Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. september 2017, Tallinn

Kriminaalasja number

1-17-7079

Kohtukoosseis

Eesistuja Sten Lind, liikmed Pavel Gontšarov ja Ivi Kesküla

Kriminaalasi

N.N-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kiirmenetluses lühimenetluse korras

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. juuli 2017 otsus

Apellant

süüdistatav

Süüdistatav

N.N isikukood: XXX; elukoht: XXX, viibib vahi all; XXX; emakeel: vene keel; XXX; XXX; karistatus: 7 kehtivat kriminaalkaristust, 19 kehtivat väärteokaristust

Prokurör

Meelis Sentifoli

Kaitsja

Karine Nersesjan

RESOLUTSIOON

Jätta N.N-i apellatsioon läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

kohus N.N-i vangistust 1/3 võrra, st 4 kuuni. Karistuse kandmise alguseks luges kohus N.N-i kinnipidamise aja 23.07-2017. Maakohus mõistis KrMS § 180 lg 1 alusel mõista N.N-ilt välja sundraha 352,5 eurot ning riigi õigusabi kulu 120 eurot. Maakohus mõistis N.N-i KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi süüdi selles, et ta püüdis 23.07.2017 kella 09:55 ajal A AS-le kuuluvas XXX kaupluses varastada nelja COREGA proteesiliimi, koguväärtusega 29 eurot. Ta peitis kauba enda üleriiete alla ja möödus kassaliinist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas ta kinni. Tegemist oli süstemaatilise varguse katsega, sest oli N.N-i oli Harju Maakohtu 23.08.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4560 karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, 07.06.2017 otsusega väärteoasjas nr 2316,17,003344 KarS § 218 lg 1 - § 25-1 järgi ja 15.06.2017 otsusega väärteoasjas 2315,17,004523 KarS § 218 lg 1 – § 25 lg 2 järgi. Mõistetud karistust põhjendades märkis kohus, et peab süüdistatava süüd keskmisest väiksemaks. Kriminaalasja menetluse esemeks on üks kuriteoepisood, tegu jäi katse staadiumisse ning kuriteoga tekitatud varaline kahju on niivõrd minimaalne, et kannatanu loobus varalise nõude esitamisest. Samas pidas kohus oluliseks, et N.N-i on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning seda ainult varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Teda on ka väärteokorras karistatud väheväärtusliku asja varguse toimepanemise eest. Sellest hoolimata ei ole süüdistatav enda jaoks varasematest karistustest järeldusi teinud ning on jätkanud kuritegelikku käitumist, mis on kujunenud talle elustiiliks. Kohus märkis, et süüdistataval puudub pikemat aega töökoht, tal puudub ka kindel elukoht. Karistusregistri andmetel on tal terve rida tasumata väärtegude eest määratud rahatrahve. N.N-i karistati kriminaalkorras viimati Harju Maakohtu 23.08.2016.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel ning talle mõisteti karistuseks 1 kuu ja 28 päeva vangistust. N.N-i väärteokorras karistatud viimati 07.06.2017.a ja 15.06.2017.a otsusega KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 1, 2 alusel. N.N on käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva varavastase kuriteo pannud toime kõigest ca kuu aega pärast viimast väärteokaristust. Sellest tulenevalt leidis kohus, et N.N-i tuleb puhul ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. N.N-ilt välja mõistetud menetluskulude kohta märkis kohus, et KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. N.N-ilt välja mõistetavat sundraha vähendas kohus KrMS § 2565 lg 2 alusel poole võrra, s.o 352,50 euroni. Lisaks sellele mõistis kohus N.N-ilt välja riigi õigusabi kulud, mis olid kohtueelses menetluses 48 eurot ning kaitsjatasu kohtumenetluses 72 eurot. Kohus märkis, et süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet arvestades tuleb KrMS § 313 lg 1 p 7 alusel pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest.