Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Aleksei Kožokini karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 01.07.2015. a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 01.09.2014. a ja lõppeb 17.12.2017. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Aleksei Kožokini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Vangla toetab Aleksei Kožokini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Prokuröri hinnangul on Aleksei Kožokini puhul täidetud KarS § 871 lg-s 2 sätestatud eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Aleksei Kožokinit on karistatud muuhulgas ka röövimise toimepanemise eest, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine. Röövimise toimepanemise eest on Aleksei Kožokinile karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust, s.o rohkem kui 2 aasta pikkune vangistus. Prokuröri hinnangul peaks Aleksei Kožokini puhul arvesse võtma ka tema varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal, vabanemisjärgseid elutingimusi ning tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine tema suhtes kaasa võib tuua. Aleksei Kožokini varasem elukäik on olnud keeruline. Aleksei Kožokin on korduvalt vanglas karistust kandnud. Aleksei Kožokinil on olemas küll toetavad lähedased, kuid vaatamata sellele on süüdimõistetu elustiil olnud riskeeriv. Aleksei Kožokin lahkus varakult kodust ja jättis õpingud pooleli. Aleksei Kožokin on tunnistanud, et narkootikumid on tema puhul olnud probleemiks. Prokurör osundab, et Aleksei Kožokin on ka ise tunnistanud, et on suutnud olla ilma narkootikumideta, kuid kohtudes vanade tuttavatega, on hakanud uuesti tarvitama. Aleksei Kožokin on vangistuses olles läbinud sotsiaalprogramme ja soovib edaspidi narkootikume enam mitte tarvitada. Vangistuse jooksul on Aleksei Kožokinil olnud palju distsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral on Aleksei Kožokin seadnud endale eesmärgiks Eestist lahkuda ja asuda tööle Norras oma sugulase juures. Prokurör märgib, et Aleksei Kožokin on süüdimõistetud ühes vägivallaga seonduvas kuriteoepisoodis. Valdavalt on toime pannud varavastaseid kuritegusid. Aleksei Kožokinil on suured võlgnevused. Lisaks leiab prokurör, et eeltoodud asjaolusid arvesse võttes, ei soovi Aleksei Kožokini lähedased temaga tihedalt lävida ega ka enda juurde elama võtta. Samuti ei saa Aleksei Kožokinit suunata majutusteenusele varjupaikadesse. Prokurör osundab Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-45-16, mille kohaselt isiku suhtes, kellel puudub kindel elukoht, pole võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Prokurör leiab, et Aleksei Kožokini suhtes tuleb karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata. Süüdimõistetu palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Aleksei Kožokin soovib Eestist lahkuda, kuna tal pole siin elu- ega ka töökohta. Aleksei Kožokin soovib elama asuda Norra Kuningriigis Bergenisse oma emapoolse tädi juurde. Eestisse jäädes on oht kohtuda endise sõpruskonnaga ja alustada uuesti narkootikumide tarvitamisega.

KOHTU SEISUKOHT

vähemalt 2-aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1aastase vangistusega. KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud KarS 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos või 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine KarS § 871 lg 1 p-s 2 sätestatud eelnevat karistust. Harju Maakohtu 03.03.2015. a otsusega tunnistati Aleksei Kožokin süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, ja KarS § 200 lg 2 p 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust. Eeltoodust tulenevalt kannab Aleksei Kožokin käesoleval ajal muuhulgas karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine (KarS § 871 lg 2), s.o röövimise toimepanemise eest. Aleksei Kožokinile mõisteti röövimise toimepanemise eest karistuseks rohkem kui 2 aastat vangistust. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul Aleksei Kožokini suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

3.3 Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on Aleksei Kožokini lähedased tema vanemad, tädi (elab Norras) ja laps. Aleksei Kožokinil on suhted isaga halvad, mistõttu puudub ka omavaheline suhtlus. Aleksei Kožokini ema elab käesolevalt Keilas ja lahutab oma abielu, mistõttu ei ole tal võimalik poega vabanemise korral enda juurde elama võtta. Aleksei Kožokin on väljendanud soovi elama asuda Norra Kuningriiki oma tädi ja tema pere juurde. Aleksei Kožokini tädi mehel xxxxxxxxxxxxxxxx on Norras oma firma, kuhu ta on enda selgituste kohaselt nõus ka Aleksei Kožokini tööle võtma. Seda on xxxxxxxxxxxxxx kinnitanud kriminaalhooldajale ka telefoni teel. Samas pole kriminaalhooldusametnikul olnud võimalik neid väiteid kontrollida. Aleksei Kožokinil puudub kehtiv isikuttõendav dokument. Tartu Vangla andmetel on Aleksei Kožokinil seisuga 20.09.2017. a rahalisi nõudeid ligikaudu 8313 eurot ja vabanemisfondis 671 eurot.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.