Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. november 2017, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-9880 (16284000402)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Marita Kalamees
Kriminaalasi
Kaarel Evarti süüdistuses KarS § 117 lg 1; § 418 lg 1; § 4231 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Maiken Mardim
Süüdistatav
Kaarel Evart (isikukood 38302286022; elukoht Xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx; ei tööta, töövõimetuspensionär; omab kriminaalkaristatust)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Kaarel Evartile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada Kaarel Evartile mõistetud 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust üldkasuliku tööga 538 (viissada kolmkümmend kaheksa) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates. KarS § 69 lg 4 alusel on Kaarel Evart kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – Xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel.
Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Kaarel Evart toime pannud kuritegudena: 1) teise inimese surma põhjustamise ettevaatamatusest KarS § 117 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema lubas 09.10.2016 kella 19:30 ajal registreerimata traktorit MT20 juhtima oma 12-aastase poja X.X , kes sõites xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx-xxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxx metsavahelisel teel kaotas kontrolli traktori juhtimise üle ning traktor sõitis kraavi mille tagajärjel paiskus X.X traktorist välja, jäi külili kraavi vajunud traktori tagumise vasakpoolse ratta alla ning hukkus sündmuskohal. Oma sellise tegevusega, lubades liikluses keelatud traktorit juhtima lapseealise poja põhjustas Kaarel Evart ettevaatamatusest X.X surma; 2) tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise KarS § 418 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, omamata relvaluba, hoidis alates 2015. aasta sügisest kuni 09.10.2016 oma elukohas xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx üheraudset siledaraudset 16-kaliibrilist püssi IŽ-17 nr DK04331 ja 34 16-kaliibrilise sileraudse püssi padrunit. Oma tegevusega rikkus Kaarel Evart Relvaseaduse § 32 sätteid, mille kohaselt on tulirelva ja laskemoona soetamiseks vajalik relvasoetamisluba ning § 34 sätteid, mille kohaselt relva ja selle laskemoona käitlemiseks annab õiguse füüsilise isiku relvaluba ja § 45 sätteid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba; 3) sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt KarS § 4231 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles karistatud 25.05.2016 Tartu Maakohtu poolt KarS § 4231 järgi, juhtis 16.09.2017 kella 17:35 paiku Viljandimaal Viljandi-Rõngu maantee 5. kilomeetril mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus Liiklusseaduse § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ nõuet. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 117 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 418 lg 1 ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 3 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.-11.10.2016, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.05.2016 mõistetud ärakandmata karistuse - 3
kuud vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 4 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva. KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada karistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 538 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada Kaarel Evart KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 kohaselt on Kaarel Evart kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:
KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud: 1) tulirelva ekspertiis maksumusega 420 eurot (I kd, tl 74), autotehniline ekspertiis maksumusega 503 eurot (I kd, tl 35), surnu ekspertiis maksumusega 400 eurot (I kd, tl 56) ja vereanalüüs joobeseisundi tuvastamiseks maksumusega 14 eurot (I kd, tl 111). KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades asjaolu, et Kaarel Evart on töövõimetuspensionär, kelle sissetulekuks on pension, temal on 4 alaealist last, siis on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada sundraha ning mõista välja sundraha 200 eurot ning pool tulirelva ekspertiisi, autotehniline ekspertiisi ja surnu ekspertiisi maksumusest jätta riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 971,50 eurot: s.h sundraha 200 eurot, riigi õigusabi tasu 96 eurot, tulirelva ekspertiisi maksumus 210 eurot, autotehnilise ekspertiisi maksumus 251,50 eurot, surnu ekspertiisi maksumus 200 eurot ja joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu 14 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Kaarel Evart on kahtlustatavana kinni peetud 10.-11.10.2016, seega on Kaarel Evart viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KarS § 83 lg 4 alusel tuleb konfiskeerida 16-kaliibriline püss IŽ-17 nr DK04331 ja 25 tk 16kaliibrilist padrunit. Üheraudne sileraudne 16-kaliibriline püss IŽ-17 nr DK04331, mis asub Lõuna prefektuuri relvalaos tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend – 1 16-kaliibriline padrun – mis asub Lõuna prefektuuri relvalaos, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Justiitsministri 11. detsembri 2009. a määruse 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise korra“ § 5 lg 1 p 1 alusel võib riiklik ekspertiisiasutus relvi ja laskemoona vastu võtta või soetada ekspertiisiks esitatud ja kohtu poolt konfiskeeritud relvade ja laskemoona hulgast. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi peaeksperdi Olger Nõmme 14.11.2016 tehtud taotlusele (tl 75) tuleb jätta 24 tk 16-kaliibrilist padrunit EKEI relvakogu täiendamiseks. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.