Aleksei Kožokini süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9 järgi ning § 200 lg 2 p 9 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3. märtsi 2015. a otsus, lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Kaitsja
Süüdistatav
Aleksei Kožokin (ik 38911130267), elukoht XXXXX XXX
XX-XX,
XXXXXXX;
määratlemata kodakondsusega; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 27. oktoobri 2009. a otsusega KarS § 184 lg 1; § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning § 266 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1 aasta 8 kuuni. Vangistust jäeti tingimisi 18 kuulise katseajaga täitmisele pööramata. Karistus on kustunud 26. aprillil 2014. Vahistatud alates 3. septembrist 2014. Kinni peetud: 1.-2. september 2014; 8.-9. juuni 2014; 18.-19. juuli 2014; 6.-7. august 2014; 11.-12. august 2014; 15.-16. august 2014; 22.-23. august 2014 ja 29.-30. august 2014.
Prokurör
Abiprokurör Marina Kalistratova
Kaitsja
Vandeadvokaat Gennadi Kull
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aleksei Kožokini kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
2.KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista Aleksei Kožokinilt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Aleksei Kožokinile eraldi dokumendina.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.1.Aleksei Kožokinile esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises selles, et tema isikuna, kes on toime pannud süstemaatilisi vargusi pani ajavahemikul 6. oktoobrist kuni 1. septembrini neljateistkümnel korral taas toime varguse.
1.2.Samuti esitati A. Kožokinile süüdistus KarS § 200 lg 2 p 9 järgi selles, et 13. augustil 2014 pani ta toime röövimise.
2.Harju Maakohtu 3. märtsi 2015. a otsusega mõisteti A. Kožokin talle esitatud süüdistustes süüdi ning talle mõisteti karistuseks vastavalt varguste eest 2 aastat ja 6 kuud vangistust ning röövimise eest 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks A. Kožokinile 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg, s.o kokku 14 päeva. Tõkendina kohaldatud vahistamine tühistati alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused, rahuldas esitatud tsiviilhagid ja mõistis A. Kožokinilt ositi 12 kuu jooksul välja menetluskulud (sundraha, kaitsjatasu, toimikus koopia tegemise kulu ja ekspertiisitasu).
2.1.Maakohus leidis, et A. Kožokinile esitatud süüdistus on kõigis episoodides tõendatud ning tema tegevuses esineb nii süüks arvatud tegude objektiivne kui ka subjektiivne koosseis.
2.2.Karistuse osas leidis maakohus, et A. Kožokini süü vargustes on keskmise suurusega. Ta pani vargusi toime intensiivselt – 11 kuu jooksul 14 korral. Tema süüd suurendab see, et ta tungis varguste toimepanemisel korduvalt eluruumidesse ja põhjustas lisaks vargustele kahju ka inimeste vara lõhkumisega. Ta ei kohkunud varasama ka enda lähisugulastelt ja tuttavatelt. Tema süüd vähendab aga see, et toimepandud vargustest 7 jäid katse staadiumi ja osa vara said kannatanud tagasi, mistõttu ei suutnud süüdistatav tekitada märkimisväärset kahju. Röövimises hindas kohus A. Kožokini süüd alla keskmise suurusega. Süüd suurendab teo teo toime panemine vanuri suhtes, kes polnud võimeline enda omandit noore mehe eest kaitsma. Samas ei olnud röövimisel rakendatud vägivald intensiivne, mis omakorda vähendab A. Kožokini süüd. Maakohus leidis, et A. Kožokini isikut iseloomustavad andmed ei võimalda mõista talle muud karistust kui vangistuse. Rahalise karistuse välistab juba süüdistataval sissetulekute puudumine. Tema õigusvastane tegevus kestis pikka aega ja ta ei teinud oma kuritegudest mingeid järeldusi. Kohus välistas ka karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise ning üldkasuliku tööga asendamise võimalused, sest kohtu hinnangul toimepandud tegude põhjal on alust arvata, et A. Kožokin ei süüa vabadusse jäädes loobuda süütegude jätkuvast toimepanekust.
3.Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava A. Kožokini kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist A. Kožokinile mõistetud karistuse osas ja palub mõista süüdistatavale kergem karistus. Kaitsja ei nõustu maakohtu mõistetud karistuse määraga kummagi A. Kožokinile süüks arvatud kuriteo puhul, leides, et süüdistatavale on mõistetud põhjendamatult karm karistus hoolimata sellest, et kohtu hinnangul ei ole tema süü suur. Samuti on kohus jätnud põhjendamatult süüd kergendavate asjaoludena arvestamata süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamise süüdistatava poolt ja asjaolu, et kuriteod pani A. Kožokin toime raske isikliku olukorra mõjul. Nimelt pani A. Kožokin kuriteod toime selleks, et hankida endale elatusvahendeid, sest tal puudus legaalne sissetulek.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
5.KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
6.Kriminaalkolleegium leiab, et A. Kožokini kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
7.Apellatsioonis esitatud taotlus süüdistatava karistuse vähendamiseks on perspektiivitu. A. Kožokinile varguste eest mõistetud karistus on sanktsiooni keskmises määras, röövimise eest mõisteti talle aga karistus tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus on mõistetavaid karistusi motiveerinud. Karistused eraldi võetuna ega ka mõistetud liitkaristus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. A. Kožokinit on kriminaalkorras süstemaatiliste varguste toimepanemise eest ka varem karistatud. Karistuse raskus on proportsioonis A. Kožokini süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti kohtu poolt tuvastamist leidnud süüd raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid.
8.Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
9.A. Kožokini kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele 2 pooltundi, mille eest taotleb ta tasu 48 eurot
(sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
15.detsembri 2009. a otsuse (muudetud 30. septembri 2014. a otsusega) punktidest 1, 4 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 alusel A. Kožokini kanda.
Andres Parmas /allkirjastatud digitaalselt/
Pavel Gontšarov /allkirjastatud digitaalselt/
Sten Lind /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.