Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja 26.juuli 2017.a. Tallinn koht Kriminaalasja number
1-17-4312
Kohtukoosseis
Julia Katškovskaja, Urmas Reinola, Andres Parmas
Kriminaalasi
G.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi lühimenetlus
Vaidlustatud kohtuotsus
Harju Maakohtu otsus 22.mai 2017.a.
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav G.B
Süüdistatav Prokurör Kaitsja
Aleeksandr G.B (ankeetandmed maakohtu otsuses) Leelo Känd Adv. Leelo Viil
Süüdistatava
G.B
apellatsioon
Harju
Maakohtu 22.mai 2017.a. otsusele – jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada
määruskaebuse
Riigikohtule
Tallinna
Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Harju Maakohtu otsusega 22.maist 2017.a. tunnistati G.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 kuu ja 10 päeva. KarS § 65 lg1 ja § 64 lg 1 alusel käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust suurendati Harju Maakohtu 27.06.2016.a. otsusega mõistetud karistuse 3 kuud ja 20 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 kuud vangistust, karistusest arvati maha Harju Maakohtu 27.06.2016.a. otsusega mõistetud ja kantud karistus vangistus 3 kuud ja 20 päeva, kandmata karistus vangistus 1 kuu ja 10 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvata G.B ́il eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda 28.04.2017.a. Tõkend – vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või karistuse ärakandmist. Käesolevaks ajaks on G.B karistuse ära kandnud. XX ́i esitatud tsiviilhagi summas 1125 eurot rahuldati täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõisteti G.B ́ilt XX ́i kasuks välja 1125 eurot, mis tuleb kanda XX ́i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX SEB pank. Menetluskuludena mõisteti G.B ́ilt välja ekspertiisitasu 282 eurot ja kaitsjatasu summas 216 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 498 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o vähemalt 41.50 eurot kuus.
Süüdistatav taotleb apellatsioonis kohtuotsuse tühistamist menetluskulude ja tsiviilhagi osas. Taotleb nende summade osalist riigi kanda jätmist või tähtaja pikendamist kuna tal puuduvad võimalused nende tasumiseks.
Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et see on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause
tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et eelosutatud Riigikohtu lahendites viidatud KrMS § 326 lg-le 2 vastab käesoleval ajal samas sõnastuses KrMS § 326 lg 3. Kohtukolleegium leiab, et esitatud kaebusel puudub edulootus e. antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlustega. Maakohtu otsustus menetluskulude ja tsiviilhagi osas on kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega ja valitseva kohtupraktikaga ning mingit alust maakohtu otsustuse muutmiseks ega ka kohtupraktika muutmiseks selles osas kohtukolleegium ei näe. Menetluskulude osas ei ole süüdistatav ega tema kaitsja esitanud maakohtus süüdistatava maksevõimetuse tõendamiseks ühtegi tõendit ega taotlenud ka kohtult nende väljanõudmist. Riigikohus on oma määruses 3-1-1-105-12 p.-s 7 selgelt väljendanud oma seisukoha arutatavas küsimuses ja kuna tegemist kriminaalmenetluse seaduse kohaldamisel tõusetunud küsimusega, on Riigikohtu seisukoht selles osas ka kriminaalmenetlusõiguse allikaks ning sellest peaks juhinduma ka advokaadist kaitsjad. Nimelt on Riigikohus selgitanud, et
Kohtukolleegium märgib, et seni kuni ei ole juhinduvalt tsiteeritud Riigikohtu lahendist süüdistatava maksevõimetust tõendatud dokumentaalselt, seni ei saa rääkida apellatsioonis või määruskaebuses esitatud põhjendatud taotlustest. Maakohus on andnud süüdistatavale võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul ositi. Tegemist on süüdimõistetule rahalise kohustuse vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtajaga ning käesoleval juhul on tegemist kohtupraktikas omaksvõetud ja valitseva praktika kohaselt maksimaalse tähtajaga. Süüdistatavale on ka selgitatud, et kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, mis aga tähendab seda, et asjaolu, et antud tähtajaks ei saa menetluskulud tasutud ei tingi nende riigi kanda jätmist. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagi maakohtus täies ulatuses, siis kohaldas maakohus TsMS § 440 lg 1 sätteid, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja kohus ei saa enam
hakata esitatud tsiviilhagi revideerima ei selle suuruse ega põhjendatuse osas ning rahuldab hagi. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Järelikult oli maakohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud tsiviilhagi täies ulatuses rahuldama. Ringkonnakohu s leiab, et süüdistatava apellatsioonis esitatud väited ei anna seaduslikku alust maakohtu tsiviilhagi osas maakohtu otsusest erineva otsuse tegemiseks. Kui süüdistatav ei tasu kohtu poolt väljamõistetud hagisummat vabatahtlikult, siis lahendatakse kõik küsimused tsiviilhagi tasumise kohta täitemenetluses. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebementlust ja lähtuvalt KrMS § -st 326 lg 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon ja määruskaebus on ilmselt põhjendamatud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.