Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
6. detsember 2017 (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-13-3645
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. novembri 2017. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata A.T taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.T, määruskaebus
Tartu Maakohtu 17. juuni 2013. a otsusega tunnistati A.T kokkuleppemenetluses süüdi ning teda karistati karistusseadustik (KarS) § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 3. mai 2013 otsusega mõistetud kandmisele kuuluva karistuse – 3 aastat 5 kuud ja 19 päeva vangistust, võrra. Liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati A.T eelvangistuses viibitud ajavahemikud 19. veebruar 2013 – 21. november 2013, s.o 2 päeva ja 19. veebruar 2013 – 21. märts 2013, s.o 1 kuu ja kaks päeva (s.o kokku 1 kuu ja 4 päeva) karistusaja hulka. A.T ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 10 kuud ja 26 päeva vangistust arvestades 3. maist 2013. Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 26. juunil 2013. A.T vabanes vanglast 29. märtsil 2017, olles ära kandnud kogu talle mõistetud karistuse. Vabastamisõiendi kohaselt oli A.T kinnipidamise aeg 19. veebruarist 2013 kuni 29. märtsini 2017.
Tartu Maakohtu 14. novembri 2017. a määrusega jäeti A.T kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse läbivaatamine ei kuulu maakohtu pädevusse. Kohus põhistas otsustust järgmiselt. A.T on varemgi proovinud lahendada enda karistusajaga seonduvat probleemi. Nii on ta esitanud 3. veebruaril 2014. a maakohtule avalduse, milles palus Tartu Maakohtu 17. juuni 2013. a otsuses vea parandamist ja karistuse kandmise aja muutmist. Maakohus jättis
A.T esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles soovib, et talle hüvitataks mittevaraline kahju, mida ta on kandnud seoses Tartu Maakohtu 17. juuni 2013. a otsuses tehtud veaga karistuse mõistmisel. Tartu Maakohtu 14. novembri 2017. a määrusega ta ei nõustu, kuna sisulist lahendust probleemile see ei paku. A.T küsib, kelle poole peaks ta pöörduma probleemile lahenduse saamiseks.
Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud A.T kaebuse pädevuse puudumise tõttu läbi vaatamata. Üksiti on maakohus A.T-le määruse resolutsioonis selgitanud, et ta võib taotluse esitada Justiitsministeeriumile. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium on 4. mai 2017. a lahendis nr 3-17-86 leidnud, et SKHS sisaldab RVastS üldregulatsiooniga võrreldes eriregulatsiooni riigi poolt tekitatud kahju hüvitamiseks puhuks, kui kahju tekitati süüteomenetluse käigus. Siiski tuleb arvestada, et riigivastutuse seadus (RVastS) § 15 sisaldab omakorda eriregulatsiooni SKHS-st puhuks, kui kahju tekitati üksnes kohtumenetluses. SKHS § 7 lg 3 sätestab, et kui SKHS § 7 lg-s 1 nimetatud kahju tekitab kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse kohaselt. See järeldus tuleneb aga ka RVastS §-st 15, mis kehtestab ilmselgelt eriregulatsiooni kõigi kohtuharude poolt tekitatud kahjude hüvitamiseks nende vahel vahet tegemata. SKHS eelnõu seletuskirjas on leitud, et „Kohtu vastutuse standardid peavad olema ühesugused nii haldus-, kriminaal- kui ka tsiviilkohtumenetluses. Seetõttu tuleb õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni käsitleda kompleksselt kõigis kohtuharudes, seda aga on kohane teha kehtiva RVastS muudatusettepanekute raames. Seetõttu nähakse käesolevas [st SKHS] eelnõus ette, et juhul kui eelnõu § 7 lg 1 nimetatud kahju tekitajaks on kohus, vastutab riik vastavalt riigivastutuse seadusele. Siinkohal tuleb siiski tähele panna, et süüteomenetluse ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamine toimub SKHS-i alusel sõltumata sellest, kas menetluse venimise põhjustab kohtueelne (väärteomenetluses kohtuväline) või kohtumenetlus [...]. Samuti tuleb pöörata tähelepanu Riigikohtu praktikale, millest tulenevalt ei saa kohtueelses kriminaalmenetluses eeluurimiskohtuniku loal kohaldatavate kriminaalmenetluse tagamise vahenditega tekitatud kahju tingimata lugeda kohtu poolt tekitatud kahjuks. (vt Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse eelnõu 635 SE seletuskiri seisuga 27.03.2014 (arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/download/495998f8-693f-416fabb7-7726b5d858c3), lk 28 j). Seletuskirjas viidatud erandid käesoleval juhul ei kohaldu. Määruskaebuse esitaja viitab kahju hüvitamise taotluses üksnes kohtu poolt tekitatud kahjule. RVastS § 17 lg 1 lause 2 kohaselt esitatakse taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Justiitsministeeriumile, kes on nimetatud normi alusel pädev esitatud taotlust sisuliselt läbi vaatama. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, tuleb Tartu Maakohtu 14. novembri 2017. a määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Mati Kartau
/allkiri/ Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.