Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
08.09.2017, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-190
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Merle Kaegas
Kriminaalhooldusametnik
Jane Tohvert
Prokurör
Enn Pustak
Kohtuasi
Erakorraline ettekanne kriminaalhooldusaluse V.D kohta V.D , isikukood XXX, elukoht xxxx
Süüdimõistetu Asja läbivaatamise kuupäev
08.09.2017, kohtuistung
Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 13.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-190 tunnistati V.D süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati V.D-le mõistetavat karistust Viru Maakohtu 29.10.2012 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta vangistuse võrra ning kohus luges liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetavat karistust 21.10.2014 mõistetud ja ärakandmata karistuse 6 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 3 ja KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati mõistetav karistus 720 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat. V.D allutati üldkasuliku töö ajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik Jane Tohvert esitas 21.08.2017 Viru Maakohtule erakorralise ettekande ettepaneku pöörata V.D-le mõistetud karistus täitmisele tegemata üldkasuliku töö tundide ulatuses. Erakorralisest ettekandest nähtub, et V.D-le määrati juulikuuks 50 üldkasuliku töö tundi, millest isik ei sooritanud ühtegi ning takistavate asjaolude kohta tõendit ei esitanud. Kriminaalhooldusalune ei ilmunud ka 02.08.2017 registreerimisele ning eelnevalt kriminaalhooldusametnikku enda mitteilmumisest ei teavitanud. V.D kirjutas 07.08.2017 seletuses, et ta ei tulnud 02.08.2017 registreerimisele, sest aegu muudeti ning tal läks seetõttu segamini. Juulikuus jäid tunnid tegemata, sest ta kukkus rattaga ning vigastas selga ning kätt ja selle kohta saab ta tõendi 09.08.2017. 09.08.2017 kirjutas V.D seletusse, et ta pidi esitama arstitõendi, kuid esimene haigusleht lõppes juulikuu alguses ja kuna isik oli terve juulikuu ametlikult puhkusel, siis arst arvas, et haiguslehte ei ole vaja pikendada. Üldkasuliku töö peale kriminaalhooldusalune enda sõnul ei mõelnud. Ta käis tagantjärgi arstitõendit küsimas, kuid arst oli keeldunud seda väljastamast põhjusel, et liiga kaua aega on möödas. Erakorralise ettekande kohaselt toimus esmakohtumine kriminaalhooldusalusega 01.02.2016. V.D-le on varasemalt rikkumiste tõttu koostatud erakorraline ettekanne ja kaks kirjalikku hoiatust, sest isik on hoidnud kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Juunis 2017 pidi isik sooritama 38 üldkasuliku töö tundi, millest sooritas 24 tundi. 05.07.2017 esitas isik töövõimetuslehe, mille kohaselt vabastati kriminaalhooldusalune tööst perioodil 26.06.201704.07.2017. Tegemata tunnid lubas V.D teha järgi juulikuus. Juulis 2017 määrati kokku 50 üldkasuliku töö tundi, millest kriminaalhooldusalune ei sooritanud ühtegi. Isik pidi sooritama tunde perioodil 10.07.2017-18.07.2017. V.D ei ilmunud 10.07.201711.07.2017 üldkasuliku töö sooritamisele, takistavatest asjaoludest ei teavitanud. 12.07.2017 saatis isik e-maili, mille kohaselt väitis, et peab kõik päevad panema järgmisesse nädalasse, sest on Tallinnas. Isik kirjutas, et aitab seal vanaema, kelle tervis on kehv. Lepiti kokku, et isik sooritab üldkasuliku töö tunde 17.07.2017-23.07.2017. 17.07.2017 saatis isik e-maili, kus väidab, et peab kõik antud nädala tunnid lükkama järgmisesse nädalasse, sest on palgatööl. 25.07.2017 on saatnud V.D e-maili, et on haige ning peab üldkasuliku töö tunnid järgi tegema. 02.08.2017 edastas üldkasuliku töö juhendaja arvestuslehe, mille kohaselt ei sooritanud isik juulikuus mitte ühtegi üldkasuliku töö tundi. Kriminaalhooldusametnik teeb erakorralises ettekandes ettepaneku pöörata V.D-le mõistetud karistus täitmisele tegemata üldkasuliku töö tundide Kriminaalhooldusametnik lähtub ettepanekut tehes asjaolust, et V.D hoiab kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest.
ulatuses.
08.09.2017 toimunud kohtuistungil V.D tunnistas üldkasuliku töö graafikust mahajäämist samuti registreerimisele mitteilmumist. Tema väitel oli juulis 2017 üldkasuliku töö mittetegemine seotud traumaga, registreerimisele mitteilmumine oli põhjustatud arusaamatusest. Ta soovib jätkata üldkasuliku töö tegemist ja vabaduses karistuse kandmist. Kriminaalhooldusametniku kohtus antud ütlustest nähtub, et augustis tegi V.D ära ettenähtud 37 tundi üldkasulikku tööd. Kokku on tehtud 504 tundi, tegemata on 216, kriminaalhooldusametniku hinnangul on V.D võimalik üldkasulik töö tähtaegselt lõpule viia, ta on nõus kriminaalhoolduse jätkamisega. Prokurör leidis, et V.D-le tuleks anda võimalus jätkata üldkasuliku töö tegemist.
Kohtumääruse põhjendused KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt otsustab üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 või 7 järgi süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Jane Tohverti 21.08.2017 erakorralises ettekandes nimetatud rikkumised kohtuistungil tõendamist leidnud. Vaatamata sellele leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine pole põhjendatud. V.D on on teinud ära 504 tundi üldkasulikku tööd, ta tunnistab rikkumisi ja soovib jätkata üldkasuliku töö tegemist, ka kriminaalhooldus ametnik on nõustunud kriminaalhoolduse jätkamisega. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse võimalused pole ammendatud ja kriminaalhooldusametniku ja hooldusaluse isiku koostöös on võimalik karistuse eesmärkide saavutamine üldkasulikku tööd jätkates. Maakohus juhindus KarS § 69 lg 6 ning KrMS § 428, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.