Kohtulahend

tuttavaid on kriminaalkorras karistatud. Riskivale ja hoolimatule käitumisele viitab korduv karistatus ja alkoholi kuritarvitamine. Alkoholi tarvitas 1-2 korda kuus. Kõik kuriteod pani toime alkoholijoobes, samas ei näe alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel seost. Süüdistab kannatanuid, kes on teda provotseerinud vägivaldselt käituma. Osales sotsiaalprogrammis “xxx“. Kinnipeetav on karistatud 5 korda, vanglas viibib 5. korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 19%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42%. Viru Vangla toetab Z.T tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Z.T asub vabanemisel elama sotsiaalmajja aadressiga xxx. Tegu on ühiselamu toaga, kus elavad tema abikaasa ja poeg, kellega kinnipeetaval oli konflikt. Abikaasa on nõus teda materiaalselt toetama. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht puudub. Kriminaalkorras karistatud 5 korda, kriminaalhooldusel pole olnud. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Z.T soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Z.T arvamuse, leiab, et Z.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Z.T on kriminaalkorras karistatud 5 korda. Tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et tal on vabanemisel olemas kindel elukoht, garanteeritud töökoht puudub. Positiivseks võib lugeda, et vanglas osaleb ta tööhõives, on osalenud sotsiaalprogrammis. Need asjaolud näitavad, et vangistuses viibimine on talle mõjunud hästi. Kohus leiab, et kuna isik on 5 korda kriminaalkorras karistatud, ei ole seega varasem karistus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Isik ei tunnista seost alkoholi tarvitamisel ja kuritegude toimepanemisel. Kõik kuriteod on toime pannud alkoholijoobes. Viimase vägivallakuriteo pani toime poja suhtes, kellega hakkab vabanemisel koos elama. Enamus tuttavaid on kriminaalkorras karistatud. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vanglas ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Z.T kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole Z.T ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi väljendanud oma senise käitumisega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval asjal pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ka range järelevalvega asutuses ei suuda ta alluda kehtestatud korrale. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Z.T vabastamisega temale Viru Maakohtu 07.10.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /

/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.