Pankrotiõigus

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT

Võlgnik Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Antsla Eveangeeliumi Kristlaste ja Baptisitide Kogudus MTÜ esitas kohtule 15.04.2026 pankrotiavalduse, mille kohaselt on ühingul täitmata kohustusi 459540 euro ulatuses, varade väärtus on arvestuslikult 126 000 eurot, kuid tegelik varade väärtus on väiksem. Võlgniku varast ei piisa võlausaldajate olemasolevate nõuete rhuldamiseks, jooksev majanduslik tegevus ei ole piisavalt tulemuslik. Tartu Maakohus määrusega 16.04.2026 nimetas ajutise pankrotihalduri, kelle tegevuse aruanne esitati kohtule 26.05.2026. Aruande kohaselt on võlgniku kohta kogutud järgnev teave. Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liidu Antsla Evangeeliumi Kristalste ja Baptistide Koguduse MTÜ (edaspidi nimetatud ka Antsla Kogudus), äriregistri kood 80207034), asukoht Jaani 24, Antsla, asutatud 24.11.1927 ja registreeritud 19.07.2004. Juhatuse liige: P. L. (i.k. 36708280296) alates 2004 kuni k.a. Endised juhatuse liikmed Tiia Raju (44702026529) alates 2004 – 17.03.2026 ja Loore Ermel (44811106512) perioodil 2008 – 17.03.2026. Tegevusala: kirikute, koguduste ja kloostrite tegevus. Võlgniku kehtiv põhikiri on muudetud 13.03.2026. Pankrotiavalduse menetluse ajal on võlgnik ajutise halduri nõusolekul jätkanud jumalateenistuste pidamist ning taaskasutuse (Teise ringi kaubad) müüki. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel on võlgniku omandis alljärgnevad kinnisasjad: -registriosa nr 99841 asukohaga Jaani 24, Antsla, ühiskondlike ehitiste maa 100%, mille koosseisus on kaks katastriüksust (14301:001:0240) ja (14401:006:0010) suurusega vastavalt 583 m2 ja 2768 m2. Kinnistu on hoonestatud ning sellel asub kirik ja selle laiendatud juurdeehitis, milleks on vaba aja veetmise võimalustega tegelemiseks loodud ruumid (koguduse hoone on avatud kõikidele) Kinnisasi on Koguduse poolt omandatud Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidult 29.04.2010. Kinnisasi omandati tasuta. 07.04.2017 omandas võlgnik Jaani t 24 Antsla linnas asuva juurdelõike pindalaga 583 m2. Maa müügihind oli 2 eurot. Kinnisasjale on kinnistusraamatu III jakku kantud keelumärge kinnisasja käsutamise kohta EMTA kasuks ja IV jakku kohtulik hüpoteek (kohtuasi 3-25-4245) summas 100 349,85 eurot EMTA kasuks. Registriosa nr 363841 asukohaga Jaani t 13, Antsla, katastritunnus 14401:007:0070, suurusega 1447 m2 elamumaa 100%. Kinnistu on hoonestamata. Võlgnik omandas kinnistu 08.07.2020 hinnaga 20 000 eurot. Hoonestamata kinnisasi asub üle maantee Jaanit t 24 vastas. Kinnisasjale on kinnistusraamatu III jakku kantud keelumärge kinnisasja käsutamise kohta EMTA kasuks ja IV jakku kohtulik hüpoteek (kohtuasi 3-25-4245) summas 17 708,80 eurot EMTA kasuks. Registriosa nr 7343850, mille koosseisu kuulub kaks katastriüksust (14301:001:0269) asukohaga Antsla mnt 9, Vana-Antsla alevik, suurusega 2880 m2, (14301:001:0272) asukohaga Antsla mnt 7, Vana-Antsla alevik, suurusega 5087 m2 . Antsla mnt 9 on sihtotstarbega elamumaa ning sellel asub 3-korruseline ühiselamu, mis käesoleval ajal ei tegutse ja hoone seisab tühjana. Antsla mnt 7 on sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa suurusega 5087 m2 ning sellel asub muinsuskaitse väärtusega Tõllakuur. Kogudus omandas kinnisasja 29.03.2017 hinnaga 18 000 eurot. Käesoleval ajal on hoonel osaliselt vahetatud

