Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
19. november 2026.a. Jõhvi
Kohtuasja number
1-23-1858
Kohtukoosseis
Kohtunik Larissa Prokopenko
Kohtuistungi sekretär
Ingrid Koddo juuresolekul
Prokurör
Tiivi Salvan
Asja läbivaatamise kuupäev
19.11.2026 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid Allan Vara suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks
Süüdimõistetu
Allan Vara, isikukood 39503185228, viibib Viru Vanglas
IS
E
O
O TE
L
Kohus
M
Juhindudes KarS § 871 ja KrMS § 4261, § 432 , § 383, § 384 kohus
U
ST
Jätta Allan Vara suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. alates
U
Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
JÕ
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 30.10.2026 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Allan Vara suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Viru Maakohtu 22.03.2023 otsusega oli Allan Vara süüdi mõistetud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud tingimisi vangistust, määrates katseajaks 4 aastat koos käitusmiskontrolliga. Pärnu Maakohtu 20.05.2024 määrusega pöörati kandmata jäänud karistus täitmisele. Karistuse kandmise algus 01.07.2024 ja lõpp 01.01.2027. Kinnipidamisasutuses Allan Vara kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Allan Vara asub vabanemisel elama üürikorterisse aadressile xxx. Isikul on xxx haridus. Vanglas jätkas õpinguid xxx, kuid jättis pooleli, ei näe xxx omandamises eeliseid. enne vangistust töötas
U
ST
U
M
IS
E
O
O TE
L
ametlikult xxx, samuti on töötamise käigus omandanud xxx oskused. enamik töötamisi on olnud lühiajalised. On töötanud ka mitteametlikult ja juhutöödel. Vangistuses on töötanud xxx, xxx ning käesolevalt xxx. K-Raha andmetel on rahalisi nõudeid 4322 eurot ja vabanemisfondis on xxx eurot. Isiku sõnul plaanib ta pärast vanglast vabanemist asuda tööle xxx. Lähivõrgustikku kuuluvad xxx, xxx, xxx ja xxx. Isik tunnistab, et suhtlusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatuid. Kuriteod on sooritanud üksi. Riskeerivale ning hoolimatule elustiilile viitavad kogumis sooritatud korduvad kuri- ja väärteod. 01.05.2025 alustas programmi "xxx" läbimist, kuid peale kolmandat kohtumist rohkem osaleda ei soovinud. Kinnipeetav on korduvalt vägivallakuritegusid toime pannud alkoholijoobes, samuti on joobeseisundis juhtinud mootorsõidukit. Alkoholiseaduse alusel karistatud kahel korral. Saab aru, et alkoholi liigtarvitamine võib viia kuritegeliku käitumiseni, kuid motivatsioon muutusteks on seni madal olnud. Kriminaalhooldusel on rikkunud korduvalt lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Vanglas läbis sotsiaalprogrammi "xxx". Eesmärk muuta alkoholi tarvitamist või lõpetada tarvitamine. enne vangistust aasta jooksul tarvitas amfetamiini, sõltuvust pole, on juhutarvitaja. Varasemalt tarvitanud ka kanepit, ecstasyt ja LSD-d. On motiveeritud narkootikumide tarvitamisest loobuma. Üks kord karistatud NPALS rikkumise eest. Kuriteod on toimepandud impulsiivselt - kinnipeetav ei arvesta teo võimalike negatiivsete tagajärgedega. Peab üheks põhjuseks kuritegude toimepanemisel alkoholi tarvitamist. Korduvad kriminaal- ja väärteokaristused näitavad, et isiku probleemilahendusoskus on kesine, kordab pidevalt tehtud vigu. Puudub oskus mõista teiste inimeste seisukohti. Eesmärgiks vabaduses on seadnud alkoholi tarbimise vähendamise ja asuda tööle. Soovib muutuda paremuse suunas ja vältida õigusrikkumisi. Isik on saanud võimaluse end kriminaalhooldusel olles tõestada, mida ta ei teinud. Seega on alus seatud eesmärkides kahelda. Kinnipeetaval ei ole väljakujunenud kuritegelikke hoiakuid, samas korduv karistatus viitab nende mõningasele olemasolule. Ametinikesse suhtub neutraalselt. Kriminaalhooldusel on rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja pani toime uue kuriteo. Korduvad vägivallakuriteod ja joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine näitavad isiku ükskõikset suhtumist ühiskonnas kehtestatud normidesse. Vaadates kinnipeetava senist elukäiku on tal puudunud piisav motivatsioon muutusteks. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et Allan Vara suudaks hoiduda alkoholi kuritarvitamisest ning tal oleks vabaduses kindel töökoht. Samuti muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega, teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud elama seadusekuulekat elu. Isik on kriminaalkorras karistatud 5 korda, millest 2 on arhiveeritud. Vanglas viibib kolmandat korda. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, impulsiivsus ja puudulik xxx. Varavastase teo puhul lisaks majandusliku kasu saamine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 34%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 49%. Viru Vangla toetab Allan Vara suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.
