lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-1408/32

Üldohtlikud süüteod › Lõhkematerjaliga seotud süüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 12.07.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-1408/32
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Üldohtlikud süüteod › Lõhkematerjaliga seotud süüteod
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.07.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1266
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-1408/50Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja09.03.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number

12.juulil 2017.a, Tallinn 1-17-1408

Kohtukoosseis

Eesistuja Orvi Tali, liikmed Ivi Kesküla ja Sten Lind

Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi

Kea Lemming Raivo Toonverki süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 418 lg 1; § 414 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.mai 2017.a kohtuotsus üldmenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava Raivo Toonverk kaitsja Natalia Lausmaa

Prokurör Kaitsja

Diana Helilat asendab volikirja alusel abiprokurör Leelo Känd Natalia Lausmaa

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 24.mai 2017. a otsus täies ulatuses ja saata KrMS § 226 ja 268 lg 2 ettenähtud kriminaalasja materjalid Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ülejäänud osas tagastada kohtutoimikud Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 24.mai 2017.a otsusega mõisteti Raivo Toonverk temale inkrimineeritud kuritegudes KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 418 lg 1; § 414 lg 1 järgi süüdi.
2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja. Apellatsioonimenetluse ettevalmistamisel tekkisid kohtunikul kahtlused, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 3 tähenduses. Nimetatud küsimuse peab ringkonnakohus KrMS § 340 lg-st 1 lahendama sõltumata esitatud apellatsioonist. Sellest tulenevalt korraldas ringkonnakohus eelistungi.

Sarnased lahendid

Üldohtlikud süüteod
  • 03.08.20261-26-5619/3Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 01.07.20261-26-1684/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20261-25-2921/67Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 11.06.20261-26-4307/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20261-26-2616/7Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 04.06.20261-25-3819/166Viru Maakohus Narva kohtumaja
3.Apellatsioonimenetluse eelistungil abiprokurör asus seisukohale, et 24.mail 2017 rikkus maakohus kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 3 tähenduses, kuna kohtuotsus kuulutati ilma kaitsjata. 3.1 Kaitsja asus seisukohale, et kuna 24.mail 2017 toimunud kohtuotsuse kuulutamisel ei viibinud kaitsjat, siis tuleb nõustuda, et rikutud on kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 3 tähenduses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Kolleegium võtab seisukoha kas antud asjas on tuvastatav maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 3 tähenduses. 4.1 Kohtukolleegium asub seisukohale, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 3 mõttes. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. KrMS § 269 lg 1 sätestab, et süüdistatava osavõtt ei ole kohtuotsuse kuulutamisest kohustuslik. Prokuröri ja kaitsja osas seadus erandit kohtuotsuse kuulutamisel osalemisest üldmenetluses ette ei näe. KrMS § 270 lg 1 kohaselt on prokurör kohustatud osalema kohtuistungil ja KrMS § 45 lg 4 sätestab üheselt, et kaitsja osavõtt alates kriminaalasja kohtulikust arutamisest on üldreeglina obligatoorne. Erandlikult on kaitsjata võimalik kriminaalasja arutada, sh ka kohtuotsust kuulutada, vaid KrMS § 45 lg 4 p-des 1-2 sätestatud juhtudel (kokkuleppemenetlus ja lühimenetlus). Antud juhul ei ole tegemist KrMS § 45 lg 4 p 1-2 sätestatud eranditega, kuna kriminaalasja arutati üldmenetluses, mistõttu KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt üldisest kohtumenetlusest kohustuslik. 4.2 Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud oma lahendites, et kohtuotsuse tegemine ja selle kuulutamine on kohtuistungi osad (vt 3-1-1-26-13). Lisaks on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud lahendis nr 3-1-1-75-13, et Kriminaalmenetluse seadustiku 10. peatüki süstemaatilise tõlgenduse pinnalt hõlmab kohtulik arutamine maakohtus kõike esimese astme kohtu menetluses kohtuliku eelmenetluse järgselt toimuvat. Seega hõlmab kohtulik arutamine kohtuistungi rakendamist, kohtulikku uurimist, kohtuvaidlusi ja süüdistatava viimast sõna, aga ka kohtuotsuse kuulutamist. Kohtuotsuse tegemist ei ole võimalik lahutada kohtuliku arutamise muudest etappidest muuhulgas sellegi tõttu, et tulenevalt KrMS §-st 307 võidakse kohtulik uurimine kohtuotsuse tegemisel uuendada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-106-06, p 8.2). Lahendis 3-1-1-75-13 p 16 on Riigikohus toonitanud, et lähtuda tuleb seadusandja tahtest säilitada nende kohtumenetluse poolte (prokuröri ja kaitsja) kohustuslik osavõtt kohtuotsuse kuulutamisest. On üheselt tuvastatav, et kaitsja oli kohtuotsuse kuulutamise ajast ja kohast teavitatud (kd 1 lk 148, 169). 4.3 Maakohus on võtnud vastu süüdistatava taotluse kaitsjast loobumise kohta kohtuotsuse kuulutamisel (kd 1 lk 170). Kolleegiumil tuleb märkida, et antud taotluse vorm on kehtetu ning 14.02.2016 on jõustunud uus loobumise vorm, kuid oluliseks tuleb pidada seda, et seadusandja ei ole näinud ette võimalust loobuda kaitsja osalemisest üldmenetluses kohtuotsuse kuulutamisest süüdistatava soovil, v.a KrMS § 45 lg 4 p-des 1-2 sätestatud juhud ning KrMS § 48 alusel kahtlustatava ja süüdistatava õiguse loobuda kirjalikult kaitsjast üksnes kohtueelses menetluses, kui kaitsja osavõtt ei ole kohustuslik.