katus ning ühes osas hoones toimub Koguduse tegevusega seotud Teise Ringi kaupade müük. Kinnistule on seatud kinnistusraamatu III jakku käsutamise keelumärge EMTA kasuks ja IV jakku hüpoteek AS Swedbank kasuks summas 80 000 eurot. Võlgnik on eelnimetatud kinnisasjade vääruseks märkinud kokku 115 000 eurot, millest Jaani tn 24 (s.h. hoones asuv vallasvara) prognoositav hind 75 000 eurot, Jaani tn 13 hoonestamata kinnistu vääruseks 20 000 eurot ja Antsla mnt 7 Vana-Antsla alevis väärtuseks 20 000 eurot. Transpordiameti andmetel on võlgniku nimele liiklusregistris sõidukeid ei olnud registreeritud. Võlgnik oli vastutavaks kasutajaks SEB Liising AS-le kuuluvale varale: kaubik XXX (v.l. 2020), reg. märk XXX . Võlgnik leidis varale ostja ning lõpetas liisinglepingu. Liisingule tasus ostja koheselt jääkmaksumuse 11 151,01 eurot ja võlgnikule 3 848,99 eurot; KOKKU müügihind 15 000 eurot. Müügiks andis nõusoleku ajutine haldur. Pärast jääkväärtuse tasumist esitas liising veel tasumata arveid summas 1363,82 eurot, mis on vajalik võlgnikul tasuda nn massinõudena. Seega, liisingvara müügist tekkinud kasum 2 485,17 eurot. Enne pankrotiavalduse esitamist on võlgnik võõrandanud alljärgneva vara: -mahtuniversaal XXX (v.l. 1998), reg. märk XXX omandaja H. H. (võlgniku endine töötaja); -haagis XXX (v.l. 2017), reg.märk XXX omandaja P. L. (lähikondne PankrS § 117 lg 1 p 1). Muud vara registrites tuvastatud ei ole. Võlgnik ei ole esitanud hoonetes asuva vallasvara (mööbel, sisustus) koosseisu, kuid arvestades avalduses toodud vara väärtust kokku, siis on võlgnik ilmselt arvestanud vallasvara maksumuseks kinnisasjadel asuvates hoonetes kokku ca 5000 eurot. Ajutisele haldurile esitatud teabe kohaselt oli võlgnikul avatud Eestis asuvatest krediidiasutustest arvelduskonto Swedbank’is arvelduskonto nr EE152200221074119227, mille jääk on 5,29 eurot Kontol omas allkirjaõigust ja omas pangakaardi valdust P. L. . Kontodel tehtud tehingud kajastavad ilmselt tavapäraseid majandustehinguid, arvete tasumist, töötasude maksmist. Kõige enam tuvastas haldur, et omavahelisi tehinguid tehakse MTÜ-ga Taaskasutus ja MTÜ-ga Laste ja Noorte Ühendus. Esineb annetusi kas pühakoja ehituse toetamiseks või ka lihtsalt annetusena, kuid nende sihipärane kasutamine võib olla mõnelgi juhul küsitav. Teistest krediidiasutustest oli võlgnikul avatud kolm arvelduskontot SEB Pangas, mis olid suletud 24.07.2025 panga algatusel. Teistes Eesti krediidiasutustes võlgnikul lepingulised suhted puuduvad. Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile kassa väljavõtte perioodil 2023-2026.a. Kassa väljavõtetel on kirjeldatud ainult andmed laekumiste kohta (kas annetus või teiseringi kaup). Väljaminekuna on esitatud kulukirje „ehitusmaterjal“, mistõttu jääb arusaamatuks, kas on teostatud ehitusmaterjali ost sularahas ning millise arve alusel ja kellele on sel juhul tasumine toimunud. Samuti ei ole tuvastatav, kas pangakontolt välja võetud sularaha on kassasse laekunud. Võlgnik ei ole debitoorsete võlgade olemasolu kohta andmeid esitanud. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on võlgnikul käesoleval realiseeritavat vara prognoositava väärtusega ca 120 000 eurot (kinnistud + hoonetes olev vallasvara) ja pangakontol rahalisi vahendeid 2485 eurot (liisingvara müügist); KOKKU ca 122 485 eurot. Andmed võlgniku kohustuste kohta: Pandiga tagatud nõuded teadaolevalt puuduvad. Kinnistusraamatu kohaselt on haldur tuvastanud, et võlgniku kinnisasjadele Jaani t 24 ja Jaani t 13 on seatud kohtulikud hüpoteegid Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliamet) vastavalt summas 100 349,85 eurot ja 17 708,80 eurot, KOKKU summas 118 130,65 eurot. Kohtulike hüpoteekide kande aluseks on Tartu Halduskohtu 13.11.2025 määrus, kohtuasjas nr 3-254245. Maksu- ja Tolliamet viis läbi võlgniku suhtes maksukontrolli käibemaksuarvestuse õigsuse kontrollimiseks perioodil juuni 2024 kuni august 2025 ja kontrolli tulemusena suurenes võlgniku käibemaksu maksukohustus 143 778,95 eurot. Swedbank AS kasuks on seatud hüpoteek kinnisasjale Antsla mnt 9 Vana-Antsla alevikus summas 80 000 eurot. Swedbank andmetel on võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud laenuleping nr 22-078464-JI, millest tulenev nõue on kokku 60 905,27 eurot, s.h. põhiosa jääk

