1-17-8561/2 - Üldohtlikud süüteod - Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval - lahend.ee

1-17-8561 - läbiotsimise käigus ära võetud 3 kuuli (pakend nr 1); - läbiotsimise käigus ära võetud 1 kuul, 2 padrunit (pakend nr 2); - läbiotsimise käigus ära võetud 16 padrunit (pakend nr 3). Asitõendid hävitada peale kohustuse – tasuda kindel summa riigi tuludesse – täitmist. Kindel summa riigituludesse tasuda Rahandusministeerium a/a nr: EE062200221059223099 SWEDBANK; EE221700017003510302 NORDEA PANK; EE513300333522160001 DANSKE BANK või EE571010220229377229 SEB PANK. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99917900000987. Selgituseks märkida: kindel summa riigituludesse, kriminaalasja number, isiku nimi. Kui isik ei täida endale võetud kohustusi uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas KrMS § 202 lg 6. Määrus saata teadmiseks kahtlustatavale, prokurörile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 10 kohaselt kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik 13.09.2017.a saabus Pärnu Maakohtule Lääne Ringkonnaprokuratuuri taotlus lõpetada kriminaalasjas nr 17267000370 menetlus L.K suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel. Taotluse kohaselt nimetatud kriminaalasjas kahtlustatakse L.Kd KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et L.K eeluurimisega tuvastamata ajast alates kuni 10.05.2017. a kell 13:06 käitles ebaseaduslikult tulirelva, tulistades lakke enda elukohas Pärnumaal x vallas x külas x majas isevalmistatud püstolitaolisest tulirelvast. Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus leiti 10.05.2017. a teostatud sündmuskoha vaatluse käigus kahtlustatava L.K elukohast Pärnumaa x vald x küla x elutoa põrandalt püstolitaoline ese ning kollast värvi metallist padrunikest. 11.05.2017. a teostatud läbiotsimise käigus leiti L.Kle kuuluvad: - 10 ääretulepadrunit kaliiber 5,6 mm, mis kuuluvad tulirelva ja laskemoona hulka ja mis olid laskekõlbulikud - 1 vintpüssipadrun kaliibriga 7,7x56R, mis kuulub tulirelva laskemoona hulka ja mis oli laskekõlbulik - 1 vintpüssipadruni kaliiber 5,45x39 mm, mis kuulub tulirelva laskemoona hulka ja mis oli laskekõlbulik - 2 püstolipadrunit kaliiber 7,62x25 mm, mis kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ja mis olid laskekõlbulikud - padrunikomponentide hulka kuuluvad vintpüssipadruni kaliiber 7,62 mm teravaotsalise mantelkuuli, ääretulepadruni kaliiber .22LR kesta, kaks vintpüsspadrunit kaliiber 7,35 mm teravaotsalist mantelkuuli ja ühe püstolipadruni kaliiber 7,65 mm. Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 11 lg 1 kohaselt on tulirelv relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu. Ekspertiisiakti nr 17E-TB0069 kohaselt oli käsitöönduslikult valmistatud ühelasuline sileraudne püstol laskekõlbulik ja kuulub tulirelvade hulka. Relva ja laskemoona käitlemine RelvS § 11 lg 2 kohaselt on relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine,

