Tallinna Ringkonnakohus 12. juuli 2017, Tallinn
Otsuse tegemise aeg ja koht kirjalikus menetluses Kriminaalasja number
1-17-5079
Kohtukoosseis
Sten Lind, Ivi Kesküla, Orvi Tali
Vaidlustatud kohtuotsus
Harju Maakohtu 25. mai 2017 otsus
Kriminaalasi
Sergei Kalašnikovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kiirmenetluses lühimenetluse korras
Apellandid
süüdistatav, kaitsja
Kaitsja
Sergei Kalašnikov ik: 35905180322; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel; XXX; XXX; kriminaalkorras karistatud kuuel korral, viimati Harju Maakohtu 13.04.2017 otsusega KarS § 199 lg 2 p – § 25 lg 2 järgi vangistusega 3 kuud, mis asendati 58 tunni üldkasuliku tööga; vahistatud maakohtu otsusega. Karine Nersesjan
Prokurör
Katrin Aasmann
Süüdistatav
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
Mõistetud karistust põhistades märkis kohus, et kuigi KarS § 199 lg 2 näeb karistusliigina ette ka rahalise karistuse, ei täidaks rahaline karistus karistuse eesmärke. S. Kalašnikov ei tööta, kõik varasemad rahatrahvid on tasumata. Ta on jätkanud eelmistest karistustest, sh vangistustest hoolimata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. S. Kalašnikov paneb uued vargused toime kohe, kui ta on eelmise karistuse ära kandnud. Ta vabanes Harju Maakohtu 12.08.2016 otsusega mõistetud 7 kuu 26 päeva pikkuse vangistuse kandmiselt 06.04.2017 ja pani uue kuriteo toime 12.04.2017. Selles kuriteos mõistis Harju Maakohus S. Kalašnikovi süüdi 13.04.2017 kohtuotsusega. Selle kohtuotsusega mõistetud üldkasulikku tööd ei asunud S. Kalašnikov kandma. Uue, praeguse kriminaalasja sisuks oleva süstemaatilise varguse katse pani ta toime 23.05.2017., st vaid veidi enam kui kuu pärast eelmist kohtuotsust. Kohus leidis, et kuna S. Kalašnikovile mõistetud üldkasulik töö ega varasemad vangistused ei ole täitnud karistuse eesmärke, peab sel korral olema vangistuse määr rangem kui varasemate kohtuotsusega mõistetud karistuste puhul. Kuna kuritegu jäi katsestaadiumisse ning kaup tagastati kauplusele, pidas kohus võimalikuks mõista karistuse sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Maakohus märkis, et S. Kalašnikov kohtus puhtsüdamlikku kahetsust ei avaldanud. Kohus leidis, et süüdistatava suhtumine kuriteo toimepanemisse oli ennastõigustav. S. Kalašnikovi väidet, et ta varastas kohvi enese tarbeks, et vererõhuprobleeme leevendada, ei pidanud kohus usutavaks.
3.1 Maakohus on põhjendatult viidanud sellele, et S. Kalašnikov pani varguse katse toime varsti pärast eelmist süüdimõistvat kohtuotsust. Tegemist on asjaoluga, mis iseloomustab varguse süstemaatilisust. Ka ringkonnakohus on seisukohal, et mida kiiremini pärast eelmise karistuse ärakandmist paneb isik toime uue varguse või selle katse, seda suurem on tema süü. Ringkonnakohus leiab, et pisut enam kui ühe kuu pikkust ajavahemikku süüdimõistvast kohtuotsusest uue varguseni tuleb lugeda lühikeseks. Samas ei ole see võrreldav olukorraga, kus vargus on pandud toime vaid mõni päev pärast eelmise karistuse lõppu või koguni vanglast vabanemise päeval. Viimastel juhtudel tuleks isiku süüd pidada veel suuremaks. 3.2 Arvestada tuleb aga sellega, et vargus on varavastane kuritegu. Seega sõltub süü suurus ka varastatu väärtusest. Ka varguse katse puhul iseloomustab isiku süü suurust see, milline oli selle eseme või nende esemete väärtus, mida ta varastada püüdis. Maakohus on küll karistust põhistades märkinud, et kaup tagastati kauplusele ja kahju ei tekitatud, kuid kohus ei ole üldse andnud hinnangut sellele, et asjad, mida S. Kalašnikov püüdis varastada, maksid kokku 9,98 eurot. Arvestades kuriteo objekti nii väikest väärtust, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks 1 aasta 3 kuu pikkust vangistust. 3.3 Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et maakohus oleks pidanud karistust kergendava asjaoluna arvestama süüdistatava kohtueelses menetluses avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Vastavalt KarS § 57 lg 1 p-le 3 on karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus. See, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, on kohtu hinnata. Ainuüksi tõik, et S. Kalašnikov avaldas kohtueelses menetluses kahetsust, ei tähenda, et kohus pidi seda arvestama tema karistust kergendava asjaoluna. Kohtuistungil S. Kalašnikov kahetsust ei avaldanud ning kohus pidas tema selgitusi ennastõigustavateks. Seega on kohus põhjendanud, miks ta leiab, et karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. Ringkonnakohus peab maakohtu põhjendusi asjakohasteks. 3.4 Ringkonnakohus leiab, et kuriteo objekti väikest väärtust arvestades ei saa pidada põhjendatuks üle ühe aasta pikkust vangistust, seda enam, et ajavahemik eelmisest kohtuotsusest uue varguse katse toimepanemiseni oli küll lühike, kuid mitte erakordselt lühike. Arvestades, et karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, ei ole põhjendatud karistuse kergendamine veelgi suuremas ulatuses. Kaitsja apellatsioonis esile toodud asjaolu, et eelmisel korral karistati S. Kalašnikovi vaid kolmekuulise vangistusega, ei tähenda, et seekordne karistus ei või olla raskem. See, kui isikut on kord karistatud leebe karistusega, ei tähenda, et tal tekiks õiguspärane ootus, et tema karistatakse alati sama leebelt. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada S. Kalašnikovile KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi mõistetud karistuse osas ning sellest tulenevalt ka KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistuse osas ning mõistetud liitkaristuse osas. Ringkonnakohus mõistab S. Kalašnikovile KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi karistuseks 1 aasta vangistust. Kuna maakohus arutas kriminaalasja lühimenetluse korras, tuleb S. Kalašnikovile mõistetud vangistust vähendada 1/3 võrra, st 8 kuuni. KarS §65 lg 2 ja § 69 lg 6, 7 alusel tuleb S. Kalašnikovi 8 kuule vangistusele lisada varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 kuu 28 päeva vangistust. Liitkaristuseks tuleb mõista seega 9 kuud 28 päeva vangistust.
lisandub käibemaks 20%, s.o 12 eurot, kokku 72 eurot. Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks. Juhindudes KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 187 lg-st 2 ning RÕS § 21 lg 3 ja § 22 lg 4 ls 3 alusel kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste § 7 lg-st 1, tuleb Advokaadibüroole Küünemäe ja Partnerid välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 72 eurot. Kuna ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse, tuleb KrMS § 185 lg 1 alusel jätta menetluskulud riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.