58 103,20 eurot, põhiosa võlgnevus 1 775,65 eurot, intress 942,12 eurot. Laenu tagavad lisaks hüpoteegile MES ja P. L. ’i käendused. Pandiga tagamata nõuded, mis on ajutisele haldurile teada. Täitemenetluste registris andmed puuduvad. Muud sissenõutavaks muutunud või pankroti väljakuulutamisel sissenõutavaks muutuvad nõuded: KOKKU on Maksu- ja Tolliameti ees võlgnevus 150 462,78 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 32 051,86 eurot. Seega, kui hüpoteegiga on Maksu- ja Tolliametil tagatud 118 130,65 eurot, siis hüpoteegiga tagamata nõudeks on 38 649,13 eurot + lisanduv intress. Töötajatele on tasumata võlgniku andmetel kokku 13 500 eurot. Töötajate registri kohaselt kehtivaid töösuhteid ei ole. Töötajate nõuded on võimalik esitada rahuldamiseks Eesti Töötukassale. Hankijatele on tasumata kohustused, mis on seotud ehituse või ehitusmaterjalidega kokku summas 33 638,01 eurot. Laenulepingutest tulenevad kohustused, mis ei ole tagatud ja mis ei ole veel käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud: Credit Invest OÜ – 15 000 eurot (koostatud maksegraafik); OÜ Genesis Asset Management – 85 486 eurot; Charlot OÜ – 2306,82 eurot; Toetuste võimalikud tagastusnõude PRIA (toetus 2 aastat tagasi Tõllakuuri katuse parandamiseks) – 12 359,94 eurot; Muinsuskaitse toetus summas 51 900 eurot. Koguduse liikmete antud laenud summas 9500 eurot (esitatud laenulepingud). Ajutise halduri poolt kogutud andmete kohaselt on EEKBL Antsla Kogudusel 7 teadaolevaid kohustusi seisuga 25.05.2026.a. vähemalt summas 467 110,68 eurot. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide kohaselt on välja kujunenud võlgniku alaline maksejõuetus. Ajutise halduri nõusolekul on jätkanud võlgnik tegevust määras, mida on suudetud annetuste ja Teise ringi kaupade müügist finantseerida. Ajutise halduri hinnangul on võimalusel vajalik jätta võlgnikule võimalus põhikirja kohaselt jumalateenistuste läbiviimiseks ja Teise ringi kaupade müük, et tagada jooksvate kulude tasumine. Võlgnikul puuduvad raamatupidamisaruanded ja dokumendid, mida oleks peetud raamatupidamisprogrammis. Peamiselt esitatud aruanded ja küsitud andmed on koostatud exelis, mistõttu järjepideva finantsanalüüsi teostamine käesoleval ajal ei ole olnud võimalik. Võlgnik alustas juba 2017.aastal koguduse maja juurdeehituse ja renoveerimisega. Käesolevaks ajaks on Jaani t 24 asuv hoone kasutamiseks kõikidele ning sisaldab lisaks kirikule ka noorte vaba aja veetmiseks vajalikke ruume ja tegevust (nt. on hoones sertifitseeritud ronisein. Vana-Antsla alevikus asuva hoone (Tõllakuur) renoveerimise käigus on paigaldatud uus katus poolele hoonele. Kuna hoone on muinsuskaitse alune objekt, siis selle renoveerimiseks tehtavad tööd on vajalik Muinsuskaitseametiga kooskõlastada. Peamine põhjus käesoleval ajal maksejõuetuse väljakujunemisel oli kindlasti Maksu- ja Tolliameti poolt läbi viidud käibemaksu tasumise kontrollimisel perioodil juuni 2024 kuni august 2025 teostatud kontroll. Nimetatud auditi käigus tuvastati, et võlgnik teostas tehinguid lähikondsetega (MTÜ Taaskasutus ja MTÜ Laste ja Noorte ühendus), kellest kumbki ei olnud käibemaksukohustuslased, kuid esitasid arveid käibemaksuga, millelt võlgnik arvestas sisendkäibemaksu tagastamist ning tegemist ei olnud väikeste arvetega, vaid maksuhalduri kinnitusel ajas suurenevate arvete esitamisega. Kontrolli tulemusena võlgnik parandas käibedeklaratsioonid ning kokku oli määratud käibemaksu juurdemaksu üle 143 000 euro. Nimetatud summa oli nii suur, et võlgnikul puudusid