Kohtulahend

viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Tähelepanuta ei saa jätta, et A. Sagadi kannab karistust raske I astme kuriteo toimepanemise eest. Täidetud ei ole ka kinnipeetava vabastamise oluline eeltingimus – tema õiguskuulekas käitumine vangistuses. A. Sagadil on mitu kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ta ei suuda ka vanglas range järelevalve tingimustes alluda kehtestatud korrale, seetõttu tekib kahtlus, kas ta suudab seda teha vabaduses. Enamik A. Sagadi kuritegudest on toime pandud grupis, mis viitab kuritegelike sidemete olemasolule. Kuritegude toimepanemisel on ta olnud eesvedaja rollis. Käesolevalt kannab A. Sagadi karistust katseajal toime pandud kuriteo eest, ajal mil ta oli vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega. See näitab, et A. Sagadi ei osanud hinnata talle antud võimalust kanda karistust vabaduses. Samuti puudub eeltoodust tulenevalt kohtul kindlus, et A. Sagadi suudaks pika katseaja sel korral edukalt läbida. Uue kuriteo toimepanemise riski pidas kohus samuti arvestatavaks. Ka vangla ja prokuratuur ei toeta A. Sagadi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. Karistusaja lõpuni on jäänud 4 aastat ja 5 kuud – A. Sagadi vabastamine ei vastaks ühiskonna õiglustundele, oleks ennatlik ning ei vastaks karistuse eesmärkidele. Kohus luges positiivseks selle, et A. Sagadi on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi ning tal on vabanedes elukoht MTÜ-s Lootuse Küla. Samas leidis kohus, et negatiivsed asjaolud positiivseid üles ei kaalu.

ja tal on 9-aastane poeg, kes vajab isa praegu ning kohustused 82-aastase isa ees. Kohus oleks pidanud arvestama, et A. Sagadi on nõus vabatahtlikult minema elama MTÜ-sse Lootuse Küla, kus on lisatingimused, tugevdatud distsipliin ja reeglistik, mis tagaks omakorda käitumiskontrolli teostamist. Tõenäoliselt oleks Viru Maakohus sel juhul vabastanud A. Sagadi tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega – 4 aasta pikkune katseaeg tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel oleks piisavalt pikk ja motiveeriv, mitte nagu kohus leidis „ei vastaks ühiskonna õiglustundele“.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

eest kiidetud, on teda siiski peale programmi läbimist korduvalt olnud alus distsiplinaarkorras karistada. Selle tõttu ei saa teha ühest järeldust, et individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohus leiab, et ehkki A. Sagadi on 2 distsiplinaarkaristust vaidlustanud, ei ole nendele tuginemine kohtu viga, sest lõplikku lahendit nendes küsimustes ei ole. Kehtivast haldusaktist tulenevad õiguslikud tagajärjed ei kao ka siis, kui isik on esitanud halduskohtule kaebuse (HMS § 60 lg-d 1 ja 2 ls 1, § 61 lg 1 ls 1), s.t haldusakt kehtiv ka juhul, kui see kohtus vaidlustatakse. Samas on õige A. Sagadi väide, et tööst keeldumise eest ei ole teda karistatud. Iseloomustuse kohaselt on A. Sagadi määratud tööle alates 28. novembrist 2016, ent ta ei ole reaalselt tööle asunud. Millistel põhjustel, see iseloomustusest ei selgu. 4.5 Kinnipeetava enne tähtaega vabaks laskmine on kriminaalpoliitiline otsustus, mille tegemisel tuleb arvestada kuriteo raskust, ründeobjekti, tehiolusid jms (Pikamäe – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 76/4.3). Apellatsioonikohus leiab, et A. Sagadi puhul esineb oht uute kuritegude toimepanemiseks ka tema varasemat käitumist ja kuriteo asjaolusid arvestades. Nimelt on ta uue raske rahvatervisevastase kuriteo toime pannud ajal, mil ta oli tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Lisaks iseloomustab tegu selle toimepanemine grupis ning see, et A. Sagadi oli eestvedajaks. Varasem katseaja luhtumine, riskeeriv eluviis, omakasupüüdlikus ning kalduvus toime panna kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil muudavad küsitavaks kinnipeetava seaduskuuleka elu vabanedes. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Sagadi mõtlemises ja käitumises ning hoiakutes riskid: näiteks on isik oma probleemide lahendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks kasutanud vägivalda, tal on varasemalt esinenud kontrollimatuid vihahooge ja enesevalitsemist, tal on kriminaalsed hoiakud ja väärtushinnangud, mis erinevad ühiskondlikest moraalinormidest, ka vanglas on ametnikega ebaviisakalt suhelnud (kinnipeetava iseloomustus, tlk 7). Ringkonnakohus möönab, et isiku varasem elukäik, korduv kuritegude toimepanemine ning riskid seoses hoiakute ja mõtlemisega viitavad sellele, et uute kuritegude asetleidmise võimalus kinnipeetava puhul on suur. 4.6 A. Sagadil on ka mitmeid etteheiteid tema iseloomustusele. Kohtutoimikus olev kinnipeetava iseloomustus on allkirjastatud M. Saare poolt (seega ei ole tõene määruskaebuse väide, et see allkirjastati M. Hõraku poolt). Kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vangla kohtule kinnipeetava isikliku toimiku ja iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta (VangS § 76 lg 1). Seega peab iseloomustuses olema märgitud vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse kohta. Ringkonnakohus usub, et kui A. Sagadil on küsimusi, kuidas vangla arvestab välja uue kuriteo toimepanemise riskiprotsente, on tal selgituste saamiseks võimalik pöörduda kontaktisiku poole. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul otsitud etteheited iseloomustuses väljendatud sõnastusele („hülgas“ või „lahutasid“). 4.7 Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et vaatamata sellele, et A. Sagadil on 9-aastane poeg ja kohustused 82-aastase isa ees ning ta on nõus elama minema MTÜ-sse Lootuse Küla, ei anna see praegu alust tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valvega. Ringkonnakohtu hinnangul on endiselt oht, et A. Sagadi jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.