Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Määruse tegemise aeg ja koht
21.09.2017 Tallinn
Kriminaalasja number
1-17-5177 (16231700912)
Kohtunik
Janika Kallin
Süüdistatav
Kaitsja
Väino Kohjus isikukood: 36207104910; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: xxxx; keskharidus; töökoht: ei tööta, indvaliidsuspensionär; kriminaalkorras karistatud, viimati: - 16.02.2017 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsuse alusel KarS § 424 järgi vangistusega 10 kuud, KarS § 263 lg 1 p 2 järgi vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristus 1 aasta pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi arvestati 5 päeva eelvangistust karistusaja hulka. Kandmata karistus – 11 kuu ja 25 päeva pikkune vangistus jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi kohaldamata. Katseaja pikkuseks määrati 18 kuud. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldati lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks. Marina Leis
Prokurör
Natalia Lebed
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 202, 175 lg 1 p 4 kohus m ä ä r a s:
Edasikaebamise kord: Määruse peale ei saa kaevata. Kohtu selgitus: Kohus selgitab Väino Kohjusele, et KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Asjaolud: Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas Harju Maakohtule menetlemiseks kriminaalasja nr 1-175177, mille raames on Väino Kohjusele esitatud alljärgnev süüdistus: Väino Kohjus’t süüdistatakse selles, et tema, olles OÜ Xxxx töötaja, ajavahemikul 30.01.2016 kuni 04.03.2016, viibides oma töökohal ja täites veoautojuhi tööülesandeid Skandinaavia maades, pööras temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks, ja nimelt Soome firmast OYJ xxxx tema tööandjale OÜ-le Xxxx ettenähtud tööülesannete täitmiseks sularaha 2000 NOK-i, millele vastab 212,66 eurot ja 04.03.2016 OÜ Xxxx seadusliku esindaja xxxx poolt üle antud sularaha NOK-ides, millele vastab summa 100 eurot, tekitades sellega OÜ-le Xxxx varalist kahju kogusummas 312,66 eurot. Seega Väino Kohjus, pani toime tema valduses oleva võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramise, s.o KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 21.09.2017 toimunud kohtuistungil esitati kohtule taotlus kriminaalasja lõpetamiseks E. Leti suhtes KrMS § 202 alusel. Prokuröri taotlus: Prokurör taotles kriminaalasjas menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Prokurör märkis, et asjas puudub avalik menetlushuvi, tegemist on II astme kuriteoga, mille puhul on KrMS § 202 kohaldamine lubatav. Vaatamata asjaolule, et V. Kohjus on varem karistatud ning tegu toime pandud katseajal on käesolevas asjas isiku süü väike. Süüdistatav hüvitas kannatanule kahju vahetult enne kohtuistungit, so isik sai oma teo ebaõigusest aru ja kahetseb. V. Kohjuse näol on tegemist invaliidsuspensionäriga, kelle suhtes saab asja lõpetada ka talle kohustusi panemata – isik ei ole võimeline tegema üldkasulikku tööd, tema sissetulek on väike. Sellises olukorras toetab isiku kohustustest vabastamist ka riigi peaprokuröri juhis. Menetluskulu tuleb tasuda, see oli kohtueelses menetluses 96 eurot. Menetluskulu tuleks tasuda 5 kuu jooksul. Süüdistatava seisukoht: Süüdistatav avaldas, et ta taotleb asjas samuti menetluse lõpetamist. Kohustused on jõukohased ja ta on nende täitmisega nõus; ta on teadlik, et kohustuse tähtaegse täitmata jätmise korral menetlus uuendatakse. Kaitsja seisukoht: Kaitsja märkis, et on nõus asja lõpetamisega, süüdistatav on menetluse lõpetamisega nõus, kohustused on jõukohased. Kaitsja nentis, et jäi istungile hiljaks, koostatud tasutaotlus ei vasta tegelikkusele – ta on ekslikult märkinud taotlusesse ka istungiajad jaanuaris, kuigi käesolev asi edastati kohtule suvel. Ta ei taotle tasu määramist kohtuistungi eest. Lõpetamine on tema kaitsealuse huvides. Kohtu seisukoht:
Kohtu hinnangul on käesolevas asjas mõistlik ja põhjendatud kriminaalmenetluse lõpetamine. V. Kohjust süüdistatakse II astme kuriteo toime panemises. Kohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, märgib, et V. Kohjuse süü ei ole suur. Avalik huvi asjas puudub, kohus nendib, et kriminaalasjas oli esmane kannatanu huvi selles, et talle saaks kahju hüvitatud, seda V. Kohjus istungile eelneval ajal ka tegi. V. Kohjus on päri asja lõpetamisega ning teadlik, et peab hüvitama menetluskulu 96 eurot 5 kuu jooksul arvates määruse jõustumisest. Kohus nõustub prokuröriga selles, et antud juhul võib V. Kohjuse vabastada lisakohustustest – kriminaalasja materjalidest ja istungil kogetust lähtuvalt ei ole V. Kohjus võimeline tegema ühiskondlikult kasulikku tööd. Tema võimalusi töö leidmiseks tasumaks rahalised kohustused ahendab lisaks tervisele ka fakt, et tõenäoliselt on Abja-Paluojas töökohtade arv piiratum kui nt Pärnus või Tallinnas. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kriminaalmenetluse võib V. Kohjuse suhtes lõpetada KrMS § 202 sätete alusel. V. Kohjusele tuleb panna järgmised kohustused:
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.