tegelikult igasugused võimalused ja vahendid selle tasumiseks ning tavapäraselt tegevuse jätkamiseks. Samas oli võlgnikul tekkinud juba arvestatavas osas ka muid kohustusi, mille jaoks tegelikult likviidsus puudus. Võlgniku esitatud bilansi kohaselt juba 2024.a. lõpul oli võlgniku tegevuse tulem negatiivne, mille põhjuseks võisid olla eelmiste perioodidega võrreldes suurenenud tegevuskulud, tööjõukulud ja vähenenud tulud. Samuti on 2024.a. võlgnik näidanud oma põhivara kallimalt ca 100 000 eurot, kui selle hinnanguline väärtus, mida kajastatakse 2025. ja 2026.aastatel. Võlgniku esindaja selgitas, et ta teostas ise raamatupidamist ning tegelikult puuduvad tal vastavad kogemused, mistõttu tekkisid ka probleemid maksudega. Käesolevaks ajaks

kogutud tõendite kohaselt ei saa kindlalt väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu PankrS tähenduses, kuigi maksuhaldur on oma kontrollaktis viidanud võlgniku tegevusele kui maksupettusele. Käesolevaks hetkeks teadaolevate asjaolude kohaselt puuduvad alused tagasivõitmise hagide esitamiseks. Kui neid peaks ilmnema edasise menetluse käigus, on võimalik selles osas teha vajalikud otsustused. Ajutise halduri hinnangul juhatuse liige oleks pidanud märkama võlgniku likviidsusprobleeme ning nendega tegelema. Suures osas koguduse sissetulek moodustub annetustest. Kuna ühiskonnas on majanduslik toimetulek iga aastaga inimeste jaoks halvenenud (elukalliduse tõus), siis on ootuspärane, et annetused on varasemaga võrreldes vähenenud. Juhatuse liige reageeris maksejõuetuse olukorrale siis, kui maksuhaldur arestis arvelduskonto. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik pole käesoleval ajal võimeline oma kohustusi täitma ning välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Võlgnikul on käesoleval ajal rahalised vahendid ja vara, mille arvelt on võimalik tasuda vähemalt esialgsed pankrotimenetluse kulud. Kohus leiab esitatud materjalide põhjal, et tuleb Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutada välja võlgniku pankrot, kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt, mis on asjas tõendiks, on võlgnik püsvalt maksejõuetu. Vastupidine ei ole kinnitust leidnud. Võlgniku majanduslik seis on ebapiisav, et katta jooksvad vajalikud kulud või tasuda kogunenud võlad. Puudub väljavaade võlgniku maksevõime paranemiseks lähitulevikus. Samuti puuduvad andmed, mis lükkaksid ümber ajutise halduri aruandes sisalduvad väited ja järeldused. Sisulist vaidlust võlgniku maksejõuetuse osas ei ole. Võlgniku vara väärtus on oluliselt väiksem võrreldes teadaolevate kohustuste suurusega, majandustegevuse sisulise puudumise tõttu ei ole ette näha võlgnevuste vähenemist. Seega on võlgnikul väljakujunenud alaline maksejuetus, kuna varast ei jätku kõigi kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Antsla Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduse MTÜ pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud pankrotiseadusega. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata tasu suuruseks 2480 eurot (sisaldab käibemaksu 480). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö, kulutuste ja seadusega ja tuleb rahuldada. Ajutise pankrotihalduri tasu tehtud töö eest tuleb jätta võlgniku kanda ja välja mõista pankrotivarast äriühingu kasuks, mille kaudu haldur tegutseb. Pankroti väljakuulutamisel kohus määrab võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja ja koha PankrS § 31 lg 6, samuti tühistab pankrotiavalduse tagamise abinõud, kuna pankrotivara käsutamise õigus läheb üle pankrotihaldurile PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 36 kohaselt. Kohus avaldab viivitamatult pankrotiteate PankrS § 33 lg 1 ja lg 2 kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.