Maakohus võttes vastu süüdistatava kaitsjast loobumise taotluse kohtuotsuse kuulutamisel üldmenetluses ning kuulutades kohtuotsuse ilma kaitsjata, rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 3 tähenduses. Kaitsja puudumine menetlusest, kus kaitsja osavõtt on kohustuslik, kujutab endas kaitseõiguse rikkumist. KrMS § 270 lg 2 kohaselt kui kaitsja jääb kohtuistungile ilmumata, lükatakse kohtulik arutamine edasi. Advokaadist kaitsja ilmumata jäämisest teatatakse advokatuuri juhatusele. Seega kaitsja ilmumata jäämine toob imperatiivselt kaasa istungi edasilükkamise, mistõttu on välistatud kohtuotsuse kuulutamine ilma kaitsja osavõtuta. KrMS § 270 sätte puhul on tegemist imperatiivse ja grammatiliselt väga selge normiga, mille eiramine menetleja poolt mistahes põhjendustel ei ole lubatav. Õigusriiklikkuse ja ausa kohtumenetluse põhimõtetest tulenevalt ei ole võimalik lugeda õigeks seda, et menetleja rikub menetlustoimingut tegema asudes teadlikult ja tahtlikult menetlusõigust põhjendusega, et rikkumine pole oluline (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. jaanuari 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-114-04 - RT III 2005, 4, 35, p 12). Kuid just nii on maakohtus sisuliselt toimitud. Kuna käesolevat kriminaalasja arutati üldmenetluse korras, oli kaitsja osavõtt 24. mai 2017 toimunud kohtuotsuse kuulutamisest kohustuslik ning maakohtu poolt otsuse kuulutamine kohtuistungil ilma kaitsja osavõtuta on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 3 mõttes, mis toob endaga kaasa kohtuotsuste tühistamise.

5.Kolleegium tuvastas kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 1 p 3 mõttes. KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi on seadusandja hinnanud sedavõrd kaalukateks minetusteks, mille tuvastamise korral ei saa kohtuliku arutamise tulemina kujunenud kohtulahendit ühelgi juhul pidada sisuliselt õigeks ega ka ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttega kooskõlas olevaks (vt RKKK 3-1-1-7314). Jõudnud kohtuliku arutamise tulemina järeldusele, et maakohtu menetluses on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 tähenduses (absoluutne ehk n-ö kataloogisisene menetlusõiguse rikkumine), tuleb ringkonnakohtul § 341 lg-st 1 juhindudes maakohtu otsus vältimatult tühistada ja saata kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Sellisel juhul puuduvad ringkonnakohtul volitused asuda kriminaalmenetlusõiguse rikkumist ise kõrvaldama, kuna tegemist on juba seadusandja poolt niivõrd kaalukateks kohtuliku arutamise üldprintsiipide minetusteks loetud rikkumistega, et taolise kohtuliku arutamise pinnalt kujunenud kohtulahendit ei saa ühelgi juhul sisuliselt õigeks lugeda. Kõnealuste rikkumiste esinedes ei saa maakohtus toimunud kohtulikku arutamist pidada ausa ja õiglase kohtumenetluse nõuetele vastavaks ning seetõttu ei saa rääkida ka eelneva menetluse kohtulahendit legitimeerivast toimest (vt RKKK 3-1-1-37-11). 5.1 Otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-75-13 märkis Riigikohus, et KrMS § 341 lg 1 suunab kirjeldatud olukorras saatma kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Samas võttis kolleegium arvesse kriminaalasja kulgu (kriminaalasja saadeti juba teistkordselt tagasi maakohtule); asjaolu, et süüdistatavad viibisid pika aja vahi all; mõistliku menetlusaja nõuet ja menetlusõiguse rikkumise seotust vaid kohtuotsuse kuulutamisega ning saatis kriminaalasja uue kohtuotsuse tegemiseks ja kuulutamiseks KrMS §-s 315 ettenähtud korras maakohtule samas koosseisus. 5.2 Kolleegium märgib, et ka praeguses asjas seondub menetlusõiguse rikkumine vaid kohtuotsuse kuulutamisega. Samas ei viibi süüdistatav Raivo Toonverk vahi all, tõkendid kohaldatud ei ole ning antud asjas ei tõusetu ka mõistliku menetlusaja küsimust. Kolleegium ei näe alust kalduda kõrvale seadusandja juhisest, mille kohaselt tingib KrMS § 339 lg 1 p 3 rikkumine kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks teisele kohtukoosseisule. Seega tuleb

maakohtu otsus tühistada ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukooseisus.

6.Kolleegium tuvastades KrMS § 339 lg 1 p 3 kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise esimese astme kohtu poolt, puudub kolleegiumil võimalus analüüsida sisuliselt apellatsioonis tõstatatud küsimusi ja peatuda apellatsiooni väidetel.
7.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 2 p 2; § 338 p 3; § 339 lg 1 p 3; § 341 lg 1; § 3431 lg 1 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 24.mai 2017 aasta otsuse tervikuna ja saadab KrMS § 226 ja § 268 lg 2 ettenähtud kriminaalasja materjalid maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ülejäänud osas tagastatakse kohtutoimik Põhja Ringkonnaprokuratuurile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.05.20261-26-3121/7Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 05.05.20261-26-3247/5Viru Maakohus Narva kohtumaja