1-17-8561 vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. RelvS § 45 lg 1 kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena ja RelvS § 50 lg 1 kohaselt võib relva ja laskemoona kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga. L.Kl aga puudus RelvS §-s 32 lg 1 nõutav relvasoetamisluba ja ka RelvS § 34 lg 2 sätestatud relvaluba. Oma sellise tegevusega pani L.K toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et tema käitles relvaseaduse mõistes ebaseaduslikult tulirelvi, selle olulisi osi ja laskemoona. L.K käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. L.K on toime pannud teise astme kuriteo, mille eest seadus näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Antud kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, mis tähendab, et seadusandja arvates on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Prokurör leiab, et kahtlustatava süü ei ole antud kuriteoepisoodides suur, kuna L.K on ennast kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Puhtsüdamlik kahetsus on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatav ei ole varasemalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud, samuti ei ole tema suhtes pooleliolevaid kriminaalmenetlusi. L.K ütlustest nähtub, et 1990. aastate alguses oli ta vanaraua lõikaja, mistõttu oli tal palju juppe, millest relva ehitada. L.K ütleb, et ta tegi antud relva endale enesekaitseks. Lisaks nähtub ütlustest, et L.K kahetseb, et ta seda relva omas ja sellest tulistas. Relvi ja padruneid tema enam oma koju ei taha ja ütleb, et ei hakkab ka uusi otsima ega ostma. L.K on ka xxxx, kelle sissetulekuks on x eurot kuus ning kellel puudub töökoht. Isiku käitumine põhines kohtueelse menetluse materjalide pinnalt tekkinud emotsioonide väljendamisega vääral ja mitteaktsepteeritaval viisil. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat ja ka teo toimepanemise järgset käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik veel saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata. Edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik kahtlustatava suhtes kohaldada mõnd karistust või mõjutusvahendit, mida KrMS § 202 ette ei näe. Kahtlustatav on andnud nõusoleku määratud kohustuse täitmiseks. Kokkuvõtvalt nähtub kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditest, et L.K puhul on süü suurus väike, teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning seetõttu on prokuratuur seisukohal, et teda on võimalik mõjutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. KrMS § 202 g 7 kohaselt võib prokuratuur ka ise lõpetada menetluse teise astme kuriteos, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära. Käesolev taotlus on kohtule esitatud kriminaalmenetluse kuludega seonduvalt, kuivõrd kohtueelses menetluses on menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 3 tähenduses tekkinud ekspertiisikulud kogusummas 850 eurot, mille hüvitamine, arvesse võttes isiku varalist seisundit, sh ainsat sissetulekut x tähenduses ning resotsialiseerumisväljavaateid, on kahtlustatava L.K suhtes ülemäära koormav. Tulenevalt sellest palub prokuratuur kohtul lisaks kriminaalmenetluse lõpetamisele, menetluskulud (riiklikul

3.kohustuse täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates kohtumääruse tegemisest. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud taotluse ja asja materjalidega, leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Asjas esinevad KrMS §-s 202 lg 1 sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise alused. KrMS § 202 lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Käesolevas kriminaalasjas on L.Kle esitatud kahtlustus KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu, mille sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. L.K on ennast kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Samuti on L.K kinnitanud, et relvi ja padruneid tema enam oma koju ei taha ega hakkab ka uusi otsima ega ostma. Kahtlustatavat ei ole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud ning ta ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et L.K on teinud sellest piisavaid järeldusi ja ta suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist. Arvestades eeltoodut ning kuriteo raskust ja asjaolusid, koosseisuväliste raskendavate asjaolude puudumist leiab kohus, et L.K süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur. Seega kohus leiab, et kahtlustatava karistamise järele puudub tungiv vajadus ja isiku mõjutamiseks edaspidi kuritegusid mitte toime panema piisab ka antud kriminaalasja lõpetamisest. Kohtu hinnangul puudub asjas ka avalik menetlushuvi ning kriminaalmenetluse jätkamine käesolevas asjas ei ole otstarbekohane. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses, ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles kahtlustatava isiku süü ei ole suur, kuriteoga ei ole tekitatud kahju ning isik on oma käitumisest järeldusi teinud, seega puudub asjas ka avalik menetlushuvi. Kahtlustatav on kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus. L.K on kinnitanud, et ta on nõus tasuma kindla summa riigituludesse. Arvestades L.K varalist seisundit ja kriminaalasja asjaolusid on põhjendatus määrata kahtlustatavale kohustuseks maksta riigi tuludesse 250 eurot. Käesolevas kriminaalasjas esinevad ka kriminaalmenetluse kulud. Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemise kulud, s.o 850 eurot. Arvestades, et L.K on x ja tema resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.