linnas xxxxxxxx x juures mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX seisundis, kus tal esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove (uriinist leiti amfetamiini, LSD, tetrahüdrokannabinooli (THC) ja metaboliit (THC-COOH)). Eelpoolnimetatud tegevusega rikkus Helery Rullingo Liiklusseaduse § 69 lg 1, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. 2) võõra asja hävitamise, millega tekitati oluline kahju KarS § 203 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles narkojoobes, juhtis 21.11.2016 kella 23:10 paiku Viljandi linnas Riia maanteel mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX Eiras teadlikult ja tahtlikult liikluse ohutust tagavaid võtteid ning suhtus ükskõikselt võimalikesse tagajärgedesse, mille tulemusena tekitas vara rikkumise ja hävitamisega varalise kahju 43136. 92 eurot. Helery Rullingo, juhtides sõiduautot BMW Viljandi linnas Riia maanteel suunaga Vaksali tänava poole, sõitis kiirusega vähemalt 117 km/h, lähenedes Riia mnt ja Vaksali tänava T- kujulisele ristmikule ei vähendanud kiirust, ei pidurdanud ega püüdnud midagi ette võtta teel püsimiseks, vaid kihutas otse üle ristmiku. Suure kiiruse ja laskuva teeprofiili tõttu tõusis auto õhku, lendas üle xxxxxxx x maja ette pargitud sõiduauto Audi A4 riivates selle katust ja tekitades kahju 1452.72 eurot. Seejärel lendas auto vastu xxxxxxx x maja seina ja purustas selle. Maja lõhkumisega tekitas kahju 26065.20 eurot. Kannatada sai ka maja taga asuv sõiduauto Opel Astra, mille kahju 250 eurot. Helery Rullingo poolt juhitud BMW väärtusega 15369 eurot, hävines kokkupõrke tagajärjel. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS §-de 424 (hetkel vastab sellele § 424 lg 1) ja 203 lg 1 järgi. KarS § 63 lg 1 alusel mõista Helery Rullingole raskeima sätte, s.o KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Helery Rullingo ei pane 2- aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 10 kuuks. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 1) näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
KarS § 203 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Affa Advisory OÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 10000 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Helery Rullingolt 10000 eurot Affa Advisory OÜ kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määrusest nr 189 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 500 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Helery Rullingo kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 72 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud: autotehniline ekspertiis maksumusega 503 eurot (tl 69), liiklustehniline ekspertiis maksumusega 457 eurot (tl 74) ja joobeseisundi tuvastamine maksumusega 333 eurot (tl 123). KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades asjaolu, et Helery Rullingol puudub hetkel kindel töökoht, ta ei oma kinnisvara, ta peab hüvitama kannatanutele tekitatud kahju (kokku ca 37 000 eurot), siis on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada sundraha ning ekspertiiside tasusid poole võrra, mõistes Helery Rullingolt välja 1021.50 eurot ning ülejäänud jätta riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1093,50 eurot: sundraha 375 eurot, autotehniline ekspertiis 251,50 eurot, liiklustehniline ekspertiis 228,50 eurot, joobeseisundi tuvastamine 166,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 72 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused
Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Kriminaalasja juures olevad asitõendid ja salvestised: DNA-proovid (4 karpi), mis asuvad Lõuna PP asitõendite laos, kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel hävitamisele, 2 CD-plaati tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde, skeem tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.