JÕ
Prokurör tegi ettepaneku lükata kohtuistungi edasi, teha päringu Viru Vanglasse süüdimõistetu vabanemisjärgse elukoha ja käitumiskontrolli tähtaja täpsustamiseks. Allan Vara selgitas kohtuistungil, et ta ei ole vangla taotlusega nõus, tal ei ole Eestis kindlat elukohta, kinnipeetava iseloomustuses märgitud aadress on tema endine üürikorteri aadress ning ta ei saa peale vabanemist seal elada. Allan Varal on plaanis peale vanglast vabanemist asuda elama ja töötama xxx. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et Allan Vara suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et Viru Vangla süüdimõistetu kohta koostatud iseloomustuses olevad puudused ja ebatäpsustused ei takista asja arutamist.
KrMS § 4261 teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.
O TE
L
KarS § 871 lg 1 kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega KarS 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki
O
Viru Maakohtu 22.03.2023 otsusega oli Allan Vara süüdi mõistetud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vangistust, mis pöörati Pärnu Maakohtu 20.05.2024 määrusega täitmisele alates 01.07.2024.
IS
E
Sellest tulenevalt saab Allan Vara suhtes kohaldada KarS § 871 lg 1, kuna teda on karistatud korduvalt kehalise väärkohtlemise eest 2 aasta 6 kuu vangistusega ning enne seda KarS § 201 lg 1 järgi 1 aasta 2 kuu 7 päeva vangistusega.
ST
U
M
Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Samuti süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ning on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Allan Vara isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil.
JÕ
U
Allan Varal on 3 kehtivat kriminaalkaristust korduvalt kehalise väärkohtlemise toimepanemise ja omastamise eest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on tal 2 arhiveeritud kriminaalkaristust kehalise väärkohtlemise ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Samas on Allan Vara käitumine vanglas rahuldav, ta on läbinud sotsiaalprogrammi xxx, kuid katkestas programmi „xxx“, on töötanud vanglas erinevatel kohtadel, kuid keeldunud hariduse omandamisest. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 4. Allan Varal on vabanemisjärgne elukoht üürikorteris ja garanteeritud töökoht, lähedaste toetus. KarS § 871 võimaldab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli isikute suhtes, kes on kandnud ära vangistuse täies ulatuses ja kelle puhul on alust eeldada, et nad võivad panna toime uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Materiaalseks aluseks on prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses viibides hakata toime panema uusi kuritegusid ning see prognoos tugineb süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal. Arvestada tuleb sellega, et karistusjärgse järelevalve kohaldamine on kantud riigipoolsest soovist vähendada riski, et süüdimõistetu hakkab pärast karistuse kandmiselt vabanemist panema toime
uusi kuritegusid. Isiku õiguspärasele käitumisele suunamine ei tähenda üksnes isiku kontrollimist, vaid ka abi süüdimõistetu sotsiaalsel kohanemisel. Allan Vara on 5 korda kriminaalkorras karistatud ning tema käitumine vanglas on olnud rahuldav, kuid jätkuvalt säilib oht, et alkoholi edasisel tarvitamisel võib ta toime panna uue kuriteo. Kuigi kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on võimalik Allan Vara suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, ei pea kohus seda käesoleval hetkel vajalikuks.
O TE
L
Kuna teatav retsidiivsusrisk esineb enamikul tahtlike kuritegude toimepanijatel, siis on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldus, et kõnealune oht oleks tavapärasest kõrgem. Antud juhu ei ole kohus tuvastanud, et Allan Vara puhul oleks retsidiivsusrisk tavapärasest kõrgem. Lisaks ei näe kohus, et kriminaalhooldus aitaks kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise riski veelgi alandada.
O
Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Allan Vara suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega.
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.